Rahatarkus viitab oskustele ja teadmistele, mis on vajalikud isiklike rahaasjade haldamiseks ja mõistmiseks. See hõlmab mitmeid olulisi oskusi ja teadmisi, sealhulgas:

• Eelarvestamine: Oskus koostada ja jälgida eelarvet, sealhulgas sissetulekute ja kulude tasakaalu säilitamine.
• Säästmine ja investeerimine: Teadmised säästmise ja investeerimise põhimõtetest, sealhulgas erinevate säästmisvõimaluste ja investeerimisvõimaluste mõistmine ning nende riskide ja tulu hindamine.
• Krediitkaartide ja laenude mõistmine: Teadmised krediitkaartide kasutamisest vastutustundlikult, laenude ja intresside mõistmine ning võla haldamine.
• Finantsiliste otsuste tegemine: Oskus teha teadlikke finantsotsuseid, mis põhinevad personaalsetel eesmärkidel ja vajadustel ning finantsilistel võimalustel.
• Finantsoskus igapäevaelus: Arusaam maksudest, kindlustusest, pensioniplaneerimisest ja muudest finantsteenustest ning nende mõju igapäevaelule.

Rahatarkus on oluline oskus, mis aitab inimestel saavutada finantsilist kindlustunnet ja stabiilsust ning teha teadlikke ja tulemuslikke otsuseid oma rahaasjade korraldamisel.

Finantsinspektsiooni tarbijaveebist saad erapooletut infot, kuidas oma rahaasju korraldada.

Pensionitarkus tähendab arusaamist pensionisüsteemi toimimisest ja selle võimaluste kasutamist selleks, et saavutada piisav rahaline turvatunne pensionipõlveks. Piisavad teadmised pensionisüsteemist võimaldavad sul paremini planeerida isiklikke rahalisi vahendeid ning annavad vastuse küsimusele, kui palju tuleks säästa, koguda ja/või investeerida, et pensionieas oleks tagatud piisavad rahalised vahendid.

Pensionitark inimene teab, kuidas on pensionisambad omavahel seotud, kuidas mõjutavad lapsed ja erinevatel kutsealadel töötamine pensioni suurust ja pensionile mineku aega, kuidas mõjutab pensioni suurust töölepinguga või avalikus teenistuses töötamine ja kuidas ettevõtlusega tegelemine. Samuti hõlmab pensionitarkus teadmisi maksusüsteemi mõjust erinevatele pensionisammastele.

Mida varem hakkad pensioniks koguma, seda suurem on sinu pensionivara. Eestis on kolm pensionisammast, tutvu nende võimalustega ja tee oma valikud.

Pension on regulaarne rahaline väljamakse vanaduse, töövõimetuse ja toitja kaotuse korral. Eesti pensionisüsteemi eesmärk on aidata inimestel vanaduspensionile minnes säilitada nende senine elustandard ja igakuine sissetulek.

Eesti pensionisüsteem toetub kolmele sambale:

• I sammas: riiklik vanaduspension
• II sammas: kohustuslik kogumispension
• III sammas: täiendav kogumispension

Eesti pensionisüsteem jätab võimaluse minna pensionile erinevatest sammastest eraldiseisvalt. See tähendab, et näiteks I samba riiklikule pensionile jäämine ei tähenda automaatselt II või III samba väljavõtmist või vastupidi, II või III samba väljavõtmine ei pea tähendama samaaegselt riiklikule pensionile jäämist. Võimalused ja tingimused sammastes kogumiseks ja pensioni väljavõtmiseks on erinevad ning selleks, et saada valitud sambast pensioni, tuleb esitada soovitud ajal vastav avaldus.

I samba riikliku pensioni määrab ja avaldusi võtab vastu sotsiaalkindlustusamet. II ja III samba avaldused saab esitada Pensionikeskusele, mis haldab pensioniregistrit, või teenusepakkujatele nagu pangad, kindlustusseltsid või fondivalitsejad.

Rahatarkus algab eelarve loomisest, tegemist on plaaniga, mis aitab hoida rahaasjad kontrolli all ja vältida liigseid kulutusi. Alusta sellest, et paned oma tulud ja kulud kirja ja analüüsi, kust su raha tuleb ja kuhu kulub ning tee seda igakuiselt. Kulude jälgimiseks saad appi võtta erinevad rakendused või Exceli tabeli. Jaota kulud põhikategooriatesse nagu eluasemekulud, toidukulud ja meelelahutus, et paremini mõista oma kulutamisharjumusi. Selle põhjal saad ülevaate oma rahaasjadest ja analüüsida, milliseid kulusid saab vähendada või leida võimalusi tulude suurendamiseks.

Tark ja teadlik eelarvestamine aitab sul saavutada finantsstabiilsust ja rahalist sõltumatust, andes samas meelerahu ja kindlustunde tulevikuks, selleks:

• Loo meelerahufond ehk säästupuhver: kindlusta, et sul on vähemalt 3-6 kuu elamiskulude jagu sääste erakorralisteks olukordadeks. See aitab sul ootamatute kuludega toime tulla ilma, et peaks laenu võtma või krediitkaarti kasutama.
• Sea rahalised eesmärgid: määra lühi- ja pikaajalised finantseesmärgid, olgu selleks siis reisimine, kodu ostmine või pensioniks säästmine. Eesmärkide seadmine motiveerib ja annab selge suunise, mille poole püüelda.
• Automatiseeri säästmine: seadista automaatsed ülekanded oma säästukontole kohe pärast palga laekumist. See aitab vältida kiusatust kulutada raha enne säästmist.
• Vaata oma eelarve regulaarselt üle: eelarve ei ole kivisse raiutud. Vaata seda üle vähemalt kord kuus ja tee vajalikud muudatused vastavalt oma muutuvatele oludele ja prioriteetidele.
• Vähenda võetud kohustusi: kui sul on kõrge intressiga laene, järelmakse või liisinguid, siis eelarve aitab näha võimalusi, et need saaks kiiremini tagasi maksta. Kõrged intressimäärad võivad pikaajaliselt suuremaid kulusid kaasa tuua.
• Harju hindama ja analüüsima enda kulutusi: enne suuremate ostude tegemist mõtle hoolikalt läbi, kas need on tõesti vajalikud ja kas need sobivad sinu eelarvesse. Võrdle hindu ja otsi sooduspakkumisi.
• Õpi rahatarkust juurde: rahaasjade parem haldamine on pidev õppeprotsess. Loe raamatuid, osale rahatarkuse koolitustel ja jälgi eksperte, et hoida end kursis uute võimalustega ja saad motivatsiooni jätkamiseks.

Tark ja teadlik eelarvestamine aitab sul saavutada finantsstabiilsust ja rahalist sõltumatust, andes samas meelerahu ja kindlustunde tulevikuks.

Säästmine on oluline rahalise turvatunde tagamiseks. Alusta meelerahufondi loomisega, mis katab vähemalt 3-6 kuu elamiskulud. See aitab sind ootamatute olukordade puhul, nagu töökaotus või terviseprobleemid. Tee säästmine enda jaoks automaatseks, selleks seadista automaatsed ülekanded kohe peale palgapäeva säästukontole, et kindlustada regulaarsed säästud. Võimalusel kasuta selleks kogumistoodet, mis teenib sulle ka intressi, aga mida saad vajadusel kasutada.

Enne laenu võtmist kaalu hoolikalt, kas laenu võtmine on vajalik ja kas suudad võetud laenu tagasi maksta. Samuti loe hoolikalt läbi kõik laenulepingud ja saa aru kõigist tingimustest. Eriti oluline on mõista intressimäärade kõrval ka võimalikke lisatasusid ja tagasimaksegraafiku põhimõtet. Tee endale detailne plaan, kuidas ja millises järjekorras hakkad oma võlgu tagasi maksma, see aitab hoida sihti silme ees ja jälgida edusamme. Võimalusel maksa kõrgema intressimääraga laenud kiiremini tagasi. Laenude haldamine on oluline osa oma rahaasjade korrashoidmisest.

Kui laenukoorem muutub liiga suureks või tunned, et ei suuda ise olukorraga toime tulla, pöördu võlanõustaja poole. Võlanõustaja pakub sulle strateegiaid ja tuge võlgadest järk-järguliseks vabanemiseks.

Investeerimine on pikaajaline raha kogumine, mille põhieesmärgiks on teenida paigutatud raha arvel täiendavat tulu. Investeerida võib erinevatesse varaklassidesse, näiteks pensionifondi, väärtpaberitesse (aktsiad, investeerimisfondide osakud, võlakirjad jne), kinnisvarasse, toorainetesse, väärismetallidesse, kunsti või hoopis oma ettevõtte arendamisse.

Investeerimisel soovitakse oma raha väärtust kasvatada nii, et see kasvaks inflatsioonist kiiremini ehk teisisõnu: investeeritud raha ei peaks oma ostujõus väärtust kaotama. Inflatsioon on raha ostujõu vähenemine ajas – st, et saad 100 euro eest aasta pärast vähem osta kui täna.

Investeerimine on pigem maraton, mitte sprint, seega hoia pikaajalist perspektiivi ja väldi emotsionaalseid otsuseid. Alusta väikeste summadega, et õppida ja kogemusi saada. Hea võimalus investeerimisega alustamiseks on kasutada ära riigi poolne maksusoodustus investeerides II ja III pensionisambasse.

Raha, mida investeerida, koguneb säästes!

Pensionikalkulaator annab sulle ülevaate, milliseks kujuneb riiklik pension juhul, kui see täna sulle määrataks. Kalkulaator on eeltäidetud nende andmetega, mis sotsiaalkindlustusametil ja pensionikeskusel juba varasemalt olemas on.

Andmeid saab kalkulaatoris ise muuta ning andmete muutmine/lisamine muudab pensioni suurust. Arvutatud kogupensionis hetkel III samba osa ei kajastu, näete seal vaid kogunenud summa koguväärtust, samuti ei pruugi kalkulaatoris olla kõiki andmeid vabatahtliku ehk III pensionisamba kohta, näiteks juhul kui inimesel on pensionikindlustusleping sõlmitud elukindlustusseltsiga.

Pensionide suurused on kalkulaatoris esitatud tänases väärtuses.

Keskmine pensioniaeg on 18 aastat või kui minna pensionile 5 aastat enne tähtaega, on see aeg veel pikem. Pensionil oleku ajal teenib su pensionifondis olev raha tootlust ja liitintressi edasi, kuid kui hoiad sambast väljavõetud raha 18 või rohkem aastat niisama kontol, jääd ilma võimalikust tootlusest, rääkimata inflatsiooni mõjust.

Fondipensioni võimalust saab kasutada nii II sambas kui ka III sambas.

Kogunenud II ja III samba pensioniraha väljavõtmiseks on täna piisvalt paindlikkust ja erinevaid võimalusi, seega kaalu enne koolikalt, kui otsustad kogu kogunenud pensioniraha korraga välja võtta. Kogutud summa saad välja võtta kas regulaarsete pensionimaksetena või erinevas suuruses ühekordsete maksetena, kui vahepeal vajad suuremaid summasid.

Näide

Stsenaarium A:
Jätan 10 000€ 5% tootlikkusega fondi. Raha kasvab 10 aastaga ~16 289 €-ni.
Fondis oleva raha väärtus pärast oletusliku inflatsiooni (3% aastas) mõju ja raha välja võtmisel rakenduvat tulumaksu ~12 000€

Stsenaarium B:
Võtan raha korraga välja. Kaotan kohe 20% tulumaksuna, lisaks langeb lihtsalt hoiusel seisva raha ostujõud 3% inflatsiooni korral 10 aastaga ~2000€ euro võrra.
Raha reaalne väärtus 10a pärast ~6000€*.