Isegi kui tundub, et ühiste laste elukorralduse osas on abikaasade vahel konsensus, siis on oluline mitmed asjad omavahel selgelt läbi arutada.

Peamiselt võiks teemad olla alljärgnevad:

• kuidas lastele lahutusest rääkida, neid toetada ning mil moel nende soove elukorralduse kokkuleppimisel arvesse võtta;
• mõista, et isegi kui suhted abikaasaga on täiesti sassis, siis ei tohiks laste kuuldes teisest vanemast halvasti rääkida või muul moel laste suhteid teise vanemaga rikkuda;
• lisaks sellele, kumma vanema juures lapsed elama hakkavad või kuidas seda aega jagatakse, on veel muud elukorralduslikud nüansid, mis vajavad kokku leppimist. Näiteks, kus koolis ja huviringides laps käib, kuidas tehakse tervishoiu alaseid otsuseid jms;
• kuidas jaguneb edaspidi laste hooldusõigus - kas jätkatakse ühise hooldõigusega, kus kõik olulised otsused tehakse ühiselt või kas teatud küsimustes lepitakse kokku ühe vanema õigus otsustada;
• kuidas korraldatakse laste suhtlus mõlema vanemaga;
• kas ja kui suur on laste eest makstav elatis teisele vanemale.

Kokkulepped nendes küsimustes on võimalik vormistada notariaalse lepinguga. Samas kui vanemate vahel on usalduslik suhe, siis pole kirjeldatud kokkulepete notariaalne vormistamine vajalk. Kui aga vanematel ei õnnestu kokkuleppeid saavutada, siis on võimalik abi saada riiklikust perelepitusteenusest või pöörduda kohtu poole.

Oluline on meeles pidada, et lahutatakse abikaasast ning vanemlikud kohustused ühiste laste ees säilivad ka pärast abielu lahutamist.

Loe rohkem laste heaolu tagamise osateenusest.

Abikaasade varalised kohustused sõltuvad abiellumise hetkel valitud varasuhtest või sõlmitud abieluvaralepingus sätestatust.

Andmed abieluvaralepingus sisalduvate varaliste õiguste kohta ning andmed muude varaliste õiguste, sh valitud varasuhte kohta on kantud abieluvararegistrisse. Kui abieluvararegistris puuduvad andmed abikaasade kohta, siis eeldatakse, et abikaasade varalistele suhetele kohaldatakse varaühisuse varasuhte sätteid.

Üldiselt tuleks vara jagamisel läbi mõelda:

• kuidas jagada ühisvara suhte korral ühine vara - siia alla kuulub nii ühiselt soetatud kinnisvara, kui ka muu vara, mis on varaühisuse perioodi jooksul tekkinud, näiteks sõidukid, raha pangakontol, finantsinvesteeringud, osalus ettevõttes jne. Seejuures ei oma tähtsust, kumb abikaasa vara eest tasus või kui palju kumbki abikaasa rahaliselt perekonna eelarvesse panustas;
• mõista, et vara puhul, mis on saadud pärimise või kinkimise teel, on tegemist selle abikaasa lahusvaraga;
• arvestada, et ühisvara hulka kuulub ka ühiselt võetud kohustus, näiteks laen.

Notariaalselt tuleb vormistada ainult nende varade jagamine, mis on kantud riiklikesse registritesse (nt kinnisvara, ettevõtted jms). Muude varade osas on võimalik vara jagada ka suulisel või kirjalikul kokkuleppel abikaasade vahel.

Loe rohkem vara jagamise osateenusest.

Juhul, kui abielu lahutades võetakse tagasi varasem perekonnanimi, on vajalik välja vahetada isikut tõendavad dokumendid. Uute dokumentide taotlemiseks tuleb esitada taotlus politsei- ja piirivalveametile. Taotlust on võimalik esitada nii iseteeninduses kui ka politsei- ja piirivalveameti teeninduses kohapeal. Dokumentide taotlemise eest on ette nähtud riigilõiv, seejuures on riigilõiv kohapeal taotluse esitamisel kõrgem kui iseteeninduses.

Loe rohkem dokumentide vahetamise osateenusest.