Kodus toimuv sünnitus on ema ja lapse jaoks turvaline valik siis, kui otsus on tehtud kaalutletult ja riske adekvaatselt hinnates ning kui sünnitusel abistab kompetentne, kodusünnituse tegevusluba omav ämmaemand. Samuti peab kodus sünnitades olema võimalus sünnitajat/sünnitanut ja last haiglasse üle viia.

Kui oled mõelnud kodusünnituse kasuks, loe lähemalt, millega pead arvestama kodustünnitust planeerides, millistel ämmaemandatel on lubatud kodusünnitusabi teenust osutada ning kuidas toimub sel juhul lapse sünni registreerimine.

Planeeritud kodusünnitus on raseduse plaanikohase jälgimise ajal raseda soovil planeeritud, visiitide käigus eelnevalt kokku lepitud ning väljaspool haiglat kodustes tingimustes ämmaemanda poolt vastuvõetud sünnitus. Sünnitus kodus on Eestis ametlikult lubatud alates 1.08.2014 ning kogu protsessi ja täpsema info leiad kodusünnituse juhendist. Kodusünnituse planeerimise protsessi algatamiseks tuleb esmalt täita tahteavaldus.

Sinu avalduse saamise järel täidab ämmaemand või arst Sinuga koos sünnitusriskide hindamise tabeli. Võid enne sooviavalduse esitamist ise juhendist uurida, millised on olukorrad, kui kodus sünnitada ei lubata. Sünnitust kodus ei planeerita ka siis, kui kodu asub lähimast sünnitusabi osutavast haiglast kaugemal kui 30 km. Riskide hindamise tabeli leiad siit.

Kui esmane riskide hindamine on koos rasedust jälgiva ämmaemanda või naistearstiga tehtud, soovitame võtta ühendust sobiva kodusünnituse ämmaemandaga. Nii saate koos edasist planeerida, teha riskide korduva hindamise ja madalate rasedus- ja sünnitusriskide korral ka lepingu sõlmida.

Sul on võimalik sünnitada nii haiglas ehk sünnitusmajas kui ka oma kodus, kui otsus on tehtud kaalutletult ja riske adekvaatselt hinnates. Sünnituskoha valik on Sulle vaba, näiteks ei pea Sa tingimata sünnitama samas haiglas, kus oled arvel (v.a enneaegse või kõrgema riskiga sünnituse või muude erandjuhtude korral).Ravikindlustuse olemasolul tasub sünnitusabi eest tervisekassa.

Ravikindlustuse olemasolul tasub sünnitusabi eest tervisekassa. Pane tähele, et tervisekassa ei tasu lisateenuste eest nagu perepalat, eraämmaemanda teenuse kasutamine sünnitusel jms. Planeeritud kodusünnituse korral tasub sünnitusabi saamise eest sünnitaja lähtuvalt kodusünnitusabi osutaja hinnakirjale.

Kõik Eesti haiglad võimaldavad tulla sünnitama koos tugiisikuga – lapse isa, mõne muu pereliikme või lähedasega. Erakorralistes olukordades (nt COVID-19 eriolukorra korral) võib haiglate töös esineda töökorralduslikke muudatusi, mistõttu järgi jooksvat infot vastava haigla kodulehelt.

Kui see on Sinu esimene sünnitus ja Sa ei ole kindel, millal on õige hetk sünnitusmajja minna, on nõu pidamiseks kõige õigem helistada oma ämmaemandale või sünnitusosakonna valvepersonalile. Õige hetke minekuks aitavad ära tunda mitmed märgid.

Kuidas ebatuhudel ja õigel sünnituse algusel vahet teha?
Enamus naisi on raseduse jooksul kogenud nn ebatuhusid ehk Braxton-Hicksi kokkutõmbeid. Üldiselt algavad need raseduse teisel kolmandikul, muutudes raseduse lõpupoole järjest enam tugevamalt tajutavateks. Sellisel juhul kestab emaka kokkutõmme tavaliselt mõned sekundid kuni mõned minutid, mis võib esineda mõne tunni jooksul ja siis nädalaks kaduda. Mõned nädalad või päevad enne sünnitust võivad need kokkutõmbed muutuda sagedasemateks, regulaarseks ja üsnagi valulikuks, mistõttu on neid raske eristada tõelisest sünnitustegevusest. Erinevalt tõelisest sünnitusest ei muutu ebatuhud aga tugevamaks, kestvamaks ja sagedasemaks ning mööduvad ajapikku.

Limakorgi eraldumine ja lootevee puhkemine
Raseduse ajal sulgeb tihe limakork emakakaela. Vahetult enne sünnitust limakork eraldub ja selle käigus võib esineda punakas kuni mustjas želeetaoline eritis tupest. Sünnitus võib limakorgi eraldumisele järgneda kiiresti, aga võib kuluda ka mitmeid päevi. Osa naisi isegi ei märka limakorgi eraldumist.

Looteveed puhkevad enamasti sünnituse käigus, kuid see võib juhtuda ka enne sünnitustegevuse algust. Kui tunned tupest midagi nirisemas või voolamas ning Sa ei suuda seda kontrollida, on tõenäoliselt tegemist lootevee puhkemisega. Lootevesi on tavaliselt värvitud, vereseguste või rohekate lootevete korral võib Sinu beebi vajada kiiret abi. Lootevee puhkemisel enne sünnitustegevuse algust on kõige õigem helistada oma ämmaemandale või pöörduda sünnitusmajja.

Kui lootevesi on selge, loode liigutab tavapäraselt ja tunned end hästi, võid Sa veel koju jääda ning hoolimata emaka kokkutõmmete olemasolust või nende puudumisest kuni 6-8 tunni pärast haiglasse ennast näitama minna.

Kui lootevesi määrib pesu, olles pruun või roheline, siis mine haiglasse esimesel võimalusel. Tugev veresegune lootevesi vajab kiiremat pöördumist.

Kui looteveed ei ole puhkenud, kuid Sul esinevad valulikud emaka kokkutõmbed, on aeg sünnitusmajja minna siis, kui emaka kokkutõmbed on:

• muutunud regulaarseks,
• muutunud valulikuks,
• esinevad umbes iga kolme kuni viie minuti järgi,
• kestavad umbes 60 sekundit.
   

Pea meeles, et teine ja kolmas laps võivad sündida oluliselt kiiremini kui esimene, ning seetõttu võib vajadusel kontakteeruda ämmaemandaga või minna sünnitusmajja varem.

Sünnitusmajja minekuks võid kasutada kas isiklikku sõiduautot, taksot või kiirabi, helistades numbrile 112. Autojuhiks võiks olla kas Sinu partner või Sinuga kaasa tulev tugiisik, sest sellises olukorras ei ole Sul mõistlik ise rooli minna.

Sünnitama minekuks oleks mõttekas mõned asjad valmis panna juba paar nädalat enne sünnitustähtaega. Nendeks asjadeks võivad olla:

• Kerge ja mugav riietus sünnituse ajal ja/või pärast sünnitust kandmiseks. Soovi korral antakse Sulle haiglas öösärk ja kittel.Sünnituse käigus riided määrduvad ning seetõttu eelistavad paljud sünnitajad haiglast antavat särki.
• Hommikumantel ja toasussid.
• Kaks või kolm paari toetavaid mugavaid rinnahoidjaid. Hästi sobivad eest avatavad rinnahoidjad, mis hõlbustavad rinnaga toitmist.
• Rinnapadjad.
• Suurem pakk hästiimavaid hügieenisidemeid.
• Isiklikud hügieenitarbed nagu hambahari, hambapasta, juuksehari jne.
• Soovi korral isiklik käterätt või suurem saunalina.
• Esemed, mis aitavad lõõgastuda, näiteks hea raamat, ajakiri või Sinu lemmikmuusika.
• Mitu paari aluspükse (igaks juhuks tuleb arvestada pikema haiglasoleku ajaga kui paar päeva).
• Lapsele mähkmeid, riideid (vastavalt aastaajale) ja tekk või magamiskott kojuviimiseks.
• Kindlasti võta kaasa oma rasedakaart ja ID-kaart või pass.

Lapse sünni registreerimine raviasutuses sünnitamise korral
Eestis sündinud lapse meditsiinilisele sünnitõendile isikukoodi märkimiseks annab lapsele isikukoodi tervishoiuteenuse osutaja, kes andis sünnitusabi. Isikukood on lapsele antud, kui tervishoiuteenuse osutaja on meditsiinilise sünnitõendi andmed kandnud rahvastikuregistrisse.

Sünni registreerimiseks peab lapse seaduslik esindaja ühe kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates esitama sellekohase avalduse. Lapse sünni registreerib perekonnaseisuasutus seitsme tööpäeva jooksul alates sünni registreerimise avalduse saamisest. Kui lapse sünni registreerimise avaldust ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik esitada õigeaegselt, tuleb sellest teavitada perekonnaseisuasutust, kus soovitakse lapse sünd registreerida, tähtaega saab pikendada kuni kahe kuuni lapse sündimise päevast arvates.

Kodus sündinud lapsed saavad isikukoodi perekonnaseisuametist või kohalikust omavalitsusest lapsele nime panemisel ehk sünni registreerimisel. Kodusünnituse ämmaemand väljastab lapsele meditsiinilise sünnitõendi ilma isikukoodita. Sündi registreerima minnes võta kaasa vanemate dokumendid (passid või ID-kaardid) ja ämmaemandalt saadud meditsiiniline sünnitõend. Kui abielus vanematest läheb sündi registreerima üks vanem, peab kaasas olema teise vanema lihtkirjalik nimenõusolek. 

Vastsündinu määratakse automaatselt ema perearsti nimekirja, kuid soovi korral saad lapsele valida ka teise perearsti.

Vastsündinu määratakse automaatselt ema perearsti nimekirja, kuid soovi korral saad lapsele valida ka teise perearsti.

Ravikindlustus on kõigil lastel kuni 19-aastaseks saamise päevani (k.a). Tervisekassa võtab alla 19-aastased lapsed arvele rahvastikuregistrist saadud andmete alusel. Kindlustuse saavad lapsed, kelle andmed on rahvastikuregistris korras ja põhielukoha aadress on Eestis määratletud. Seetõttu on oluline lapse elukoht rahvastikuregistris kindlasti registreerida.

Kui laps sünnib välismaal ja sünd on seal registreeritud, ei tule sündi Eestis uuesti registreerida. Küll aga tuleb esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile) või Eesti Välisesindusele rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi sünnidokument 30 päeva jooksul alates välisriigis sünni registreerimisest. Esitada tuleb originaaldokument, mis on legaliseeritud või kinnitatud tunnistuse ehk apostilliga, kui seadus ei näe ette teisiti. Dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või kui konkreetses riigis vandetõlke ei ole ja vastava keele vandetõlk puudub ka Eestis, võib tõlge olla tehtud välisriigi ametliku tõlgi poolt.

Välisriigis tuleb lapse sünd registreerida välisriigi vastavas ametis (kas perekonnaseisuametis või muus pädevas asutuses), kus haiglast saadud meditsiinilise sünnitõendi alusel väljastatakse lapse sünnitunnistus. Tunnistusel on kirjas lapse nimi ja vanemate andmed.

Kui oled Eesti kodanik ja elad mõnes Euroopa Liidu riigis, tuleb lapsele taotleda pass või ID-kaart. Nende dokumentidega on võimalik lapsega reisida, sh Eestisse tulla.

Kui oled lasknud lapse sünnitunnistuse andmed Eesti saatkonnas kanda Eesti rahvastikuregistrisse (ehk teha andmehõive), saab lapsele passi või ID-kaarti taotleda mugavalt Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.

ID-kaarti ja passi saad taotleda ka Eesti saatkonnas, kus saad ühtlasi esitada taotluse lapse püsiva elukoha registreerimiseks välisriigis. Taotluse peavad allkirjastama mõlemad hooldusõiguslikud vanemad või tuleb kaasa võtta teise vanema lihtkirjalik nõusolek. Lisainfot välismaa elukoha registreerimise kohta leiad välisministeeriumi kodulehelt.

Alates 12. eluaastast on lapsel nii passi kui ka ID-kaardi taotlemisel vajalik anda sõrmejäljed Eesti saatkonnas.

Kui lapse andmeid ei ole varem Eesti rahvastikuregistrisse kantud, tehakse seda passi- ja/või ID-kaardi taotluse esitamise järel ning selle korraldab üldjuhul Politsei- ja Piirivalveamet. Laps saab Eesti isikukoodi.

Laps loetakse Eesti kodanikuks, kui vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Kui lapse teine vanem on mõne muu riigi kodanik, võib laps sõltuvalt teise riigi seadustest saada ka teise riigi kodakondsuse ning lapsel on siis topeltkodakondsus. On riike, mis annavad oma kodakondsuse lapsele, kes on nende territooriumil sündinud ja kelle vanemad ise ei pruugi sündimispaigaks olnud riigi kodanikud olla (nt USA). Sellisel juhul on võimalik, et lapsele tekib sündides mitmikkodakondsus (sündimise riigi oma, Eesti kodanikust vanema oma ja teise riigi kodanikust teise vanema oma). Lapse vanemad saavad valida ja otsustada, millise riigi reisidokument või -dokumendid (passid) lapsele taotleda.

Tuleb arvestada, et reisidokumendi taotlemisega kinnitatakse lapse kuulumist ühe või teise riigi kodakondsusse ning sellega kaasnevad tavapärased kodaniku õigused ja kohustused vastava riigi ees (nt õigus osaleda valimistel, noormeestel kohustus teenida kaitseväes jt). Samuti tuleb arvestada, et vastavalt rahvusvahelisele tavale ei saa Eesti pakkuda konsulaarkaitset topeltkodanikule, kes elab oma teise kodakondsuse järgses riigis (nt Eesti-USA topeltkodanik, kes elab USAs, ei saa Eesti saatkonnalt, aukonsulilt või Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonnalt kaitset USA võimude eest).

Kui laps sündis ootamatult välisreisi ajal ja temaga soovitakse võimalikult kiiresti pärast sündi Eestisse naasta, saab lapsele taotleda tagasipöördumistunnistuse Eestisse sõiduks lähimast Eesti saatkonnast või aukonsulilt. Selleks on vaja ühel vanematest minna saatkonda või aukonsuli juurde kohale (posti teel dokumenti ei väljastata) ning esitada:

• taotlus, mille saad täita kohapeal;
• lapse nõuetekohaselt kinnitatud sünnitunnistus (apostilliga või asukohariigis legaliseerituna) ja vajadusel selle vandetõlgi tehtud tõlge (kui dokument ise ei ole inglis- või venekeelne);
• lapse 2 värvilist dokumendifotot mõõtudes 40×50 mm;
• lapse teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele tagasipöördumistunnistuse väljastamiseks.
   

Tagasipöördumistunnistuse väljastamise kohta teeb konsul otsuse tavaliselt kolme tööpäeva jooksul, erandjuhul võib otsuse tegemine võtta aega kuni 15 tööpäeva. Võimalusel kantakse saatkonnas lapse sünd kohe ka Eesti rahvastikuregistrisse ja lapsele luuakse isikukood.

Tagasipöördumistunnistuse saab esmase reisidokumendina väljastada kuni 1-aastasele lapsele, kuid kui lapsega on plaanis pärast tema sündi mõnda aega välismaal elada, on soovitatav talle taotleda kohe pass või ID-kaart. Nende dokumentide alusel saab Euroopa Liitu kuuluvas viibimisriigis lapsele vajadusel taotleda elamisloa või registreerida tema elamisõiguse, tagasipöördumistunnistuse alusel seda teha ei saa. Passi alusel on võimalik lapsega reisida kogu maailmas, ID-kaardi alusel Euroopa Liitu kuuluvates riikides. Tagasipöördumistunnistusega saab reisida otse tagasi ainult Eestisse, dokumendi võtab piirivalve Eesti piiri ületamisel ära.

Kui laps sündis välisriigis, sünd on välisriigis registreerimata ja vähemalt üks vanem on kas Eesti kodanik või Eesti elanik, on võimalik sünd välisriigi haigla meditsiinilise sünnidokumendi alusel registreerida ka Eestis. Haigla dokumendile kehtivad kõik samad nõuded nagu teistele välisriigi dokumentidele. Loe vajalikest dokumentidest lähemalt siit.

Tuleb aga tähele panna, et laps koos teise vanemaga peab jääma välisriiki seniks, kuni Eestis sünni registreerinud vanem on taotlenud Eestis lapsele passi või ID-kaardi ja viinud selle välisriiki või lasknud väljastamiseks saata Eesti saatkonda või aukonsulile välisriigis.

Alternatiivina on passi- või ID-kaardi vormistamise asemel vanematel võimalik taotleda lapsele tagasipöördumistunnistus, millega laps saab reisida koos välisriigis olnud vanemaga Eestisse. Samaaegselt kahte dokumenti (passi või ID-kaarti ja tagasipöördumistunnistust) laps omada ei saa, st vanemad peavad tegema valiku ühe või teise dokumendi kasuks. Eesti elaniku, kes on mõne välisriigi kodanik, last Eesti välisesindused ei dokumenteeri. Reisidokumendi saamiseks peab juhul, kui Eesti elanikest vanemad soovivad lapse sündi Eestis registreerida, pöörduma lapsele reisidokumendi saamiseks oma kodakondsusjärgse riigi saatkonna poole.

Näide: Vene või India kodanikud, kes on Eesti elanikud ja kellel sünnib laps Soomes, peavad lapse sünni registreerimiseks Eestis lapsele reisidokumendi saamiseks pöörduma oma kodakondsusjärgse riigi saatkonna poole Eestis või Soomes. Kui Eestis ega Soomes isikute kodakondsusjärgsete riikide saatkonnad puuduvad, peavad nad pöörduma sellesse riiki, kus saatkond olemas on.

Ka Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega vanematele välisriigis sündinud lapse sünd tuleb registreerida välisriigi vastavas ametis (perekonnaseisuametis või muus pädevas asutuses), kus väljastatakse lapse sünnitunnistus lapse nime ja vanemate andmetega.

Sünnitunnistus tuleb enamus riikides lasta kinnitada apostilliga või legaliseerida (riikides, kus ei kasutata apostilliga kinnitamist) ning lasta teha vandetõlgil tõlge (kui dokument ise ei ole inglis- või venekeelne).

Kuni 1-aastasele lapsele väljastab tagasipöördumisloa lapse viibimisriigis olev Eesti välisesindus saatkond või aukonsul. Täpsemat infot saad, kui helistad välisministeeriumi konsulaarabi 24/7 töötavale valvetelefonile (+372) 5301 9999 või kirjutad Facebookis veebikonsulile.

Eestisse jõudes tuleb vanematel pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole lapsele Eesti kodaniku dokumentide taotlemiseks või esitades eraldi avalduse välismaalase passi ja elamisloa saamiseks. Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide loetelu ja taotluse esitamise võimalused leiad Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Kui Eesti rahvastikuregistrisse jäi kanne mingil põhjusel tegemata (nt ei saa seda teha Eesti aukonsulid), tuleb Eestisse jõudes esitada kohalikule omavalitsusele lapse nõuetekohaselt kinnitatud sünnitunnistus (apostilliga või legaliseerituna, mh tuleb lasta sünnitunnistus legaliseerida ka kas Eesti saatkonnas või Eesti välisministeeriumis) ja sünnitunnistuse vandetõlgi tehtud tõlge (kui dokument ise ei ole inglis- või venekeelne). Kui konkreetses riigis vandetõlke ei ole ja vastava keele vandetõlk puudub ka Eestis, võib tõlge olla tehtud välisriigi ametliku tõlgi poolt. Lapse andmed kantakse seejärel rahvastikuregistrisse ja laps saab Eesti isikukoodi.

Kõigil lapsevanematel on õigus saada 10 tööpäeva tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta kogu perioodi peale. Puudega laste vanemad saavad lisaks lapsepuhkuse päevadele kasutada igas kuus ühe tööpäeva puudega lapse vanema lapsepuhkust iga puudega lapse kohta kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkuse ja puudega lapse vanema puhkuse eesmärk on anda vanematele rohkem paindlikkust ja võimalusi üksteisest sõltumatult puhkusepäevi kasutada ning perega rohkem koos aega veeta. Lisaks on võimalik saada tasustamata lapsepuhkust.

Lapsepuhkust antakse mõlemale töötavale vanemale eraldi ja iga last arvestades: kummalgi vanemal on iga 14-aastase ja noorema lapse kohta kogu perioodi peale kokku 10 lapsepuhkuse päeva (kahepeale kokku 20 päeva). Mida rohkem on peres alla 14-aastaseid lapsi, seda rohkem lapsepuhkuse päevi on vanemale ette nähtud. Lapse 14-aastaseks saamise aastal saab lapsepuhkust kasutada kuni kalendriaasta lõpuni.

Lapsepuhkust saad taotleda sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses, kus näed puhkuse päevade arvu, mida saad vastavalt oma soovile planeerida ette kuni kaheks kuuks.

Ennetähtaegselt sündinud lapse puhul kehtivad perehüvitiste maksmisel valdavalt samad reeglid, mis tähtajaliselt sündinud lapse puhul. Loe lähemalt ema vanemahüvitise, isa vanemahüvitise ja jagatava vanemahüvitise kohta.

Üheks soodsaks erandiks enne 34. rasedusnädalat sündinud lapse korral on vanemate võimalus olla samaaegselt vanemapuhkusel ja saada vanemahüvitist kuni 60 päeva. Seejuures ei vähene vanemahüvitise maksmise koguperiood mitte rohkem kui vaid 30 päeva.

Teavet varakult lahkunud lapsega seotud toetuste ja õiguste kohta leiab Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.