Eestis on kõigil lastel, kes saavad hiljemalt 1. oktoobriks 7-aastaseks, kohustus käia koolis kuni põhihariduse omandamiseni (s.o 9. klassi lõpetamiseni) või kuni nad saavad 17-aastaseks.

Laps peab üldjuhul õppima eakaaslastega samas klassis. Mõjuval põhjusel ja koostöös lapsevanemaga võib lapse panna ka aasta nooremasse või vanemasse klassi.

Koolikoha saamise eelduseks on elukohakanne rahvastikuregistris. Elukoha järgi määratakse lapsele elukohajärgne põhikool, mis on kohustatud oma piirkonna lapsed vastu võtma. Samas on võimalik valida ka mõni teine kool, kui selles koolis on vabu õppekohti.

Vanem võib valida lapsele ka erakooli.

Riigi- ja munitsipaalkoolides on riikliku õppekava järgi toimuv õpe tasuta. Samas on koolidel õigus küsida lisatasu toitlustuse, huviringide ja õppekavavälise tegevuse eest.

Õppematerjalid on tasuta, kuid lapsevanemal tuleb siiski tagada, et õpilasel oleks oma kirjutusvahendid, kunstitarbed, spordiriided jms. Kooliks vajaminevate asjade nimekirja saab koolist.

Erakoolides on üldjuhul kehtestatud õppemaks.

Kõigis Eesti koolides toimub õpe üldjuhul riikliku õppekava järgi (v.a koolid, kus toimub õpe rahvusvahelise (IB) või Euroopa Kooli (EB) õppekava järgi). Seega ei ole vahet, kas õpilane õpib riigi-, munitsipaal- või erakoolis. Iga kool koostab riikliku õppekava järgi oma kooli õppekava, milles toob välja oma kooli eripära ja rõhuasetused.

Põhikooli lõpus tuleb kõigil õpilastel sooritada kolm lõpueksamit: eesti keel (või eesti keel teise keelena), matemaatika ja vabalt valitud õppeaine.

Mõnes Eesti koolis on võimalik õppida ka IB (International Baccalaureate) või EB (European Baccalaureate) õppekava järgi.

Eestis on üks EB õpet pakkuv kool – Tallinna Euroopa Kool – kus saab õppida inglise ja prantsuse keeles.

Rohkem infot rahvusvahelise hariduse kohta leiate haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt.

Eesti koolide õppekeel on üldjuhul eesti keel. Hetkel on küll veel ka venekeelseid üldhariduskoole, kuid 2030. aastaks peab kõigi üldhariduskoolide õppekeel olema eesti keel. Üleminek eestikeelsele haridusele toimub alates 2024. aasta sügisest iga aasta 1. ja 4. klassis. Rohkem infot eestikeelsele haridusele ülemineku kohta leiab haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt.

Seitse kooli Tallinnas ja Tartus pakuvad ka rahvusvaheliselt tunnustatud ingliskeelset IB õppe programmi. IB õpet pakkuvad koolid on peamiselt erakoolid ning neis on õpe tasuline. Inglise ja prantsuse keeles on võimalik õppida Euroopa Koolis, mis on samuti õppemaksuga kool.

Riikidevaheliste lepingute alusel tegutsevad Eestis saksa keele süvaõppega Tallinna Saksa Gümnaasium ja Kadrioru Saksa Gümnaasium (munitsipaalkoolid, õppimine on tasuta) ning Soome õppekava järgiv Tallinna Soome Kool (erakool, õppimine on tasuline).

Kui koolis on vähemalt kümme samast rahvusest õpilast, korraldab kool võimalusel kohapeal vähemalt kahe õppetunni ulatuses nädalas õpilastele valikainena oma emakeele- ja kultuuriõpet.

Kui samast rahvusest on ühes koolis vähem kui kümme õpilast, leitakse võimalus oma keele- ja kultuuriõppeks koostöös kohaliku omavalitsusega. Näiteks saab oma emakeelt ja rahvuskultuuri õppida rahvuskultuuriseltside huvikoolides.

Kui õpilase emakeel kuulub koolis õpetatavate A- või B-võõrkeelte hulka, võimaldab eesti õppekeelega kool õpilasel emakeelt õppida A- ehk peamise võõrkeelena.

Rohkem infot leiate haridus- ja noorteameti veebist.

Hariduse omandamise õigus ja võimalus on kõigil lastel, olenemata hariduslikest erivajadustest. Üldjuhul õpetatakse erivajadustega lapsi tavaklassis, vajadusel spetsiaalses õppeasutuses. Hariduslike erivajadustega lastele osutatakse nii tava- kui ka erikoolides vajalikke tugiteenuseid. Paljudes koolides töötavad selleks tugispetsialistidena sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja logopeedid.

Erikoolid on loodud kõne-, kuulmis-, nägemis-, liikumis- ja intellektipuudega lastele, samuti psüühikahäiretega õpilastele.

Koduõppele on tervislikel põhjustel õigus jääda 1.–9. klassi õpilasel, kelle füüsiline tervis ei võimalda koolis käia. Koduõpe määratakse lapsele raske kroonilise somaatilise haiguse või raske funktsioonihäire ja puude korral.

Lapsevanemad võivad oma laste õppega seotud küsimustega pöörduda nii koolide kui ka kohaliku omavalitsuse haridusosakonna või Haridusameti poole.

Kooliaasta algab 1. septembril ja lõpeb juuni teisel nädalal. Kokku on õppeaastas 175 õppepäeva.

Kooliaasta koosneb vastavalt kooli valikule kas õppeveeranditest, trimestritest või kahest poolaastast. Koolivaheajad on üldjuhul kõigis koolides samal ajal – sügisvaheaeg oktoobris, jõuluvaheaeg detsembris ja jaanuaris, talvevaheaeg veebruaris, kevadvaheaeg aprillis. Siiski võib mõni kool kehtestada üldisest korrast erinevad vaheajad. Täpse info vaheaegade kohta saad kooli kodulehelt või lapse õpetaja käest.

Lasteaias käimine ei ole Eestis kohustuslik, kuid valdav enamik 1,5–7-aastastest lastest käib enne kooli lasteaias. Kui vanem on avaldanud soovi oma laps lasteaeda panna, on kohalikul omavalitsusel kohustus kõigile soovijatele ka oma piirkonnas koht tagada. Lasteaiakoha saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Alla 4-aastasele lapsele võib lapsevanem taotleda kohalikult omavalitsuselt lasteaiakoha asemel lapsehoiuteenuse toetust.

Seejuures võib kohalik omavalitsus määrata lapsevanema omaosaluse, kuid see ei saa olla suurem kui 20 protsenti palga alammäärast ehk kuni 145 eurot ühes kuus.

Lapsevanem peab maksma ka lasteaias käiva lapse toidu eest. Täpsed summad sõltuvad konkreetsest lasteaiast ja ka lapse vanusest.

Pärast 9. klassi ehk põhikooli lõpetamist saab oma haridusteed jätkata kas gümnaasiumis või kutsekoolis. Mõlemal juhul on võimalik omandada keskharidus, kutsekoolis saab lisaks ka mõne kutsealase oskuse. Üldjuhul kestavad õpingud keskhariduse tasemel kolm aastat.

Gümnaasiumisse saab sisse astuda tavaliselt põhikooli keskmiste hinnete ning kooli korraldatud katsete tulemuste põhjal. Gümnaasiumis tuleb valida meelepärane õppesuund, kuna lisaks kohustuslikele õppeainetele on suur maht ka valikainetel. Gümnaasiumi lõpus tuleb sooritada kolm riigieksamit ning kooli määratud eksamid.

Kutsekooli õppima asumise eelduseks on põhikooli lõpetamine. Mõnel erialal saab õppida ka ilma põhihariduseta. Kutsehariduses lõppevad õpingud kutseeksami või erialase lõpueksamiga.

Kui õpilane ei tea, kuhu pärast põhikooli edasi õppima minna, pakuvad mitmed kutsekoolid kutsevalikuaastat, mis võimaldab ühe õppeaasta jooksul endale sobiva eriala ja õppimisvõimalused välja selgitada.

Infot kõrghariduse omandamise kohta leiate haridus- ja teadusministeeriumi veebilehelt.