Pensionifondi valikul on oluline arvestada riski, tasude ja tootlikkusega. Fondid investeerivad aktsiatesse ja võlakirjadesse, pakkudes erinevat tasakaalu riskide ja tulude vahel. Pikaajaline tootlikkus on fondi valimisel oluline näitaja. Lisaks on II sambas võimalik koguda pensioni investeerimiskonto kaudu.

Mis on pensionifond?

Pensionifond on investeerimisfond, kuhu kogutakse raha eesmärgiga seda pikaajaliselt kasvatada ja hiljem pensionieas välja võtta. II samba pensionifondid on kas kohustuslikud või vabatahtlikud ning võimaldavad inimestel ise valida, millisesse fondi nad soovivad oma raha paigutada.

Riskid ja tasud

Pensionifondide valikul tuleb arvestada riski ja tasudega:

• Aktsiatega seotud fondid: Investeerivad suurema osa rahast aktsiatesse. Aktsiad pakuvad kõrgemat tootlikkust, kuid on riskantsemad, kuna aktsiate väärtus võib turuolukorra muutudes kõikuda.
• Võlakirjadega seotud fondid: Investeerivad peamiselt võlakirjadesse, mis on madalama riskiga, kuid pakuvad ka madalamat tootlikkust võrreldes aktsiatega.

Fondide haldamise eest võetakse erinevaid tasusid, nagu valitsemistasud ja tehingutasud. Need tasud mõjutavad fondi kogutootlikkust, seega on oluline neid võrrelda ja valida madalamate tasudega fond.

Fondi tootlikkus

Fondi tootlikkuse hindamisel on oluline vaadata pika perioodi tootlikkust. Lühiajalised tulemused võivad olla volatiilsed ja mitte kajastada fondi tegelikku suutlikkust. Pikaajaline tootlikkus annab parema ülevaate fondi stabiilsusest ja kasvupotentsiaalist.

Valides II samba pensionifondi, mõtle oma riskitaluvusele, tasudele ja fondi tootlikkusele pika perioodi jooksul. Nii saad teha informeeritud otsuse, mis aitab sul oma pensionivara parimal viisil kasvatada.

II sambas pensioni kogumine võimaldab inimestel aktiivselt osaleda oma pensionivara kasvatamises. Õige fondi valik võib mõjutada oluliselt sinu pensioni suurust tulevikus, seega tasub hoolikalt kaaluda erinevaid võimalusi ja konsulteerida vajadusel spetsialistiga.

Pensioni investeerimiskonto (edaspidi lühend PIK) on eraldi konto, millele kantakse palgast kinnipeetud kogumispensioni maksed ning mille kaudu saad ise regulaarselt enda pensionivara investeerida oma valitud varadesse (näiteks aktsiatesse, võlakirjadesse või fondidesse). See annab sulle suurema kontrolli oma pensioniraha üle ja võimaldab ise otsustada, kuhu ja kuidas oma raha investeerida, et kasvatada seda tulevikuks, kui pensionile jääd.

Konto avamine

Pensioni investeerimiskonto (PIK) avamiseks tuleb pöörduda panga poole. PIK-e saab avada järgmistes pankades:

• AS LHV Pank
• AS Luminor Bank
• AS SEB Pank
• Swedbank AS

Oma PIK-i andmeid näed edaspidi pensionikontol oma isikuandmete juures.

Pensionifondist PIK-i liikumine

Kui alustasid kogumist pensionifondis ja soovid kogutud summa või sellest osa viia PIK-ile, tuleb esmalt avada pangas PIK ja esita seejärel vahetamise avaldus.

Vahetamise avaldusel vali pensionifond, mille osakuid soovid tagasi võtta (so lähtefond) ning märgi, mitme protsendi ulatuses soovid osakuid tagasi võtta, et vastav summa PIK-ile kanda.

Maksete suunamine

Et suunata oma kogumispensioni maksed PIK-ile, tuleb esitada valikuavaldus, millel määrata aktiivseks valikuks PIK. Kui avad PIKi juba enne II sambaga liitumist, siis ei ole eraldi valikuavaldust vaja esitada. PIKi avamisega avatakse sulle sel juhul ka pensionikonto ja sinu maksed hakkavad automaatselt PIKile laekuma siis.

PIK-st pensionifondi liikumine

Kui sa PIKi enam kasutada ei soovi, saad pensioni kogumist jätkata pensionifondis. Selleks tuleb kõigist PIKi kaudu tehtud investeeringutest väljuda ja lasta pangal kogu PIKi kogutud raha pensionifondi kanda. Et ka maksed hakkaksid laekuma edaspidi PIKi asemel pensionifondi, tuleb esitada valikuavaldus. Kui raha ega investeeringuid enam PIKil pole, saab PIKi sulgeda.

NB! Pensioni investeerimiskontole kantud summad on kontol rahas, kuni sa pole neid investeeringutesse suunanud!

NB! Investeerimisvõimaluste ja investeeringute korraldamise osas pea nõu pangaga, kus omale pensioni investeerimiskonto avasid!"

Pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valik on oluline otsus, mis mõjutab sinu tulevikku. Valiku saab teha alates 18. eluaastast, kuid seadusliku esindaja nõusolekul ka 16-aastaselt. Valikuavalduse saab esitada erinevates kohtades ning uus valik jõustub paari päeva jooksul. Kui sa ei tee ise valikut, määratakse sulle pensionifond loosi teel.

Kuidas teha pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valikut?

Pensionifondi või pensioni investeerimiskonto valiku tegemiseks tuleb esitada valikuavaldus. Seda saab teha järgmistes kohtades:

• pensionikeskuse iseteeninduses
• pangas
• pensionifondivalitsejale (kui neil on kontohalduri staatus)

Valikuavalduse esitamise õigus tekib 18-aastaseks saades, kuid vähemalt 16-aastane isik võib seda teha ka seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul. Valikuavalduse saab esitada igal ajal ja uus valik jõustub hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast avalduse vastuvõtmist. Pea meeles, et valikuavaldust tagasi võtta ei saa.

Mida teha, kui sa ei tee ise valikut?

Kui sa ei tee ise valikut, määratakse sulle pensionifond loosi teel. See kehtib neile, kes:

• liitusid II sambaga kohustuslikult
• on sündinud 1983. aastal või hiljem ja alustanud töötamist ilma valikuavaldust esitamata

Loosi teel määratakse pensionifond neile, kes on saanud 18-aastaseks ja alustanud töötamist, kuid ei ole esimese palgamakse saamise ajaks veel valikuavaldust esitanud. Loosimisel osalevad madalamate tasudega pensionifondid, mis investeerivad vähemalt 75% ulatuses aktsiatesse.

Oluline teave loosi kohta

Loosimine toimub alles siis, kui sul on tekkinud makse tasumise kohustus ja oled saanud oma esimese palgamakse. Kui sa ei ole rahul loosiga määratud pensionifondiga, saad seda alati muuta, esitades valikuavalduse. Samuti on võimalik vahetada loosifondis omandatud osakuid mõne teise pensionifondi osakute vastu või viia need pensioni investeerimiskontole, esitades vahetamise avalduse.

II sambaga liitumine on sõltuvalt vanusest, kas kohustuslik või vabatahtlik. Kui oled sündinud 1982. aastal või varem, oli II sambaga liitumine vabatahtlik. Kui oled sündinud 1983. aastal või hiljem, oli liitumine kohustuslik kuni 2022. aastani.

Noored ja II sambaga liitumine

Noored liidetakse II sambaga automaatselt. Kas sinu palgast lähevad maksed ka II sambasse, sõltub sinu vanusest. Kui sa said sellel aastal 18, siis sinu palgast veel kogumispensioni makseid kinni ei peeta, see kohustus tekib sul alles järgmisel aastal, sest kohustuslikuks liitumiskuupäevaks on 18-aastaseks saamise aastale järgneva aasta 1. jaanuar. Sambaga liitumiseks peab teenima Eestis sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Pensionifondi saad endale valida ise, kuid kui sa ei ole ise endale enne esimese palga saamist pensionifondi valinud, see loositakse. Loosi teel määratakse pensionifond liitujale/inimesele, kes on alustanud töötamist, kuid ei ole esimese palgamakse saamise ajaks veel ise valikuavaldust esitanud.

Pensionikonto ja valikuavalduse esitamine

II sambaga liitumisel avatakse pensionikonto, kus on kogu info sinu II ja III samba pensionifondide kohta. Valikuavalduse saad esitada Pensionikeskuse iseteeninduses või kontohaldurile, kelleks võivad olla pangad või pensionifondi valitsejad.

Millal on viimane aeg II sambaga liitumiseks?

II sambaga on mõttekas liituda seni, kuni töötad ja maksad sotsiaalmaksu ning sulle ei kehti II sambast korraga raha välja võtmisega seotud taasliitumise piiranguid (st. 10 aastat ei saa II sambaga taasliituda)

Olen sündinud 82 ja varem, kas mul on võimalus II sambaga liituda?

Kui oled sündinud 1982. aastal või varem, oli kohustusliku kogumispensioniga liitumine sulle vabatahtlik. Alates 2021. aastast saavad kõik, kes varem ei liitunud, esitada valikuavalduse ja liituda II sambaga. NB! Kui lahkusid II sambast, saad uuesti liituda 10 aasta pärast.

Kui oled sündinud 1983. aastal või hiljem, on kogumispensioniga liitumine sinu jaoks kohustuslik. Soovu korral saad esitada maksete mittetegemise avalduse, millega II samba sissemaksed peatada.

Liitintressi mõju pikaajalisel pensionikogumisel seisneb selles, et teenitud intress lisatakse algsummale ja järgmine intress arvutatakse juba suuremalt summalt. See tähendab, et aja jooksul kasvab sinu investeering eksponentsiaalselt, kuna iga perioodi teenitud intress hakkab ise intresse teenima. Mida varem alustad pensioniks kogumisega, seda suurem on liitintressi mõju ja seda suurem on sinu kogutud summa pensionieas.

Kuidas liitintress töötab?

Liitintress tähendab, et intressi arvestatakse mitte ainult sinu esialgsele sissemaksele, vaid ka eelnevalt teenitud intressidele. Näiteks, kui investeerid 1000 eurot ja teenid 5% intressi aastas, siis esimesel aastal teenid 50 eurot intressi. Teisel aastal arvutatakse intress juba 1050 euro pealt, mis tähendab, et teenid 52,50 eurot intressi. Nii kasvab sinu investeering iga aastaga järjest kiiremini.

Miks on oluline varakult alustada?

Mida varem alustad pensioniks kogumisega, seda suurem on liitintressi mõju. Iga aasta, mil su raha teenib intressi, suurendab lõppkokkuvõttes sinu kogutud summat märkimisväärselt. Näiteks kui alustad investeerimist 25-aastaselt ja plaanid pensionile jääda 65-aastaselt, siis on sul 40 aastat, mille jooksul liitintress saab oma mõju avaldada. Kui aga alustad 35-aastaselt, siis on sul ainult 30 aastat, mis tähendab oluliselt väiksemat lõppsumma kasvu.

Liitintressi mõju illustratsioon

Oletame, et investeerid igal aastal 1000 eurot ja teenid keskmiselt 5% intressi aastas. Kui alustad 25-aastaselt, siis on sul 40 aasta pärast kogutud umbes 120 000 eurot. Kui alustad 35-aastaselt, on sul 30 aasta pärast kogutud umbes 70 000 eurot. Erinevus tuleneb liitintressi mõjust, mis tähendab, et varasemal alustamisel on märkimisväärne eelis.

II sambasse saad koguda 2%, 4% või 6% oma palgast. Riik lisab alati 4% juurde. Maksemäära saab muuta igal aastal, esitades avalduse 30. novembrini.

Sa saad ise valida, kui palju oma palgast soovid II sambasse koguda: 2%, 4% või 6%. Riik lisab sellele alati 4% juurde. Seega on kokku võimalik pensioniks koguda kas 6%, 8% või 10% oma brutopalgast.

Maksemäära saad muuta igal aastal.

Uus maksemäär hakkab kehtima järgmise kalendriaasta algusest. Avalduse maksemäära muutmiseks saab esitada 30. novembrini Pensionikeskuse iseteeninduses, pangas või pensionifondivalitsejale, kui see on kontohaldur.

Vaata kalkulaatorist, kui palju koguneb pensioniks, kui valid erineva suurusega sissemakse.

Pensionifondi osakuid saab vahetada ja tagasi võtta kolm korda aastas: jaanuaris, mais ja septembris. Avaldus tuleb esitada vähemalt kuu aega ette.

Osakute vahetamise tähtajad

Kui soovid oma II samba pensionifondi osakuid vahetada või osakuid tagasi võtta, et kanda vastav summa pensioni investeerimiskontole, saad seda teha kolm korda aastas: jaanuaris, mais ja septembris. Vahetamise avaldus peab olema esitatud vähemalt kuu aega ette.

Mida on pensionifondi osakute vahetamiseks vaja teha?

Pensionifondi osakute vahetamine, sealhulgas osakute tagasivõtmine ja neile vastava summa pensioni investeerimiskontole kandmine, toimub vahetamise avalduse alusel, mis tuleb esitada hiljemalt üks kalendrikuu enne vahetuse toimumist. Juba esitatud avaldust saab muuta ja tühistada kuni osakute vahetamise avalduse esitamise tähtajani (30.11, 31.03, 31.07). Valikuavaldust saab esitada Pensionikeskuse iseteenindus või pangas.

Raha kandmine ühelt pensioni investeerimiskontolt teisele või pensioni investeerimiskontolt pensionifondi ei ole piiratud ja seda saab teha pensioni investeerimiskonto lepingus sätestatud tingimustel ja sagedusega.

II samba sissemaksed saab teha korraga vaid ühte pensionifondi või pensioni investeerimiskontole. Valiku muutmiseks tuleb esitada valikuavaldus, mis jõustub hiljemalt kolmandal tööpäeval.

II samba sissemaksed saab teha korraga vaid ühte pensionifondi või pensioni investeerimiskontole.

Kui soovid muuta pensionifondi või pensioni investeerimiskontot, kuhu sinu maksed laekuvad, tuleb esitada valikuavaldus. See jõustub hiljemalt kolmandal tööpäeval pärast avalduse vastuvõtmist. Järgmine sissemakse suundub seejärel uude pensionifondi või pensioni investeerimiskontole, mille valikuavaldusele märkisid.

Valikuavalduse esitamine

Valikuavaldust saab esitada Pensionikeskuse iseteeninduses, pangas või pensionifondivalitsejale, kui see on kontohaldur.

Pensionifondi osakute vahetamine

II sambas saab sissemakseid teha korraga vaid ühte pensionifondi või pensioni investeerimiskontole. Pensionifondi osakuid võib aga hoida ja vahetada erinevatesse fondidesse ja samuti võib kogutud raha olla jaotatud pensionifondide ja pensioni investeerimiskonto vahel. Sissemaksete avalduse esitamisega suunatakse sinu poolt valitud fondi vaid uued maksed, kui soovid ümber tõsta ka enda olemasolevad pensionifondi osakud tuleb sul esitada ka osakute vahetamise avaldus.

II sambast pensionile saab jääda kuni 5 aastat enne vanaduspensioni ikka jõudmist või puuduva töövõime korral igal hetkel. Pensioni saamiseks on mitu valikuvarianti: eluaegne, tähtajaline või ühekordne väljamakse. Raha saab ka enne pensionieani jõudmist välja võtta, kuid see lõpetab sissemaksed 10 aastaks ja on maksustatud 20% tulumaksuga.

Enne väljamakse avalduse esitamist mõtle hoolikalt läbi, millised on sinu pikaajalised sissetuleku allikad, ja selgita välja oma II samba vara väärtus. Seda saad teada Pensionikeskuse Minu pensionikontolt, pangast või kindlustusseltsist. Väljamaksete maksustamine sõltub sinu valitud väljamakse variandist.

II sambast pensionile jäämine

Sa saad jääda II sambast pensionile kuni 5 aastat enne oma vanaduspensioni ikka jõudmist. Vanaduspensioni iga sõltub sinu sünniaastast. Kui sul on puuduv töövõime, saad pensionile jääda sõltumata vanusest.

II sambast pensioni saamise võimalused:

• Eluaegne pension: saad igakuist pensioni kogu elu jooksul.
• Tähtajaline pension: saad pensioni kindlaksmääratud aja jooksul.
• Ühekordne väljamakse: saad kogu kogunenud raha korraga kätte.

Raha väljavõtmine enne pensionieani jõudmist

Kui sa ei ole veel pensionieas ja sul ei ole puuduvat töövõimet, saad vajadusel esitada avalduse II sambasse kogunenud raha väljavõtmiseks. Sellisel juhul maksustatakse väljavõetud summa 20% tulumaksuga ja raha kantakse sinu pangakontole. Raha väljavõtmine lõpetab II samba sissemaksed vähemalt 10 aastaks.

Kui sa ei soovi II sambas raha koguda, võid valida ka ainult maksete tegemise lõpetamise. Sel juhul kogutud raha investeeritakse edasi ja saad selle hiljem välja võtta, näiteks pensionieas, kus väljamaksed on maksuvabad või maksustatud väiksema maksumääraga (10%).

NB! Nii sambast lahkumisel kui maksete peatamisel lõpeb sissemaksete tegemine II sambasse. Raha väljavõtmine toimub kas jaanuaris, mais või septembris, sõltuvalt avalduse esitamise ajast. Avaldus peab olema esitatud vähemalt 5 kuud ette.

NB! Kui võtad kogumispensioni välja enne pensioniealiseks saamist ja pensionieani on jäänud rohkem kui 5 aastat, maksustatakse väljamakse 20% tulumaksuga.

Raha väljavõtmine lõpetab II samba sissemaksete tegemise 10 aastaks.

Enneaegne raha väljavõtmine lõpetab II samba sissemaksed vähemalt 10 aastaks, kuid sa saad alustada, jätkata või suurendada sissemakseid enda III sambasse. Pärast 10 aastat saad uuesti liituda II sambaga ja valida suurema maksemäära. Enneaegset väljavõtmist saab kasutada elu jooksul maksimaalselt kaks korda, kui täidad teatud tingimused.

Kui võtad II sambast raha enne pensionieani jõudmist välja, lõpetab see sissemaksete tegemise vähemalt 10 aastaks. Samas on sul jätkuvalt võimalik liituda III sambaga või, kui oled juba liitunud, suurendada III sambasse tehtavaid igakuiseid sissemakseid.

Kui raha väljavõtmisest on möödunud 10 aastat, saad uuesti alustada II sambasse raha kogumisega. Selleks tuleb esitada maksete tegemise avaldus. Taasliitudes saad valida suurema maksemäära (kas 4% või 6%), et suurendada enda pensionivara.

II sammas on mõeldud pensioni kogumiseks ja raha väljavõtmiseks pensionieas. Enneaegset raha väljavõtmist saab kasutada elu jooksul maksimaalselt kaks korda. Teist korda saad raha välja võtta, kui oled täitnud järgmised tingimused:

• Pärast esimest väljavõtmist on möödunud 10 aastat ja oled uuesti alustanud maksete tegemist.
• Uus maksete tegemise periood on kestnud vähemalt 10 aastat.

Kui sul on vahepeal tekkinud õigus jääda II sambast pensionile, siis need piirangud ei kehti.

II samba ja pensioni investeerimiskonto (PIK) vara saab pärandada. Pärijad peavad pärimismenetluse läbiviimiseks pöörduma notari poole. Füüsilisest isikust pärijad saavad pärandatud vara võtta oma pensionikontole või rahas välja, tasudes vastavalt tulumaksu. Juriidilised isikud saavad päritud vara ainult rahas välja võtta.

Kogud endale raha, mida saad pärandada. Kui osakuomanik või PIK-i kasutaja sureb, läheb tema pensionivara pärijatele.

Pärimismenetluse läbiviimiseks peavad pärijad pöörduma notari poole. Kui notar on välja andnud pärimistunnistuse, saavad pärijad esitada avalduse osakute pärimiseks sobivasse pangakontorisse.

Kui pärijateks on nii füüsilised kui juriidilised isikud korraga, peavad nad lähtuma oma vastavatest tingimustest.

Füüsilisest isikust pärija saab pärandatud pensionivara oma pensionikontole või rahas välja võtta. Samuti võib võtta rahas välja vaid osa pensionivarast ja lasta ülejäänu oma pensionisambasse kanda. Raha väljavõtmisel tuleb tasuda 20% tulumaksu. Kui pärandatud pensionivara läheb pärija pensionikontole, saab selle pensionile jäädes välja võtta väiksema tulumaksuga (10%) või tulumaksuvabalt.

Juriidilisest isikust pärija saab pärida II samba pensionivara ja võib päritud vara ainult rahas välja võtta.