Ka pensionieas saad oma pensioni suurust mõjutada. Kõige enam mõjutavad pensioni suurust see, kas lükkad pensionile minekut edasi ja kas jätkad töötamist.

1. Pensioni edasilükkamine (paindlik pension)

Kui sul on õigus vanaduspensionile, ei pea sa seda kohe välja võtma. Võid pensioni määramise edasi lükata.
Mida hiljem pensionile lähed, seda suurem on sinu igakuine pension.

2026. aasta arvestuses suureneb pension keskmiselt järgmiselt:

1 aasta hiljem → +7,93%

2 aastat hiljem → +16,88%

3 aastat hiljem → +27,01%

4 aastat hiljem → +38,50%

5 aastat hiljem → +51,57%

Loe täpsemalt: Sotsiaalkindlustusameti koduleht.

Näide
Kersti pension oleks 700 eurot kuus. Ta otsustab pensionile jäämist 2 aastat edasi lükata.
Tänu sellele suureneb tema pension ligikaudu 16,88% ja kahe aasta pärast saaks ta umbes 818 eurot kuus.

* Täpne suurendusprotsent sõltub sinu sünniaastast, -kuust ja pensioni määramise ajast. Konkreetne protsent arvutatakse individuaalselt.

2. Töötamine pensionieas

Pensionieas töötamine võib samuti pensioni suurendada.

Töötades kogud edasi pensioniõigust I sambas.

II ja III samba raha teenib edasi investeerimistulu.

Pension arvutatakse igal aastal 1. aprillil ümber (indekseerimine).

Arvesse võetakse ka eelmisel aastal saadud töine tulu.

Töötamise ajal võid saada korraga nii töötasu kui ka pensioni.

Loe lähemalt artiklist: „Millised on võimalused ise endale parim pension kombineerida?“

Proovi ise

Pensionikalkulaatoris saad läbi mängida erinevaid stsenaariume ja vaadata, kuidas pensioni edasilükkamine või töötamine sinu pensioni suurust mõjutab.
 

Kogumine tööeas: kuidas teha seda võimalikult tõhusalt

• I sammas ehk riiklik pension on mõeldud katmaks üksnes sinu baasvajadusi. Pensionieas mõistlikult elukvaliteedi säilimiseks on mõttekas tööeas keskenduda kogumispensioni II ja III samba kasvatamisele.
• Suurenda kindlasti töötasult arvestatava II samba sissemakse määra kahelt või neljalt protsendilt kuue protsendini palgast. Seda saad teha Pensionikeskuse lehel.Sellel on hiljem tuntav mõju sinu pensioni suurusele.
• Tee regulaarselt sissemakseid III sambasse (võimalusel suurenda makseid järk-järgult).
• Alusta kogumist võimalikult vara. Pikaajalisel kogumisel hakkab sinu kasuks liitintressi mõju tööle (vt. joonist); ka lühema perioodi kogumine annab pensionieas lisasissetuleku, kuid mõju on väiksem kui varakult alustades.

II ja III sambasse kogumine on maksusoodustustega ja sammastesse kogutud summad teenivad sulle intressitulu. See teeb kogumispensionist seega efektiivseima viisi pensioniks raha kogumiseks.

Proovi erinevaid stsenaariume pensionikalkulaatoris ja vaata, kuidas valikud sinu tulevast pensioni muudavad.

Kui sul on I, II ja III sammas, siis sa ei pea nendega ühtemoodi käituma

Kõigi kolme samba olemasolu annab sulle mitmeid võimalusi väljamakseid kogumispensionisammastest kombineerida riikliku vanaduspensioniga, sest riikliku pensioni ja kogumispensioni väljamaksed ei ole omavahel seotud. 

Kombinatsioone ja võimalusi on palju, seega kaalu hoolega ja mõtle läbi:

• Millal plaanid pensionile jääda
• Millised on sinu pikaajalised sissetuleku allikad ja millised on sinu kulutused (toit, ravimid, eluase ja muud kulud)
• Milline on sinu II ja III samba jääk ja sammastega liitumise aeg (sellest sõltub näiteks III samba väljamakse soodustus)
• Milline on sinu investeeringute (II ja III sammas) riskitase

Väljamaksed riiklikust pensionist
I samba osas saab kaaluda paindliku pensioni võimalust - pensionile ei pea jääma kohe, kui sul selleks õigus tekib. Pensionikalkulaatoris saad läbi mängida erinevaid võimalusi

Väljamaksed kogumispensioni sammastest

II ja III samba väljamaksete erinevad variandid ja nende kombinatsioonid annavad sulle võimaluse enda kogutud raha kasutada just nii paindlikult kui sulle sobib. 
Kogumispensioni väljamakse nii II kui III sambast saab olla:

• eluaegne
• tähtajaline
• ühekordne või osaline ühekordne väljamakse

Võid esilagu valiku teha ühe samba põhiselt ning teise samba  kasutamise hoopis edasi lükata, samas võid valida ka ühesuguse väljamakse II sambast ja teistsuguse III sambast. 

NÄIDE: Kuidas kasvatada endale väljamakstavat pensionit 45% võrra? 
Oletame, et kui Mart jääks pensionile täna, oleks tema I samba pensioni suurus 700 € kuus.

• Samm 1 — Mart lükkab I samba pensionit 5 aastat edasi.
• Samm 2 — Ta katab vahepealsed 5 aastat kombineerides osalise koormusega töö eest saadavat tasu emndale II ja III sambast välja makstava 500 € pensioniga. See võimaldab Mardil I samba pensioni väljamaksete alguse edasi lükata, ilma et tema elujärg liigselt kannataks.
• Samm 3 — 5 aasta pärast hakkab Mart I sambast saama +45,05% suuremat ehk umbes 1 015 € suurust pensioni ja võib palgatööst lõplikult puhkusele jääda, tagades sellest sõltumatult endale arvestatava püsiva sissetuleku kogu ülejäänud pensionieaks.

Tea ka, et kõigi kolme pensionisamba puhul suurendab pensionile mineku edasilükkamine sinu pensionit.

Sellest, kuidas sammastest pensionile jäädes raha välja võtta, räägivad järgmised sammud

Paindlik pension võimaldab paremini hallata oma sissetulekuid ja kulutusi, pakkudes võimalusi kohandada pensioni vastavalt oma elusituatsioonile ja finantsvajadustele. Kui lähed pensionile hiljem, on su pension suurem. Vähenduse ja suurenduse protsendid põhinevad prognoosil. Konkreetne vähendus- või suurendusprotsent määratakse sinu sünniaasta ja kuu ning pensioni määramise hetke alusel. Pensioni vähendus ja suurendus oleneb peale vanaduspensionile minemise aja ka statistikaameti elutabelist ja Euroopa Keskpanga võlakirjade intressimäärast. Neid andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril. Pensioni määramisel rakendatud protsent edaspidi ei muutu.

Paindlik pension
Paindliku pensioni saamise ajal võib ka töötada, s.t saada pensioni ja töötasu samal ajal.

Ennetähtaegne vanaduspension
Ennetähtaegne vanaduspension (eelpension) on alates 2021. aastast järk-järgult kaduv pensioniliik. Kuni 2025. aastani saab varem pensionile jääda soovija ise valida, kas jääb ennetähtaegsele vanaduspensionile või paindlikule vanaduspensionile.

Väljamaksete peatamine ja jätkamine
Alates 2021. aastast saab soovi korral võtta pensioni iga kuu välja ka pooles mahus ja pensioni saamise üldse peatada. See võimalus on mõeldud neile, kes juba saavad pensioni, aga tulevad teatud ajal toime ilma pensionita või poole pensioniga ja saavad sel moel oma hilisema pensioni suurust kasvatada. Peatatud pensioniosa ei maksta hiljem välja korraga, vaid saad iga kuu kuni elu lõpuni veidi suuremat pensioni.

Pensioni saamist saab peatada ja peatamist lõpetada üks kord kuus. Selleks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile vanaduspensioni peatamise-jätkamise avaldus. Sinu soovitud muudatus hakkab kehtima järgmisest kalendrikuust. Peatamist ei saa lõpetada tagasiulatuvalt.
 

Kui lähed pensionile hiljem, on su pension suurem. Vähenduse ja suurenduse protsendid põhinevad prognoosil. Konkreetne vähendus- või suurendusprotsent määratakse sinu sünniaasta ja kuu ning pensioni määramise hetke alusel. Pensioni vähendus ja suurendus oleneb peale vanaduspensionile minemise aja ka statistikaameti elutabelist ja Euroopa Keskpanga võlakirjade intressimäärast. Neid andmeid uuendatakse kord aastas 1. jaanuaril. Pensioni määramisel rakendatud protsent edaspidi ei muutu.

Hilisema pensionile mineku korral kujuneb pensioni suurendus 2026. aastal keskmiselt järgmiseks:

• 1 aasta hiljem +6,12%
• 2 aastat hiljem +15,50%
• 3 aastat hiljem +25,39%
• 4 aastat hiljem +36,90%
• 5 aastat hiljem +50,04%

Näidatud vähenduse ja suurenduse protsendid põhinevad prognoosil. Konkreetne vähendus- või suurendusprotsent määratakse sinu sünniaasta ja kuu ning pensioni määramise hetke alusel.

Pensionikalkulaator on suurepärane tööriist, et mõista, kuidas erinevad pensionile jäämise ajad mõjutavad sinu tulevast pensioni. Katseta kalkulaatori abil, mis juhtub, kui lähed pensionile 3 kuud või 3 aastat hiljem. Kalkulaator annab sulle täpsed arvutused ja aitab teha teadliku otsuse.

Tule ise või oma kollektiiviga tasuta praktilisele pensionitarkuse nõustamisele!

Pensionitarkuse nõustajad korraldavad asutustele, kollektiividele ja huvirühmadele tasuta infotunde. Need võivad toimuda nii interneti teel kui ka kohapeal ja osalejate arv ei ole piiratud. Nõustamisi pakume eesti, inglise ja vene keeles.

Oma huvist saab teada anda meiliaadressil [email protected]

Nõustamisteenus on asjakohane ja erapooletu ning sobib eelkõige tööealistele.

Kui lähed varem pensionile, on sinu pension väiksem ja see ei muutu ka siis, kui jõuad vanaduspensioniikka. Vähendus kehtib kogu elu.

2026. aasta arvestuses kujuneb pensioni vähendus keskmiselt järgmiseks:

1 aasta varem → –7,17%
2 aastat varem → –13,78%
3 aastat varem → –19,88%
4 aastat varem → –25,50%
5 aastat varem → –30,67%

Paindlikule pensionile võib minna kuni viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga ning igal ajal pärast vanaduspensioniiga.
Selleks peab sul olema vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Suurem staažinõue varem pensionile minnes

Mida varem soovid pensionile jääda, seda pikem peab olema sinu pensionistaaž:

kuni 1 aasta varem → vähemalt 20 aastat pensionistaaži
kuni 2 aastat varem → vähemalt 25 aastat pensionistaaži
kuni 3 aastat varem → vähemalt 30 aastat pensionistaaži
kuni 4 aastat varem → vähemalt 35 aastat pensionistaaži
kuni 5 aastat varem → vähemalt 40 aastat pensionistaaži

Näide (2026. aasta keskmiste vähendusprotsentide alusel)

Kui sinu I samba pension oleks 700 € kuus, siis varem pensionile minnes väheneks see järgmiselt:

1 aasta varem → 700 € × (1 − 0,0717) ≈ 650 €
2 aastat varem → 700 € × (1 − 0,1378) ≈ 604 €
3 aastat varem → 700 € × (1 − 0,1988) ≈ 561 €
4 aastat varem → 700 € × (1 − 0,2550) ≈ 522 €
5 aastat varem → 700 € × (1 − 0,3067) ≈ 485 €

NB! Kui lähed varem pensionile, on su pension väiksem kogu ülejäänud elu. Pension ei suurene automaatselt siis, kui jõuad vanaduspensioniikka.

Proovi ise

Mängi varasem pensionile jäämine läbi oma andmetega:
ava pensionikalkulaator ja nihuta pensioni algus 1–5 aastat varasemaks, et näha täpseid summasid vastavalt sinu sünniajale ja staažile.

Kaalu hoolikalt enda pensioniraha väljavõtmise strateegiat, arvestades seejuures nii lühiajalsi kui pikaajlisi vajadusi ja riske. Sageli on mõistlikum võtta pensioniraha välja regulaarsete maksetena, mis tagab stabiilse sissetuleku ja võimaldab paremini tulevikku planeerida. Lisaks aitavad regulaarsed väljamaksed säilitada finantsdistsipliini ja vähendada tulumaksukohustust.Vali väljamaksete strateegia, mis tagab sulle parima finantsilise turvatunde tulevikus.



Ühekordse väljamakse juures arvesta kindlasti ka:

• inflatsiooni mõjuga, sest kui võtad kogu pensioniraha korraga välja, võib inflatsioon vähendada selle ostujõudu aja jooksul. Raha hoidmine pikaajaliselt võib tähendada, et saad selle eest tulevikus vähem kaupu ja teenuseid kui praegu.
• investeerimisvõimaluste kaotusega, sest pidevad regulaarsed väljamaksed võimaldaksid sul jätkata ülejäänud raha investeerimist ja kasvu. Kui võtad raha korraga välja, kaotad võimaluse teenida investeeringutelt lisatulu.
• pikaajalise kindlustatuse puudumisega, sest regulaarsed väljamaksed (eelkõige eluaegne pension) tagaksid, et sul on stabiilne sissetulek kogu pensionipõlve jooksul või vähemalt pika aja jooksul (tähtajalise pensioni puhul). Pensioniraha korraga välja võttes kaotad selle kindlustunde.
• ootamatute kuludega, sest pikaajalise pensioniplaani olemasolu aitab paremini toime tulla ootamatute kuludega, nagu tervishoiukulud või kodu remondiga seotud väljaminekud. Korraga kogu raha välja võttes võib sul tulevikus tekkida raskusi selliste kulude katmisega. Valides näiteks tähtajalise pensioni, saaksid aga vajadusel samal ajal ka mõne suurema summa välja võtta.
• enda finantsdistsipliiniga, sest ühekordne suurem summa võib ahvatleda ebamõistlikke ja mittevajalikke kulutusi tegema, samuti on oht sattuda petturluse ohvriks.
• tulumaksukohustusega, sest ühekordsed väljamaksed on maksustatud tulumaksuga (pensionieas või kuni 5 aastat enne pensioniiga 10%), eluaegne pension ja vähemalt keskmiselt elada jäänud aastatele jaotatud tähtajaline pension on tulumaksuvabad.

Kogunenud II ja III samba pensioniraha väljavõtmiseks on täna piisvalt paindlikkust ja erinevaid võimalusi, seega kaalu enne koolikalt kui otsustad kogu kogunenud pensioniraha korraga välja võtta. Kogutud summa saad välja võtta kas 
regulaarsete pensionimaksetena või erinevas suuruses ühekordsete maksetena, kui vahepeal vajad suuremaid summasid. Samal ajal teenib su pensionifondis olev raha tootlust ja liitintressi edasi.

Keskmine pensioniaeg on 18 aastat või kui minna pensionile 5 aastat enne tähtaega, on see aeg veel pikem. Kui hoiad sambast väljavõetud raha 18 või rohkem aastat niisama kontol, jääd ilma võimalikust tootlusest, rääkimata inflatsiooni mõjust.

Põhjused, miks pensioniraha ei ole tark arvelduskontol hoida

• Tootlus ja liitintress: Pensionifondis olev raha teenib tootlust ja liitintressi edasi. Keskmine pensioniaeg on 18 aastat või kui minna pensionile 5 aastat enne tähtaega, on see aeg veel pikem. Kui hoiad sambast väljavõetud raha 18 või rohkem aastat niisama kontol, jääd ilma võimalikust tootlusest, rääkimata inflatsiooni mõjust.
• Inflatsiooni mõju: Raha hoidmine arvelduskontol pikema aja jooksul tähendab, et inflatsioon vähendab selle ostujõudu. Pensionifondis investeeritud raha aitab inflatsiooni mõju vähendada, kuna see võib teenida kõrgemat tootlust.
• Pikaajaline kindlustatus: Regulaarsed pensionimaksed tagavad stabiilse sissetuleku kogu pensionipõlve jooksul. Kui võtad kogu raha korraga välja ja hoiad seda arvelduskontol, võid kaotada kindlustunde ja rahalise stabiilsuse.
• Investeerimisvõimalused: Pidevad regulaarsed väljamaksed võimaldavad sul jätkata ülejäänud raha investeerimist ja kasvu. Kui võtad raha korraga välja ja hoiad seda kontol, kaotad võimaluse teenida investeeringutelt lisatulu.

Fondipensioni võimalused

Fondipensioni võimalust saab kasutada nii II sambas kui ka III sambas. See võimaldab võtta raha välja regulaarselt ja jätkata ülejäänud raha investeerimist pensionifondi, mis aitab säilitada ja kasvatada sinu pensionisääste.

NÄIDE:
Stsenaarium A: Jätan 10 000€ 5% tootlikkusega fondi. Raha kasvab 10 aastaga ~16 289 €-ni. Fondis oleva raha väärtus pärast oletusliku inflatsiooni (3% aastas) mõju ja raha välja võtmisel rakenduvat tulumaksu ~12 000€
Stsenaarium B: Võtan raha korraga välja. Kaotan kohe 10% tulumaksuna, lisaks langeb lihtsalt hoiusel seisva raha ostujõud 3% inflatsiooni korral 10 aastaga ~2000€ euro võrra. Raha reaalne väärtus 10a pärast ~6700€*.
 

Pensionisammastega liitumine on mõistlik igal ajal, kuid mida varem alustad, seda suurem on võimalik kasu liitintressist ja maksusoodustustest. Nii II kui ka III sambasse kogumine on maksuefektiivne viis pensioniks valmistumiseks. Maksusoodustused muudavad selle atraktiivseks võimaluseks kõigile, kes soovivad oma sissetulekuid kasvatada. Pikaajaline kogumine aitab kaasa suuremale pensionile, kuid isegi lühiajaline kogumine pensionisammastesse on kasulik, pakkudes pensionile jäädes täiendavat sissetulekut. Lihtsalt võrreldes pikaaegse kogumisega ei jõua liitintress sinu kasuks selliselt tööle hakata.

II sambaga on mõttekas liituda seni, kuni töötad ja maksad sotsiaalmaksu ning sulle ei kehti II sambast korraga raha välja võtmisega seotud taasliitumise piiranguid (st. 10 aastat ei saa II sambaga taasliituda).

III sambaga liitumine on vabatahtlik ja saad seda teha igal ajal.

Pane tähele, et mida varem liitud, seda rohkem aega on sul oma pensionivara kasvatamiseks ja maksusoodustuste kasutamiseks.

Alates 2023. aasta 1. jaanuarist on kõik pensionid, sealhulgas I, II ja III sammas, arestitavad. See tähendab, et võlgnikule teostatavad väljamaksed nii riiklikust pensionist kui ka kohustuslikest ja vabatahtlikest pensionifondidest võivad kuuluda arestimisele võlgade katteks. Oluline on olla teadlik sellest, et pensionivarade arestimine on võimalik ning see võib mõjutada sinu finantsilist olukorda, kui sul on täitmata kohustusi.

I sammas

See tähendab, et kui võlgnikule määratakse riiklik vanaduspension või mõni muu I samba pension, võib see kuuluda arestimisele võlgade katteks.

II ja III sammas

See tähendab, et kohustusliku pensionifondi (II sammas) ja vabatahtliku pensionifondi (III sammas) väljamaksed võivad samuti kuuluda arestimisele, kui võlgnikul on täitmata kohustusi.