Kriminaalhooldus lõpeb siis, kui kohtu määratud tähtaeg saab täis või kui jõustub uus kohtulahend, mis lõpetab senise kriminaalhoolduse.

Kui kriminaalhooldus lõpeb tähtaja saabumisega, korraldab kriminaalhooldusametnik vestluse. Selle vestluse ajal vaadatakse koos üle, kuidas kriminaalhoolduse periood kulges ja milliseid eesmärgid saavutati. Vestlus annab mõlemale poolele võimaluse anda ja saada tagasisidet.

Kui kriminaalhooldus lõpeb seetõttu, et jõustub uus kohtulahend, korraldab kriminaalhooldusametnik vestluse võimaluse korral.

Oluline on teada, et ka pärast kriminaalhoolduse lõppu võib inimene pöörduda kriminaalhooldusametniku poole järelvestlusele, kui tekib raskusi või vajatakse nõu. Seda saab teha kaks korda järgneva kuue kuu jooksul. Samuti võib kriminaalhooldusametniku poole pöörduda siis, kui soovitakse jagada oma edusamme ja positiivseid muutusi pärast kriminaalhooldust.

Kui kriminaalhooldusalune on vähemalt kuus kuud järginud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teha kohtule taotluse kontrollnõutest ja kohustustest vabastamiseks. Taotluse eelduseks on kriminaalhooldusaluse poolne vastutuse võtmine toimepandud teo eest ning kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamine. Otsuse teeb kohus, kuid hooldusaluse pingutused ja eeskujulik käitumine on kõige olulisemad selle võimaluse tekkimiseks.

Oluline on eristada katseaega ja kriminaalhooldust, sest need ei ole sama asi. Kriminaalhoolduse lõpp ei tähenda alati katseaja lõppu.

Kriminaalhooldus võis lõppeda, kuid kohtu poolt määratud katseaeg jätkub ka pärast kriminaalhoolduse lõppu. Kui katseaeg ei ole lõppenud ja inimene paneb selle aja jooksul toime uue kuriteo, mille eest mõistetakse vangistus, siis kohus määrab liitkaristuse vastavalt karistusseadustikule. See tähendab, et varasem karistus ja uus karistus liidetakse.

Kui katseaeg on lõppenud, siis varasem karistus on täidetud ja seda enam täitmisele pöörata ei saa. Kui inimene sooritab pärast katseaega uue kuriteo, siis seda käsitletakse täiesti eraldi süüteona ja määratakse uus karistus. Varasem kriminaalhooldus ei jätku, algab uus kriminaalhooldus uue kohtuotsuse alusel.

Oluline on meeles pidada, et varasem karistus võib siiski mõjutada kohtu hinnangut.

Kui kriminaalhoolduse ajal tekib olukord, kus inimene peab minema vanglasse karistust kandma, võtab kriminaalhooldusametnik temaga esimesel võimalusel ühendust läbi kontaktisiku. Seejärel tehakse vestlus, kus arutatakse läbi möödunud kriminaalhoolduse periood. Kriminaalhooldusametnik selgitab, mis saab edasi ja vastab tekkinud küsimustele. Kohtumine kriminaalhooldusametnikuga toimub kriminaalhooldusaluse nõusolekul. Vestlus on võimalik teha vanglas kohapeal, virtuaalse kohtumisena või telefoni teel.

Kriminaalhooldusametnik annab kontaktisikule suulise ülevaate hooldusaluse taustast, tema kriminaalhoolduse eesmärkidest ja sellest, kui hästi need saavutati. Samuti räägitakse tegevustest, mis jäid pooleli või vajavad edasist tähelepanu.

Vanglakaristuse kandmist selgitab teenus "Vanglakaristuse kandmine"

Kriminaalhoolduse ajal kogutud andmed jäävad vanglateenistuse andmekogusse nimega Vangiregister. Seal hoitakse andmeid seaduses määratud tähtaja jooksul. Kui see aeg möödub, siis andmed kantakse arhiivi. Kuriteo eest mõistetud karistuse andmed säilitatakse arhiivis 50 aastat alates sellest kuupäevast, kui andmed arhiivi kanti. Arhiveerimise tähtaeg läheb pausile, kui inimene on vangistuses või on uuesti kriminaalhooldusel. Sel juhul arhiivi pandud andmed aktiveeritakse uuesti ja nende juurde lisatakse uusi andmeid.

Endisel kriminaalhooldusalusel on õigus tutvuda enda andmetega ja nõuda nende parandamist või kustutamist, kui seaduslik alus seda lubab. Taotlus tuleb esitada digitaalselt või kirjalikult.

Kui hoolsualusel on kriminaalhoolduse ajal pooleli rehabilitatsiooniprogramm, ravikuur või mõni muu sarnane teenus, siis saab ta sellega jätkata ka pärast kriminaalhoolduse lõppu. Need teenused aitavad elu stabiilsena hoida ja vältida olukordi, mis võivad tekitada stressi või vanu harjumusi tagasi tuua.

Psühholoogiline nõustamine, tugiisikuteenus, teraapia või eneseanalüüsi harjumused aitavad kriminaalhooldusalusel paremini toime tulla pingete ja keeruliste olukordadega, märgata varakult ohumärke, teha paremaid valikuid igapäevaelus, hoida oma elu rahulikuna ja turvalisena.

Oluline on meeles pidada, et abi küsimise võimalus ei lõpe kriminaalhooldusega – vajadusel saavad endised kriminaalhooldusalused abi ka edaspidi.

• Vangistusseadus
• Kriminaalhooldusseadus
• Karistusseadustik
• Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord
• Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord
• Sõltuvusravi ning karistusest tingimisi vabastamisel või vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel kohaldatava narkomaania ravi ettevalmistamise ning täitmise ja järelevalve kord
• Seksuaalkurjategijate kompleksravi ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve kord