Kodus toimuv sünnitus on ema ja lapse jaoks turvaline valik siis, kui otsus on tehtud kaalutletult ja riske adekvaatselt hinnates ning kui sünnitusel abistab kompetentne, kodusünnituse tegevusluba omav ämmaemand. Samuti peab kodus sünnitades olema võimalus sünnitajat/sünnitanut ja last haiglasse üle viia.

Kui oled mõelnud kodusünnituse kasuks, loe lähemalt, millega pead arvestama kodustünnitust planeerides, millistel ämmaemandatel on lubatud kodusünnitusabi teenust osutada ning kuidas toimub sel juhul lapse sünni registreerimine.

Planeeritud kodusünnitus on raseduse plaanikohase jälgimise ajal raseda soovil planeeritud, visiitide käigus eelnevalt kokku lepitud ning väljaspool haiglat kodustes tingimustes ämmaemanda poolt vastuvõetud sünnitus. Sünnitus kodus on Eestis ametlikult lubatud alates 1.08.2014 ning kogu protsessi ja täpsema info leiad kodusünnituse juhendist. Kodusünnituse planeerimise protsessi algatamiseks tuleb esmalt täita tahteavaldus.

Sinu avalduse saamise järel täidab ämmaemand või arst Sinuga koos sünnitusriskide hindamise tabeli. Võid enne sooviavalduse esitamist ise juhendist uurida, millised on olukorrad, kui kodus sünnitada ei lubata. Sünnitust kodus ei planeerita ka siis, kui kodu asub lähimast sünnitusabi osutavast haiglast kaugemal kui 30 km. Riskide hindamise tabeli leiad siit.

Kui esmane riskide hindamine on koos rasedust jälgiva ämmaemanda või naistearstiga tehtud, soovitame võtta ühendust sobiva kodusünnituse ämmaemandaga. Nii saate koos edasist planeerida, teha riskide korduva hindamise ja madalate rasedus- ja sünnitusriskide korral ka lepingu sõlmida.

Sul on võimalik sünnitada nii haiglas ehk sünnitusmajas kui ka oma kodus, kui otsus on tehtud kaalutletult ja riske adekvaatselt hinnates. Sünnituskoha valik on Sulle vaba, näiteks ei pea Sa tingimata sünnitama samas haiglas, kus oled arvel (v.a enneaegse või kõrgema riskiga sünnituse või muude erandjuhtude korral).Ravikindlustuse olemasolul tasub sünnitusabi eest tervisekassa.

Ravikindlustuse olemasolul tasub sünnitusabi eest tervisekassa. Pane tähele, et tervisekassa ei tasu lisateenuste eest nagu perepalat, eraämmaemanda teenuse kasutamine sünnitusel jms. Planeeritud kodusünnituse korral tasub sünnitusabi saamise eest sünnitaja lähtuvalt kodusünnitusabi osutaja hinnakirjale.

Kõik Eesti haiglad võimaldavad tulla sünnitama koos tugiisikuga – lapse isa, mõne muu pereliikme või lähedasega. Erakorralistes olukordades (nt COVID-19 eriolukorra korral) võib haiglate töös esineda töökorralduslikke muudatusi, mistõttu järgi jooksvat infot vastava haigla kodulehelt.

Kui laps sünnib välismaal ja sünd on seal registreeritud, ei tule sündi Eestis uuesti registreerida. Küll aga tuleb esitada maakonnakeskuse kohalikule omavalitsusele (Tallinnas perekonnaseisuametile) või Eesti Välisesindusele rahvastikuregistrisse kandmiseks välisriigi sünnidokument 30 päeva jooksul alates välisriigis sünni registreerimisest. Esitada tuleb originaaldokument, mis on legaliseeritud või kinnitatud tunnistuse ehk apostilliga, kui seadus ei näe ette teisiti. Dokumendid peavad olema eesti keeles või võõrkeelsete dokumentide puhul tõlgitud eesti, vene või inglise keelde, välja arvatud juhul, kui dokument on vene- või ingliskeelne. Tõlge peab olema vandetõlgi tehtud või kui konkreetses riigis vandetõlke ei ole ja vastava keele vandetõlk puudub ka Eestis, võib tõlge olla tehtud välisriigi ametliku tõlgi poolt.

Välisriigis tuleb lapse sünd registreerida välisriigi vastavas ametis (kas perekonnaseisuametis või muus pädevas asutuses), kus haiglast saadud meditsiinilise sünnitõendi alusel väljastatakse lapse sünnitunnistus. Tunnistusel on kirjas lapse nimi ja vanemate andmed.

Kui oled Eesti kodanik ja elad mõnes Euroopa Liidu riigis, tuleb lapsele taotleda pass või ID-kaart. Nende dokumentidega on võimalik lapsega reisida, sh Eestisse tulla.

Kui oled lasknud lapse sünnitunnistuse andmed Eesti saatkonnas kanda Eesti rahvastikuregistrisse (ehk teha andmehõive), saab lapsele passi või ID-kaarti taotleda mugavalt Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.

ID-kaarti ja passi saad taotleda ka Eesti saatkonnas, kus saad ühtlasi esitada taotluse lapse püsiva elukoha registreerimiseks välisriigis. Taotluse peavad allkirjastama mõlemad hooldusõiguslikud vanemad või tuleb kaasa võtta teise vanema lihtkirjalik nõusolek. Lisainfot välismaa elukoha registreerimise kohta leiad välisministeeriumi kodulehelt.

Alates 12. eluaastast on lapsel nii passi kui ka ID-kaardi taotlemisel vajalik anda sõrmejäljed Eesti saatkonnas.

Kui lapse andmeid ei ole varem Eesti rahvastikuregistrisse kantud, tehakse seda passi- ja/või ID-kaardi taotluse esitamise järel ning selle korraldab üldjuhul Politsei- ja Piirivalveamet. Laps saab Eesti isikukoodi.

Kui laps sündis ootamatult välisreisi ajal ja temaga soovitakse võimalikult kiiresti pärast sündi Eestisse naasta, saab lapsele taotleda tagasipöördumistunnistuse Eestisse sõiduks lähimast Eesti saatkonnast või aukonsulilt. Selleks on vaja ühel vanematest minna saatkonda või aukonsuli juurde kohale (posti teel dokumenti ei väljastata) ning esitada:

• taotlus, mille saad täita kohapeal;
• lapse nõuetekohaselt kinnitatud sünnitunnistus (apostilliga või asukohariigis legaliseerituna) ja vajadusel selle vandetõlgi tehtud tõlge (kui dokument ise ei ole inglis- või venekeelne);
• lapse 2 värvilist dokumendifotot mõõtudes 40×50 mm;
• lapse teise vanema lihtkirjalik nõusolek lapsele tagasipöördumistunnistuse väljastamiseks.
   

Tagasipöördumistunnistuse väljastamise kohta teeb konsul otsuse tavaliselt kolme tööpäeva jooksul, erandjuhul võib otsuse tegemine võtta aega kuni 15 tööpäeva. Võimalusel kantakse saatkonnas lapse sünd kohe ka Eesti rahvastikuregistrisse ja lapsele luuakse isikukood.

Tagasipöördumistunnistuse saab esmase reisidokumendina väljastada kuni 1-aastasele lapsele, kuid kui lapsega on plaanis pärast tema sündi mõnda aega välismaal elada, on soovitatav talle taotleda kohe pass või ID-kaart. Nende dokumentide alusel saab Euroopa Liitu kuuluvas viibimisriigis lapsele vajadusel taotleda elamisloa või registreerida tema elamisõiguse, tagasipöördumistunnistuse alusel seda teha ei saa. Passi alusel on võimalik lapsega reisida kogu maailmas, ID-kaardi alusel Euroopa Liitu kuuluvates riikides. Tagasipöördumistunnistusega saab reisida otse tagasi ainult Eestisse, dokumendi võtab piirivalve Eesti piiri ületamisel ära.

Kui laps sündis välisriigis, sünd on välisriigis registreerimata ja vähemalt üks vanem on kas Eesti kodanik või Eesti elanik, on võimalik sünd välisriigi haigla meditsiinilise sünnidokumendi alusel registreerida ka Eestis. Haigla dokumendile kehtivad kõik samad nõuded nagu teistele välisriigi dokumentidele. Loe vajalikest dokumentidest lähemalt siit.

Tuleb aga tähele panna, et laps koos teise vanemaga peab jääma välisriiki seniks, kuni Eestis sünni registreerinud vanem on taotlenud Eestis lapsele passi või ID-kaardi ja viinud selle välisriiki või lasknud väljastamiseks saata Eesti saatkonda või aukonsulile välisriigis.

Alternatiivina on passi- või ID-kaardi vormistamise asemel vanematel võimalik taotleda lapsele tagasipöördumistunnistus, millega laps saab reisida koos välisriigis olnud vanemaga Eestisse. Samaaegselt kahte dokumenti (passi või ID-kaarti ja tagasipöördumistunnistust) laps omada ei saa, st vanemad peavad tegema valiku ühe või teise dokumendi kasuks. Eesti elaniku, kes on mõne välisriigi kodanik, last Eesti välisesindused ei dokumenteeri. Reisidokumendi saamiseks peab juhul, kui Eesti elanikest vanemad soovivad lapse sündi Eestis registreerida, pöörduma lapsele reisidokumendi saamiseks oma kodakondsusjärgse riigi saatkonna poole.

Näide: Vene või India kodanikud, kes on Eesti elanikud ja kellel sünnib laps Soomes, peavad lapse sünni registreerimiseks Eestis lapsele reisidokumendi saamiseks pöörduma oma kodakondsusjärgse riigi saatkonna poole Eestis või Soomes. Kui Eestis ega Soomes isikute kodakondsusjärgsete riikide saatkonnad puuduvad, peavad nad pöörduma sellesse riiki, kus saatkond olemas on.

Ka Eestis elavatele määratlemata kodakondsusega vanematele välisriigis sündinud lapse sünd tuleb registreerida välisriigi vastavas ametis (perekonnaseisuametis või muus pädevas asutuses), kus väljastatakse lapse sünnitunnistus lapse nime ja vanemate andmetega.

Sünnitunnistus tuleb enamus riikides lasta kinnitada apostilliga või legaliseerida (riikides, kus ei kasutata apostilliga kinnitamist) ning lasta teha vandetõlgil tõlge (kui dokument ise ei ole inglis- või venekeelne).

Kuni 1-aastasele lapsele väljastab tagasipöördumisloa lapse viibimisriigis olev Eesti välisesindus saatkond või aukonsul. Täpsemat infot saad, kui helistad välisministeeriumi konsulaarabi 24/7 töötavale valvetelefonile (+372) 5301 9999 või kirjutad Facebookis veebikonsulile.

Eestisse jõudes tuleb vanematel pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti poole lapsele Eesti kodaniku dokumentide taotlemiseks või esitades eraldi avalduse välismaalase passi ja elamisloa saamiseks. Taotluse esitamiseks vajalike dokumentide loetelu ja taotluse esitamise võimalused leiad Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

Laps loetakse Eesti kodanikuks, kui vähemalt üks tema vanematest on Eesti kodanik. Kui lapse teine vanem on mõne muu riigi kodanik, võib laps sõltuvalt teise riigi seadustest saada ka teise riigi kodakondsuse ning lapsel on siis topeltkodakondsus. On riike, mis annavad oma kodakondsuse lapsele, kes on nende territooriumil sündinud ja kelle vanemad ise ei pruugi sündimispaigaks olnud riigi kodanikud olla (nt USA). Sellisel juhul on võimalik, et lapsele tekib sündides mitmikkodakondsus (sündimise riigi oma, Eesti kodanikust vanema oma ja teise riigi kodanikust teise vanema oma). Lapse vanemad saavad valida ja otsustada, millise riigi reisidokument või -dokumendid (passid) lapsele taotleda.

Tuleb arvestada, et reisidokumendi taotlemisega kinnitatakse lapse kuulumist ühe või teise riigi kodakondsusse ning sellega kaasnevad tavapärased kodaniku õigused ja kohustused vastava riigi ees (nt õigus osaleda valimistel, noormeestel kohustus teenida kaitseväes jt). Samuti tuleb arvestada, et vastavalt rahvusvahelisele tavale ei saa Eesti pakkuda konsulaarkaitset topeltkodanikule, kes elab oma teise kodakondsuse järgses riigis (nt Eesti-USA topeltkodanik, kes elab USAs, ei saa Eesti saatkonnalt, aukonsulilt või Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonnalt kaitset USA võimude eest).