Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras.

Lapse ema on lapse sünnitanud naine ning lapse isa on lapse eostanud mees. 

Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on:

• lapse sünni ajal emaga abielus,
• isaduse omaks võtnud või
• kes on andnud naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku anonüümnse doonori või mittepartnerist doonori seemnerakkudega või
• kes on andnud kunstliku viljastamise nõusoleku partnerannetajana või

• kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohus ei tuvasta lapse isana anonüümset doonorit või mittepartnerist annetajat, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks.

   

Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta perekonnaseisuasutusele esitanud ühise avalduse või kui teine mees on isaduse omaks võtnud.

Isaduse saab omaks võtta üksnes juhul, kui lapse põlvnemine isast ei ole seaduses sätestatud alusel kindlaks tehtud. Isaduse võib mees omaks võtta ainult isiklikult, avalduse alusel ning seda ei saa teha tingimuslikult või tähtajaliselt.

Alaealine või piiratud teovõimega täisealine mees võib isaduse omaks võtta oma seadusliku esindaja (vanema või eestkostja) nõusolekul. Kui lapse ema on alaealine või piiratud teovõimega täisealine, võib ta anda nõusoleku isaduse omaksvõtuks oma seadusliku esindaja nõusolekul.

Isaduse omaksvõtuks on vaja lapse ema nõusolekut, mis tuleb samuti anda isiklikult ning ei või olla tingimuslik ega tähtajaline. Isadust ei saa omaks võtta siis, kui emalt on vanema hooldusõigus täielikult ära võetud või ema on surnud ja ta ei ole enne surma isaduse omaksvõtuks nõusolekut andnud.


Isaduse omaksvõtu avaldus
Isaduse kinnitamiseks on vajalik isaduse omaksvõtu avaldus, mida võib esitada lapse sünni registreerimisel või hiljem. Kui lapse vanemad on omavahel abielus, siis isaduse omaksvõtu avaldust sünni registreerimisel esitama ei pea. Kui avalduse esitamine võib osutuda pärast lapse sündi võimatuks või raskeks, saab seda erandjuhul teha ka raseduse ajal. Sellisel juhul tuleb avaldus Eestis olles esitada perekonnaseisuasutusele. Välisriigis võib avalduse esitada Eesti konsulaarasutuses, kes saadab selle Eesti perekonnaseisuasutusele, kus lapse ema annab isaduse omaksvõtule oma nõusoleku.

Kui isaduse võtab omaks lapse eostanud mees, kes ei ole lapse emaga abielus, ei ole lapse emal abielus olles vaja selleks abikaasa nõusolekut.

Kui isaduse omaksvõtt toimub sünni registreerimisel, täidetakse vastav osa sünni registreerimise avaldusel. Kui isaduse omaksvõtt toimub pärast sünni registreerimist, täidetakse isaduse omaksvõtu avaldus eraldi.

Kui lapse vanemad ei ole abielus ja isa võtab lapse omaks pärast sünni registreerimist, võib lapsele anda isa perekonnanime. Lapse isast põlvnemise tuvastamisel kohtus võib kohus anda lapsele isa perekonnanime.

Isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Samuti on isaduse vaidlustamise õigus lapse emal ning lapsel.

Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks määratud abielu tõttu lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse ainult selle mehe ning lapse ema nõusolekul.

Isaduse võib kohtus vaidlustada ka ühe aasta jooksul alates päevast, millal isadust vaidlustamise asjaolud on inimesele teatavaks saanud. Isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. Isaduse saab tuvastada DNA-analüüsiga, mis võib olla läbi viidud kas:

• määratuna kohtu poolt või 
• kohtuväliselt, vastavalt osapoolte soovile.

DNA-analüüsi bioloogilist isadust näitav tulemus on tõestusmaterjal, mille alusel saab langetada isadust kinnitava kohtuotsuse juhul, kui vastaspool ei veena kohut faktidega vastupidises.

Kui laps on sündinud kunstliku viljastamise tulemusena, siis tekib põlvnemine viljastamiseks antud nõusoleku kaudu.

Laps põlvneb mehest, kes on andnud nõusoleku naise viljastamiseks partnerannetajana või anonüümse või mittepartnerist doonori sugurakkudega või võõrast munarakust loodud embrüoga. Mees ise ega kolmandad isikud ei saa vaidlustada lapse põlvnemist naise kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud mehest.

Kui naissoost abikaasa annab nõusoleku enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks, siis loetakse laps kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu põlvnevaks enda naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasast. Naissoost abikaasa kunstlikuks viljastamiseks nõusoleku andnud naissoost abikaasa ega kolmandad isikud ei saa lapse põlvnemist endast vaidlustada.

Kui soovid ise ja osapoolte kokkuleppel isadust tuvastada, helista ning lepi kokku aeg proovide andmiseks lähimas kohtuekspertiisi instituudi kohtuarstlikus ekspertiisiosakonnas:

Tallinnas telefonil 663 6726
Tartus telefonil 663 6752
Pärnus telefonil 663 6615
Kohtla-Järvel telefonil 663 6780

Isaduse tuvastamise protseduurist saad lähemalt lugeda kohtuekspertiisi instituudi kodulehelt. Samalt lehelt saad vaadata ka regionaalsete ekspertiisiosakondade asukohti.

Kuidas ja kus toimub hilisem isaduse tuvastamine?
Kui lapse sünd on registreeritud ja ühtegi meest ei ole lapse isana rahvastikuregistrisse kantud, siis on võimalik esitada lapse emal ja lapse bioloogilisel isal hilisema isaduse omaksvõtu avaldus maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või notariaalselt tõestatud vormis. Sel juhul on võimalik vanemate kokkuleppel märkida ka ühine hooldusõigus või jätta hooldusõigus ainult ühele vanematest. Samuti on võimalik hilisema isaduse omaksvõtu menetluse käigus anda lapsele isa perekonnanimi, kuna sünni registreerimisel ainult ema andmetega sai laps ema perekonnanime.

Hilisemat isaduse omaksvõttu maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses ei ole võimalik teha, kui ema on surnud ja ei ole oma eluajal jõudnud anda nõusolekut isaduse omaksvõtuks. Sel juhul on võimalik isast põlvnemine tuvastada kohtus. Samuti ei ole menetlust võimalik läbi viia juhul, kui lapsel on juba isakanne olemas, kuid keegi (näiteks kas ema, teine mees või lapse isa) väidab, et registrisse kantud mees ei ole lapse tegelik isa. Ka sel juhul tuleb isaduse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse.

Hilisemal isaduse omaksvõtul ei ole vanusepiiri, mis tähendab, et seda saab teha ka täisealise lapse suhtes. Erisuseks on, et alates 14. eluaastast küsitakse isaduse omaksvõtuks ka lapse nõusolekut.

Millal on vajadus pöörduda kohtusse isaduse tuvastamiseks?
Kohtus saab isaduse tuvastada juhul, kui lapse bioloogiline isa ei ole nõus isaduse omaksvõtu avaldust esitama või kui ema ei anna nõusolekut isaduse omaksvõtuks. Samuti sellisel juhul, kui lapse isa suri enne lapse sündi või sünni registreerimist ja ei saanud isadust omaks võtta või kui lapse ema on surnud ja ei saanud anda nõusolekut isaduse omaksvõtuks.

Erandkorras on võimalik emast põlvnemine tuvastada kohtus siis, kui puudub tervishoiuteenuse osutaja tõend lapse sünni kohta.

Põhiseaduse järgi on kõigil vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja nende eest hoolitseda. Põlvnemisest tuleneb lapse vanemale automaatselt ülalpidamiskohustus ning õigus lapsega suhelda. Lapsel, kellel puudub rahvastikuregistri andmetel isa, ei ole õigust ka elatisele, riiklikule elatisabile ja toitjakaotuspensionile. Samuti saab lapsest vanema seadusjärgne pärija ning lapsel on vanema suhtes täisealisena ülalpidamiskohustus, kui vanem abi vajab ning puuduvad alused ülalpidamiskohustuse välistamiseks.

Kui lapse põlvnemine tema bioloogilisest isast ei ole juriidiliselt tõestatud ja lapse sünnitõendil ei ole isakannet, ei teki bioloogilise isa ja lapse vastastikust ülalpidamiskohustust. Sel juhul ei ole lapsel õigust saada riiklikku elatisabi. Samuti ei teki lapsel bioloogilise, kuid tõendamata isa surma puhul õigust toitjakaotuspensionile ja pärandvarale.