I sammas ehk riiklik vanaduspension põhineb ümberjagamisel. See tähendab, et riiklikku pensioni rahastatakse töötavate inimeste palgalt makstavast sotsiaalmaksust, mida tasuvad tööandjad. Sotsiaalmaks on 33%, millest 20% läheb pensionide maksmiseks.

Riikliku vanaduspensioni eesmärk on tagada inimesele vanas eas igakuine sissetulek. Vanaduspensioni saamiseks peab sul olema 15 aastat pensionistaaži.

Rahvapension

Rahvapension tagab miinimumpensioni neile, kellel ei ole õigust tööpanusest sõltuvale vanaduspensionile. Rahvapensioni saamiseks:

• Pead olema jõudnud vanaduspensioniikka;
• Olema Eesti alaline elanik või siin tähtajalise elamisloaga või elamisõiguse alusel elav välismaalane;
• Ning elanud Eestis enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat.

I sambaga tegeleb sotsiaalkindlustusamet.

I sammas ehk riiklik vanaduspension koosneb neljast osast:

1. Põhi- ehk baasosast, mis on kõigile ühesuurune 354,9887 eurot kuus (1. aprilli 2024 seisuga).
2. Staažiosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 9,512 eurot (1. aprilli 2024 seisuga).
3. Kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Selle arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 10 eurot (1. aprilli 2025 seisuga).
4. Ühendosast, mis hakkas kogunena 2021. aasta algusest. See koosneb 50% ulatuses kindlustusosakust, mida arvutatakse nagu varem kogutud kindlustusosakut, ja 50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt töötasuga.

Kui oled liitunud II pensionisambaga, läheb osa sinu palgalt makstavast sotsiaalmaksust otse sinu isiklikule pensionikontole. See tähendab, et

• I samba pensioniosa on selle võrra väiksem, sest 4% läheb II sambasse, mitte riiklikku pensionisüsteemi.
• riik suunab 4% sotsiaalmaksust sinu pensionifondi või pensioni investeerimiskontole.
• liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub väiksemaks nende aastate eest, mil riiklikuks pensioniks laekus 20% asemel 16%.

Mida see tähendab sinu pensioni jaoks?

Kui oled liitunud II sambaga, ei lähe kogu sinu palgalt arvestatav sotsiaalmaks riiklikku pensionisüsteemi. Selle asemel suunatakse 4% sotsiaalmaksust otse sinu valitud pensionifondi, kus see investeeritakse ja võib ajaga kasvada. Samas, kuna see summa enam riiklikku pensioniarvestusse ei lähe, saad tulevikus I sambast vähem pensioni.

II sambaga liitumine tähendab, et võtad osa oma tulevase pensioni kujundamisest enda kätte – sinu pensionifondi kogutud raha sõltub palgast, investeeringute tootlusest ja sellest, millise fondi oled valinud.

Kui olete elu jooksul teeninud vähemalt ühe aasta pensionistaaži teises riigis, on teil õigus taotleda sellest riigist pensioni. Vanaduspensioniiga ja tingimused on igas riigis erinevad, seega on oluline tutvuda nende nõuetega.

Eesti sotsiaalkindlustusameti kaudu saate seda teha, kui töötasite mõnes Euroopa majanduspiirkonna riigis, Šveitsis või riigis, kellega Eesti on sõlminud sotsiaalkindlustusalase koostöökokkuleppe. Eestil on selline leping sõlmitud järgmiste riikidega:

• Moldova
• Ukraina
• Vene Föderatsiooni
• Kanada
• Austraalia
• Valgevenega.

Kui töötasite mõnes muus riigis, peate pöörduma otse selle riigi pensioniameti poole.

Vanaduspensioniiga ja tingimused

Vanaduspensioniiga ja pensioni saamise tingimused on riigiti erinevad. Iga riik otsustab ise, millistel alustel ja kuidas pensioni makstakse. Pensionid määratakse ja makstakse vastavalt selle riigi seadustele, kus töötasite.

Pensioni taotlemine

Teise riigi pensioni saamiseks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile pensioniavaldus ja sellega koos teise riigi pensionistaaži tõendavad dokumendid (näiteks tööleping).

Kust saada lisainfot?

Lähemalt saab välisriigist pensioni taotlemise kohta lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehel.