Kriminaalhooldus võib alata juba enne kohtuotsuse jõustumist, kui kriminaalhooldusametnikule antakse ülesanne koostada kohtueelne ettekanne. See dokument koostatakse kohtu või prokuratuuri taotlusel. Kriminaalhooldusametnik koostöös kriminaalhooldusalusega vastab taotluses esitatud küsimustele ning teeb ettepaneku katseaja ja kriminaalhoolduse pikkuse ning võimalike kohustuste määramise kohta. Taotluse saabumisest kriminaalhooldusosakonda kuni ettekande koostamiseni on inimene kriminaalhooldusaluse rollis.

Kui vangla valmistab ette kinnipeetava võimalikku tingimisi enne tähtaega vabastamist, koostab kriminaalhooldus arvamuse. Kriminaalhooldusametnikul on oluline roll andmaks ülevaade süüdimõistetu vajadustest, riskidest ja tugevustest kuritegevusest loobumisel ning tema vastutuse võtmise võimest. Koos arvamusega esitab kriminaalhooldusametnik ettepanekud võimalike kohustuste ja tegevuste kohta.

Kohtueelne ettekanne ja arvamus enne tähtaega vabastamise kohta on etapid, mis eelnevad kriminaalhooldusele.

Kriminaalhooldus algab siis, kui kohtulahend on jõustunud. Kriminaalhooldus on juhtumikorralduslik lähenemine, kus keskendutakse kriminaalhooldusaluse individuaalsetele vajadustele ja riskidele, et aidata tal edukalt ühiskonda naasta või selles toime tulla vältides uute süütegude toimepanemist.

Teine oluline kriminaalhoolduse ülesanne on teostada järelevalvet kriminaalhooldusalusele määratud kontrollnõuete ja kohustuste üle. Kriminaalhooldus ei ole eraldiseisev karistusliik, vaid see põhineb põhikaristusel, milleks on reaalne vangistus või rahaline karistus.
Kui inimene määratakse kriminaalhooldusele, määratakse talle katseaeg ning ta allutatakse käitumiskontrollile konkreetse tähtajaga. Selle perioodi vältel peab kriminaalhooldusalune täitma kõiki temale seatud nõudeid ja kohustusi.

Kui kriminaalhooldusalune rikub kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, toob see kaasa õiguslikud tagajärjed:

• kirjalik hoiatus;
• täiendavad kohustused;
• katseaja pikendamine kuni ühe aasta võrra;
• karistuse täitmisele pööramine.

Kriminaalhooldusametnik on vanglateenistuse ametnik, kelle ülesanne on aidata ellu viia kohtu ja prokuratuuri poolt õigusrikkujale määratud karistusi ning jälgida, et kriminaalhooldusalune täidaks talle pandud kohustused. Kriminaalhooldusametnik kasutab oma töös nii järelevalve- kui ka tugimeetmeid. Järelevalvemeetmete eesmärk on tagada, et kriminaalhooldus kulgeks õigesti ja turvaliselt ning et kriminaalhooldusalune järgiks talle seatud tingimusi. Tugimeetmete eesmärk on toetada kriminaalhooldusalust, aidata saavutada kriminaalhoolduse sisulisi eesmärke ning soodustada positiivseid muutusi tema mõtlemises ja käitumises.

Kriminaalhoolduse ajal kohalduvad kriminaalhooldusalusele kontrollnõuded ja kohustused, samuti on talle tagatud erinevad õigused.

Kontrollnõuded, mis on kirjas kohtulahendis, sätestavad, et ta peab: elama kohtu määratud elukohas, täitma registreerimiskohustust, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eest territooriumi viibimiseks.

Kriminaalhooldusalusele võivad olla määratud eri liiki kohustused ja keelud, nagu näiteks alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamise keeld, sotsiaalprogrammis osalemise, ülalpidamiskohustuse täitmise ja/või ravile allumise kohustus.

Kriminaalhooldusalusel on õigus olla koheldud inimväärikust austavalt, osaleda teda puudutavate otsuste tegemisel, saada selgitusi oma kohustuste kohta ning anda tagasisidet kriminaalhooldusametniku tegevusele.

Pärast kohtulahendi jõustumist määratakse kriminaalhooldusalusele ametnik, kes võtab temaga ühendust kas telefonitsi, e-kirja või kirja teel. Esmase kontakti käigus lepitakse kokku esmakohtumine, mis toimub tavaliselt viie tööpäeva jooksul pärast kontakti loomist.

Esimesel kohtumisel tutvustatakse kriminaalhoolduse toimimist, kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi ning kohtumiste korraldust. Ning räägitakse üle lahend, mille alusel kriminaalhooldus on määratud ning vastatakse kriminaalhooldusaluse tekkinud küsimustele. Kriminaalhooldusametnik kuulab ära kriminaalhooldusaluse loo ja mõtted ning koos hakatakse panema alust koostöösuhtele. Edaspidi koostatakse riskihindamine ja hoolduskava, mis on kriminaalhooldusaluse isiklik tegevusplaan kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks.

Kriminaalhooldusaluse jaoks on see võimalus rääkida oma lugu ja jagada mõtteid. Kriminaalhooldaja tutvustab kriminaalhooldusportaali, selle kasutusvõimalusi (sh kohustuste täitmist). Kui kriminaalhooldusalusele on määratud elektrooniline valve, selgitatakse talle selle tingimusi ja paigaldatakse seade. Kui talle on määratud üldkasulik töö, tutvustatab kriminaalhooldusametnik talle võimalikke töökohti ja koostab esialgse ajakava.

Kohtumised toimuvad enamasti kriminaalhooldusosakonna esinduses, kuid vastavalt vajadusele ka veebipõhiselt või telefoni teel. Kriminaalhooldusametnik arvestab kohtumiste aja ja viisi puhul kriminaalhooldusaluse vajadustega, võttes võimalusel arvesse tema töögraafikut, koolitundide aegu, sõidukulu ja muid asjaolusid - eeldusel, et see toetab kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamist ja edukat läbimist. Kohtumised lepitakse üldjuhul koos kokku, arvestades mõlema osapoolega.

Kriminaalhoolduse alguses toimuvad kohtumised vähemalt üks kord nädalas kuni hoolduskava kinnitamiseni. Edaspidine kohtumiste sagedus sõltub arvestades kriminaalhooldusaluse eripärasid, tehtud edusamme ja vajadusi.

Lähedaste kaasamine toimub alati koostöös, nõusolekul ja lugupidamisega kõigi osapoolte vastu.

Kriminaalhooldusametnik võib kutsuda lähedasi kohtumistele. Alaealise kriminaalhooldusaluse puhul teavitatakse seaduslikku esindajat ja kutsutakse ta võimalusel kohtumisele. Kriminaalhooldusametnik võib küsida lähedastelt infot kriminaalhooldusaluse olukorra kohta ja kodukülastuse käigus vestelda ka pereliikmetega.

Lähedaste tugi on kriminaalhoolduse eduka läbimise üks olulisemaid tegureid. Toetav ja stabiilne perekond aitab inimesel hoida motivatsiooni, täita kohustusi ja teha positiivseid valikuid. Lähedane saab julgustada kriminaalhooldusalust kohtumistel käima, kohustusi täitma ja vajadusel abi vastu võtma.

Küsimuste korral võivad kriminaalhooldusaluse lähedased pöörduda kriminaalhooldusosakonna või kriminaalhooldusametniku poole – tema kontaktandmeid võib küsida kriminaalhooldusaluselt või kriminaalhooldusosakonnast. Kriminaalhooldusametnik saab anda üldist infot kriminaalhoolduse toimimise kohta, kuid konfidentsiaalsuse tõttu ei saa ta jagada kõiki üksikasju ilma kriminaalhooldusaluse nõusolekuta.

Kes vajavad emotsionaalset tuge või nõustamist, saavad pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja, ohvriabi (tel 116 006) või perenõustaja poole.

See tähendab, et süüdimõistetu ei ole vanglas, vaid elab vabaduses kohtu määratud tingimustel. Talle on määratud kriminaalhooldusametnik, kes jälgib talle määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmist ja toetab teda teekonnal seaduskuuleka elu suunas. Kriminaalhooldus ei tähenda, et kuritegu jäetakse tähelepanuta – see on kohtu poolt määratud karistus, mis sisaldab õigusrikkuja jaoks konkreetseid nõudeid, kohustusi ja piiranguid.

Kannatanul on õigus saada teavet kriminaalhoolduse käigust. Küsimuste korral võib ta pöörduda kriminaalhoolduse poole.

Kannatanul on vangistusseaduse järgi õigus saada teavet õigusrikkuja karistuse alguse, kohtuotsusega määratud kohustuste täitmise ja kriminaalhoolduse nõuete täideviimise kohta.

Kriminaalhooldusametnik ei väljasta delikaatseid isikuandmeid (tervis, usulised vaated jms) ega muid andmeid, mille põhjal saab teha järeldusi selliste andmete kohta. Info saamiseks on kannatanul vaja esitada kriminaalhooldusametnikule kirjalik päring või kohtuda temaga isiklikult pöördudes kriminaalhooldusosakonda.

Kannatanul on õigus:

• anda kriminaalhooldusametnikule infot kriminaalhooldusaluse käitumise kohta;
• saada kriminaalhooldusametnikult nõuandeid.

Kriminaalhooldusametnik teavitab kannatanut kahel juhul: kui kriminaalhooldusalusele on kohaldatud lähenemiskeeldu koos elektroonilise valvega, või kui kriminaalhooldusalust on karistatud isikuvastaste kuritegude eest. Nendel juhtudel võtab kriminaalhooldusametnik kannatanuga ise ühendust – tavaliselt telefoni teel, et luua vahetu ja turvaline kontakt. Vajadusel saadetakse ka kirjalik teade, milles on kriminaalhooldusametniku kontaktandmed, et kannatanu saaks vajadusel ise ühendust võtta.

Kannatanuga suhtlemise eesmärk on suurendada turvalisust ja turvatunnet kuriteos kannatanule ning samas saada kannatanult tagasisidet kriminaalhooldusaluse käitumise osas.

Alaealise kannatanu puhul teavitatakse tema eestkostjat.

Tervise kahjustamise, kehavigastuste tekitamise, eraelu puutumatuse või muude isikuõiguste rikkumise puhul on igaühel õigus taotleda enda kaitseks lähenemiskeeldu. Lähenemiskeelu seadmise otsustab maakohus. Lähenemiskeelu täpse sisu määrab kohus. Kohus võib näiteks otsustada, et keelu saaja ei või: 

• viibida kaitset vajava isiku läheduses;
• viibida hoone läheduses, kus kaitset vajav isik elab, õpib, töötab või muul põhjusel sageli viibib.

Kriminaalmenetluses määratud ajutist lähenemiskeeldu ja süüdimõistva kohtuotsusega määratud lähenemiskeeldu saab kohaldada koos elektroonilise valvega. Kui kriminaalhooldusalusele on määratud elektrooniline valve, siis kriminaalhooldusametnik kontrollib, et kriminaalhooldusalune kohtu määratud lähenemiskeeldu ei rikuks.

Kriminaalhoolduse ajal jälgitakse kriminaalhooldusaluse käitumist ning kontrollnõuete ja kohustuste täitmist. Rikkumiste korral on kriminaalhooldusametnikul kohustus reageerida – teha hoiatus või esitada kohtule ettekanne.

Vahetu ohu korral tuleks helista koheselt 112 (Häirekeskus).

Tundes muret oma turvalisuse pärast, kuid vahetu oht puudub, tuleks võtta ühendust piirkonnapolitseinikuga. Kui on küsimusi seoses kriminaalhooldusega, tuleks võtta ühendust kriminaalhooldusametnikuga, kes saab hinnata olukorda ja vajadusel reageerida.

Emotsionaalse toe ja nõustamise saamiseks on olemas tasuta ööpäevaringne ohvriabi kriisitelefon 116 006. Samuti on võimalik pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole. Juhul kui abi vajab laps, tuleks helista lasteabi telefonil 116 111 ja/või külastada lasteabi veebilehte.

• Vangistusseadus
• Kriminaalhooldusseadus
• Karistusseadustik
• Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord
• Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord
• Sõltuvusravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise ning täitmise ja järelevalve kord
• Seksuaalkurjategijate kompleksravi ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord