Nimemuutmiseks valmistumine
Menetluse ülevaade
Uut eesnime, perekonnanime ja isikunime võivad taotleda Eesti kodanikud ja Eestis elamisloa alusel viibivad välismaalased, kes ei ole ühegi riigi kodanikud.
Nimemuutmine on menetlus, mille kaudu inimene saab muuta oma eesnime, perekonnanime või ees-ja perekonnanime korraga (isikunime).
Nimemuutmise protsess koosneb järgmistest sammudest:
- Avalduse esitamine: Taotlus esitakse kas e-teenusena e-rahvastikuregistris või paberkandjal järgmistes asutuses: Jõhvi Vallavalitsus, Pärnu Linnavalitsus, Tartu Linnavalitsus ja Tallinna Perekonnaseisuamet
- Riigilõivu tasumine: E-teenuses avalduse esitamisel tasutakse riigilõiv e-teenuse osana. Asutuses kohapeal avalduse esitamisel tuleb riigilõiv tasuda enne avalduse esitamist. Riigilõiv tasutakse nimemuutmise menetluse eest järgmiselt: eesnime muutmise eest 150 eurot, perekonnanime muutmise eest 150 eurot, isikunime (ees-ja perekonnanimi koos) muutmise eest 300 eurot.
- Menetlemine ja otsus: Otsuse saab teha rahvastikuregistri andmetele tuginedes, kui nimeseadus ei eelda põhjust ega kaalutlusõigust (näiteks soovitakse vanema perekonnanime ning rahvastikuregistris on olemas põlvnemise seos ja vanem kannab või on kandnud soovitud perekonnanime).
Kui on esitatud e-avaldus ja selle vastavust nimeseaduses sätestatud nõuetele on kontrollitud rahvastikuregistrist automaatselt ning otsuse tegemiseks vajalikud eeldused on täidetud, teeb Siseministeerium nimemuutmise otsuse automaatselt.
Kui nimeseadus eeldab mõjuvat põhjust ja kaalutlusõiguse teostamist (näiteks soovitakse vabalt valitud perekonnanime või on tegemist korduva nimemuutmisega), hindab ametnik põhjuse mõjuvust ning soovitud nime andmise võimalikkust. Vajaduse korral tuleb avalduse esitajal esitada lisatõendeid või anda selgitusi. - Registriandmete muutmine ja teavitamine: Kui nimemuutmise avaldus rahuldatakse, kantakse uus nimi rahvastikuregistrisse. Nimemuutmisest teavitatakse pärast uue nime kandmist rahvastikuregistrisse avalduse esitamisel märgitud viisil – otsus saadetakse elektroonselt või ametnik kutsub paberkandjal otsuse kätteandmiseks asutusse.
Kui soovitakse muuta lapse nime, tuleb tähele panna järgmist:
- lapse nimemuutmise menetlus on sarnane täisealise nimemuutmise menetlusega, vt avalduse esitamine
- avalduse esitab lapse hooldusõiguslik vanem
- lapse teine hooldusõiguslik vanem annab nõusoleku nime muutmiseks
- avaldust menetlev ametnik suhtleb lapsega tema arvamuse väljaselgitamiseks, kui laps on vähemalt 10-aastane. Arvamust võib küsida ka noorema lapse käest, kui tema arengutase seda võimaldab.
Oluline teada selles sammus
- Avalduse esitab isiku nimel tema eestkostja.
- Ametnik selgitab välja isiku arvamuse, kui isiku arusaamisvõime seda võimaldab.
- Avalduse saab esitada üksnes asutuses kohapeal.
Nimemuutmist võib taotleda Eesti kodanik ja Eestis elamisloa alusel viibiv välismaalane, kes ei ole ühegi riigi kodanik.
Uut eesnime ja perekonnanime ei anta isikule, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku § 141 lõike 2 punktis 1, § 141.1 lõike 2 punktis 1, § 142 lõike 2 punktis 1, § 143 lõikes 2 (kehtinud kuni 15.07.2006) või lõike 2 punktis 1 (kehtinud 16.07.2006 - 22.12.2013), § 143.1 lõike 2 punktis 1, § 143.2 lõikes 1, § 144, § 145, § 145.1, § 146 sätestatud süüteo toimepanemise eest. Sellise isiku avaldus jäetakse läbi vaatamata.
Avalduse saab esitada e-rahvastikuregistris või asutuses kohapeal. Avalduse võtavad vastu:
Jõhvi Vallavalitsus aadressil Kooli 2, Jõhvi
Pärnu Linnavalitsus
aadressil Suur-Sepa 16, Pärnu
Tartu Linnavalitsus
aadressil Tiigi tn 12, Tartu
Tallinna Perekonnaseisuamet
aadressil Pärnu mnt 67, Tallinn
Nimemuutmist võib taotleda Eesti kodanik ja Eestis elamisloa alusel viibiv välismaalane, kes ei ole ühegi riigi kodanik.
E-avaldust ei saa esitada piiratud teovõimega täisealise isiku nime muutmiseks.
E-avaldust esitades tuleb menetluses tasuda riigilõiv. Kui nimemuutmise menetluse eest ei tule tasuda riigilõivu, tuleks esitada avaldus asutuses kohapeal.
Riigilõivu ei tule tasuda, kui:
- soovitakse kanda perekonnanime, mis erineb rahvastikuregistrisse sünniandmetega kantud nimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise või üksikute tähemärkide poolest (nimeseaduse § 17¹ lõige 1 punkt 5);
- soovitakse kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta (nimeseaduse § 17¹ lõige 1 punkt 6);
- soovitakse kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu (nimeseaduse § 17¹ lõige 1 punkt 7);
- soovitakse anda lapsele vanemate abiellumisel saadud ühine perekonnanimi (kui laps on sünnil saanud perekonnanime vanemalt, kes lapse teise vanemaga abielu sõlmimisel võtab uueks ühiseks perekonnanimeks teise vanema perekonnanime, § 17¹ lõige 1 punkt 8).
Riigilõiv tasutakse nimemuutmise menetluse eest järgmiselt: eesnime muutmise eest 150 eurot, perekonnanime muutmise eest 150 eurot, isikunime (ees- ja perekonnanimi koos) muutmise eest 300 eurot.
Kui avalduse menetlus lõpeb keelduva otsusega, ei tagastata riigilõivu.
Asutuses kohapeal avalduse esitamiseks tuleb riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi kontole:
- SEB Pank — EE891010220034796011 (SWIFT: EEUHEE2X)
- Swedbank — EE932200221023778606 (SWIFT: HABAEE2X)
- Luminor Bank — EE701700017001577198 (SWIFT: NDEAEE2X)
Maksekorraldusele märgitakse viitenumber asutuse järgi, kellele avaldus esitatakse. Asutuste viitenumbrid on:
- Jõhvi Vallavalitsus — Jõhvi vald — 10294002000024
- Pärnu Linnavalitsus — Pärnu linn — 10294002000105
- Tallinna Perekonnaseisuamet — Tallinn — 10294002000011
- Tartu Linnavalitsus — Tartu linn — 10294002000134
Riigilõivu ei tule tasuda, kui:
- soovimisel kanda perekonnanime, mis erineb rahvastikuregistrisse sünniandmetega kantud nimest nimede kokku- ja lahkukirjutamise või üksikute tähemärkide poolest (nimeseaduse § 17 lõige 1 punkt 5);
- soovimisel kasutada sulgudes kahest nimest koosneva perekonnanime puhul ühte neist nimedest ilma sulgudeta (nimeseaduse § 17 lõige 1 punkt 6);
- soovimisel kanda perekonnanime kujul, mis on kantud rahvastikuregistrisse, kuid erineb isikule nime andmise aluseks olevasse dokumenti kantud nimekujust ümberkirjutusreeglite kohaldamise tõttu (nimeseaduse § 17 lõige 1 punkt 7);
- soovimisel anda lapsele vanemate abiellumisel saadud ühine perekonnanimi (kui laps on sünnil saanud perekonnanime vanemalt, kes lapse teise vanemaga abielu sõlmimisel võtab uueks ühiseks perekonnanimeks teise vanema perekonnanime, § 17 lõige 1 punkt 8).
Otsuse saab teha rahvastikuregistri andmetele tuginedes, kui nimeseadus ei eelda põhjust ega kaalutlusõigust (näiteks soovitakse vanema perekonnanime ning rahvastikuregistris on olemas põlvnemise seos ja vanem kannab või on kandnud soovitud perekonnanime). Kui on esitatud e-avaldus ja selle vastavust nimeseaduses sätestatud nõuetele on kontrollitud rahvastikuregistrist automaatselt ning otsuse tegemiseks vajalikud eeldused on täidetud, teeb Siseministeerium nimemuutmise otsuse automaatselt.
Kui nimeseadus eeldab mõjuvat põhjust ja kaalutlusõiguse teostamist (näiteks soovitakse vabalt valitud perekonnanime või on tegemist korduva nimemuutmisega), hindab ametnik põhjuse mõjuvust ning soovitud nime andmise võimalikkust. Vajaduse korral tuleb avalduse esitajal esitada lisatõendeid või anda selgitusi.
Kui on võimalik teha automaatotsus, antakse e-teenuses nime muutjale hoiatus, et riigilõivu tasumisel tehakse nimemuutmise otsus ning kantakse uus nimi rahvastikuregistrisse koheselt.
Otsuse tegemise aeg sõltub otsuse tegemise menetluse keerukusest (vajadus esitada tõendeid, täpsustada asjaolusid) ning ametniku, Siseministeeriumi menetluses ja isikunimekomisjoni töökorraldusest.
Kontaktid
Kas tekkis nimemuutmise teema kohta küsimusi, millele vastuseid ei leia?
Kirjuta Siseministeeriumile või helista riigiinfo telefonile.