Testament võib olla nii kodune kui notariaalselt tõestatud. Kodusele testamendile on pärimisseaduses sätestatud mitmed nõuded, mida tuleb testamendi koostamisel järgida. Samuti tuleb arvestada, et kodune testament muutub kehtetuks, kui selle koostamisest on möödunud kuus kuud ja testaator (pärandaja) on sel ajal elus. Notariaalse testamendi kehtivusel ajalisi piiranguid ei ole, st see kehtib, kuni seda pole muudetud või tühistatud. Testaator võib testamendi või mõne selle osa igal ajal tühistada hilisema testamendi või pärimislepinguga.

Pärimislepingut on võimalik sõlmida vaid notariaalselt ning selles sisalduvaid siduvaid korraldusi võib lepingupoolte eluajal tühistada või muuta vaid lepingu sõlminud isikute vahelise notariaalselt tõestatud kokkuleppega või uue pärimislepinguga. Seaduses sätestatud juhtudel on võimalik nõuda ka pärimislepingu tühistamist või sellest taganeda.

Pärand avaneb isiku surma korral ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärand on pärandaja vara – kõik tema asjad, õigused ja kohustused, mis ei ole lahutamatult seotud pärandajaga.

Pärija on pärandaja õigusjärglane, kellele pärand üle läheb.

Pärandist, pärijatest, testamendist ja pärimislepingust saab lähemalt lugeda notarite koja lehelt.

Pärijate väljaselgitamiseks ning pärimistunnistuse saamiseks tuleb notari juures algatada pärimismenetlus. Notar saab pärimismenetluse läbi viia, kui pärandaja viimane elukoht oli Eestis.

Notaribüroode kontaktandmed leiate notarite koja lehelt. Notari juurde saab aega broneerida muuhulgas interneti teel e-Notari iseteenindusportaalis.

Notar alustab menetlust, kui keegi on selleks soovi avaldanud. Menetluse algatamise avalduse saab esitada eeldatav pärija, pärandaja võlausaldaja või muu pärandvara suhtes õigusi omav isik.

Menetluse läbiviimise käigus teeb notar pärandvara koosseisu väljaselgitamiseks päringud nendesse registritesse ja krediidiasutustesse, mille loetelu on kehtestatud ministri määrusega. Siiski ei pruugi nende päringutega teatavaks saada kogu pärandvara koosseis. Näiteks võib pärandajal olla muid kohustusi (järelmaks, väikelaen) või väärtuslikku vara (krüptovara, naabriga sõlmitud lepingust tulenev nõudeõigus, kunstikogu vms).

Pärandvara hulka kuuluvad hüvitised (pension, toetused ja muud hüvitised) maksab Sotsiaalkindlustusamet välja pärimistunnistuse alusel.

Pärijal on õigus pärand vastu võtta või sellest loobuda. Kui pärija ei soovi pärandit, saab ta sellest loobuda, esitades notari juures loobumisavalduse. Pärandist loobumise avaldus peab olema notariaalselt tõestatud vormis ning selle võib esitada ükskõik millisele Eesti notarile, kes edastab selle pärimismenetlust läbiviivale notarile.

Pärimisõigusest loobumise tähtaeg on kolm kuud, mis hakkab kulgema hetkest, mil pärija saab teada või peaks teada saama pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Kui pärija selle aja jooksul loobumisavaldust ei esita, muutub pärija automaatselt pärandi omanikuks.

Seetõttu on oluline võimalikult kiiresti tegutseda, et teha kindlaks, kas soovite pärandit, ja saada ülevaade pärandvara koosseisust ja kohustustest. Täpsemalt saab pärandist loobumise, pärandi vastuvõtmise, pärandi ülemineku, menetluse läbiviimise, pärandi inventuuri ja pärandi jagamise kohta lugeda notarite koja lehelt.

Pärija võib ka enne nimetatud 3-kuulist tähtaega pärandi vastuvõtmiseks pärimisasja lahendavale notarile sellekohase avalduse esitada.

Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Kui pärija võtab pärandi vastu, siis pärandvara hulka kuuluvate esemete omand loetakse talle üle läinuks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemisest. Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt.

Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija pärandaja kohustused täitma oma vara arvelt, välja arvatud juhul, kui ta on pärast inventuuri tegemist kohustused seaduses sätestatud korras täitnud, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.

Inventuuri nõude võib pärandi vastu võtnud pärija esitada notarile kolme kuu jooksul pärast seda, kui ta sai teada või oleks pidanud teada saama asjaoludest, millest võib järeldada, et pärandvarast ei piisa pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kui pärandvarast ei jätku kõigi pärimisseaduses nimetatud nõuete (st pärandaja matused, tema perekonnaliikmete ülalpidamine, pärandvara valitsemine, inventuuri tegemine, üleskutsemenetluses tähtaegselt esitatud pärandaja võlausaldajate nõuded ja inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded) rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvelt, on pärandvara hooldaja või pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks.

Pärimisega seotud kulutustest saab ülevaate portaalist Jurist Aitab.

Surma puhuks korralduste tegemise, seadusjärgse pärimiskorra, pärimismenetluse läbiviimise ja muude pärimist puudutavate küsimuste osas saab täpsemat infot Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.

Kasulikke nõuandeid seoses pärimisega saab ka notarite kojalt ja tasuta õigusabiportaalist Jurist Aitab.

Riigiportaal eesti.ee õigusabi ei jaga.

Kinkeleping ja testament toovad endaga kaasa täiesti erinevad juriidilised tagajärjed.

Täpsemalt saab kinkelepingu ja testamendi kohta lugeda notarite koja lehelt.