Ema vanemahüvitise ja sellega kaasneva emapuhkuse pakkumise teeb tulevasele emale Sotsiaalkindlustusamet.

Töötavate emade puhul (emad, kes on enne lapse eeldatavat sünnitustähtaega töösuhtes) saab Sotsiaalkindlustusamet lapse eeldatava sünnitustähtaja kohta info tervishoiuteenuse osutajalt (arstilt või ämmaemandalt). Selle info alusel tehakse kindlaks, kas emal tekib õigus emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele enne lapse sündi või alates lapse sünnist.
Töötavale emale tehakse ema vanemahüvitise pakkumus 80 päeva enne lapse eeldatavat sünnitustähtaega.

Mittetöötavatele emadele (emad, kellel ei ole enne lapse eeldatavat sünnitustähtaega töösuhet) tehakse ema vanemahüvitise pakkumus pärast lapse sündi ja sünni registreerimist rahvastikuregistris, koos teiste perehüvitistega, millele emal lapse eest õigus on.

NB! Sotsiaalkindlustusamet saadab iseteeninduses oleva pakkumuse kohta teavituse ema e-postile. Veendu, et Sinu e-posti aadress on Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses kehtiv ja ajakohane.

Ema vanemahüvitise saamine lõppeb enamjaolt siis, kui laps saab 30 päeva vanaks või siis, kui ettenähtud maksimaalne ema vanemahüvitise päevade arv ehk 100 järjestikust kalendripäeva läbi saab.

Näide: laps sünnib 42. rasedusnädalal. Kuna ema vanemahüvitis on määratud lapse eeldatava sünnitähtaja järgi, siis on laps tegelikult 30 päevast kaks nädalat noorem, kui ema vanemahüvitis lõppeb. Ema vanemahüvitist ei saa siiski saada kauem kui 100 päeva.

Enne tähtaega sündinud lapse puhul lõpeb ema vanemahüvitis pärast lapse 100 päeva vanuseks saamist.

Emapuhkusele on õigus ainult inimestel, kes töötavad avaliku teenistuse lepingu või töölepingu alusel. Emapuhkuse ajaks leping peatatakse ja emapuhkusel olev naine peaks töölt pausi võtma. Kui aga emapuhkusel oleval naisel on olemas lisaks töö- või avaliku teenistuse lepingule ka näiteks lisatöö, mida ta teeb võlaõigusliku lepingu (käsunduslepingu) alusel siis seda tööd võib ka edaspidi teha ja sealt tulu teenida.

Juhtub ka see, et tööandja otsustab emapuhkusel olevale inimesele maksta varasema perioodi eest preemiat. Kui preemiat makstakse selle töö eest, mis oli tehtud enne emapuhkuse algust siis tööandja võib ka emapuhkusel viibivale inimesele raha üle kanda. Vajadusel peaks tööandja olema valmis Sotsiaalkindlustusametile täiendavalt tõendama, et sotsiaalmaksuga maksustatav tulu on teenitud enne emapuhkuse perioodi.

Töötaval emal on ema vanemahüvitisele õigus kuni 100 järjestikust kalendripäeva, arvestades lapse eeldatavat sünnitähtaega. Töötav ema saab ema vanemahüvitist kasutada kuni 70 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnitähtaega ja 30 kalendripäeva pärast lapse eeldatavat sünnitähtaega.

Ema, kellel ei ole enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kehtivat töösuhet, saab ema vanemahüvitist 30 järjestikust kalendripäeva alates lapse sünnist.

NB! Töötav ema saab ise otsustada, millal ta soovib ema vanemahüvitist kasutama hakata ning seoses sellega tööandja juurest emapuhkusele jääda.