Lapse heaolu tagamine
Lapse toetamine lahutamisel
Olukorras, kus vanemad ei ela enam koos, on lapsel endiselt õigus mõlema vanema hoolitsusele ja armastusele. Lapsel on õigus jääda lapseks ja elada õnnelikult ka peale vanemate lahkuminekut. Lapse heaolu eest vastutavad vanemad, sealhulgas selle eest, et lapse jaoks säiliks hea ja arenev suhe mõlema vanemaga.
Pärast lahkuminekut muutub lapse jaoks veelgi tähtsamaks positiivne vanemlus, mille all peetakse silmas vanemlikku käitumist, mis arvestab igati lapse huvidega ning mis on hoolitsev ja enesekindlust andev. Olukorras, kus endine abikaasa või elukaaslane ei ole enam partner püsisuhtes, tuleb vanematel üksteisega luua teistsugune suhe ning seejuures arvestada, et teine vanem on endiselt tähtis ja asendamatu lapsele. Vanemad peavad lahkumineku eest võtma ühise vastutuse, tegema koostööd ja toetama oma last uues olukorras. Sellele aitab kaasa kui vanemad ise lahutusega seotud emotsioonid läbitöötavad ning seeläbi uue olukorraga kohanevad ja uut elu alustavad.
Oluline teada selles sammus
Millest rääkida?
Lastel ei ole eelarvamust, kuidas lahkuminek nende elu mõjutab. Seetõttu on eriti oluline see, kuidas vanemad lapsega lahkuminekust räägivad.
Laps peaks olema teadlik kõigist pereolukorra muutustest, eriti neist, mis puudutavad ka teda. Samas, last ei tohiks liialt koormata vanemate suhteprobleemide või lahkuminekuga seotud aruteludega. See on vanemate omavaheline asi. Lapsega peaks rääkima lahkuminekust ainult siis, kui vanemad on oma otsuses kindlad.
Lapse ettevalmistamine
Lapse vaatenurgast muutub lahkuminek reaalsuseks, kui üks vanematest perekonna juurest ära kolib või kui laps kolib ühe vanemaga uude koju. Kui lahkumineku otsus on tehtud ja lahusolek muutub reaalsuseks, on mõlemale vanemale oluline, et säilib võimalus lapsega aega veeta, temaga rääkida ja ta küsimustele vastata.
Lapse ettevalmistamine lahkuminekuks on väga tähtis. Ideaalses olukorras räägivad vanemad lapsele lahkuminekust koos. Isegi juhul, kui otsust lahutada ei tehtud ühiselt, näitab sellest koos rääkimine lapsele, et tema vanemad suudavad endiselt võtta vastutust ja tema eest hoolitseda. Kuidas ja mida lapsele lahkuminekust rääkida, sõltub tema vanusest. Väikesele lapsele piisab teadmisest, et isa ja ema ei ela enam koos, kuid mõlemad hoolitsevad tema eest ja veedavad temaga võimalikult palju aega. Kui laps on vanem, on tal tõenäoliselt parem arusaam täiskasvanute probleemidest ning seega on ka lahkumineku asjaolusid vajalik rohkem selgitada. Näiteks võivad vanemad sellisel juhul lapsele öelda, et nad on otsustanud lahku minna, sest usuvad, et see on kõigile parim ja edaspidi on neil seetõttu vähem tülisid.
Avatus ja ausus
Vanemad peaksid lapsega lahkuminekust rääkima avatult ja ausalt. Nii ei pea laps selgitusi oma peas välja mõtlema. Eriti oluline on panna laps mõistma, et lahkuminek ei ole tema süü ja otsuse tegid vanemad, kes kannavad selle eest ka vastutust.
Lahkumineku põhjuseid ei peaks lapsega liiga üksikasjalikult arutama, kuna see võib tema silmis õõnestada teise vanema autoriteeti. Lapse huvides on põhjendada lahkuminekut asjaoludega, aga mitte inimestest tingutuna.
Armastuse näitamine
Lahkumineku käigus on väga tähtis, et mõlemad vanemad näitaksid lapsele oma tegude ja sõnadega, et nad armastavad teda endiselt ja jäävad tema elu osaks.
Lapsel tuleb lubada armastada mõlemat vanemat ja vajalik on see ka kõva häälega välja öelda. Seda lubadust saab muuta nii lapse kui täiskasvanu jaoks usutavamaks ja konkreetsemaks kui täpsustada selle tähendust. Näiteks võib lapsele öelda, et vanem toetab teda endiselt kindla hobi või kodutöö juures või et järgmiseks suveks planeeritud puhkus siiski toimub. Lapsele tuleb uutest korraldustest ja igapäevaelu muutustest rääkida mitu korda, sest asjad võivad olla talle liiga keerulised ja tundmatud, et neid esimese korraga mõista. Lahkuminek on uus olukord, mida laps hakkab mõistma alles aja möödudes, kui lahkuminekujärgne elu on paika loksunud.
Lahkumineku mõju teadvustamine
Lapsele pole mõtet öelda, et midagi ei muutu või et elu läheb samamoodi edasi. Lahkumineku algataja võib kippuda alahindama lahkumineku negatiivseid külgi ja kaotust, mida laps peab üle elama. Tõsiasi on see, et lahkuminek võib olla lahendus vanemate probleemidele, kuid see on harva lahendus lapse muredele. Vanemal tasub ka teadvustada, et lapse kannatuste ja leina nägemine võib olla piinav kogemus, kuid seetõttu ei tohiks lapsele anda lubadusi, millest vanem kinni pidada ei suuda.
Loe rohkem vanema juhendist - teave ja tugi lahkuminevatele lapsevanematele
Juhul kui vajad täiendavat tuge oma lapsele, või endale lapse toetamiseks, siis pöördu julgelt oma elukohajärgse kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja poole, kes saab olla toeks ning jagada infot piirkondlike abivõimaluste kohta. Samuti võib ööpäevaringselt pöörduda lasteabi poole (lasteabi.ee või anonüümsel infotelefonil 116111).
Lisaks leiab teemakohast lugemismaterjali näiteks:
Mõned võimalused, mida kaaluda:
- Nõustamine või psühholoogiteenus vanematele ja/või lastele
- Pereteraapia
Kontaktid
Lapse ja vanema heaolu puudutavate küsimuste korral võtke ühendust sobiva asutusega.