1. Pensioni edasi lükkamine ehk paindlik pension
Pensioni ei pea välja võtma kohe, kui saavutad pensioniea. Võid otsustada pensioni välja võtta hiljem. Sel juhul suureneb sinu pension edasilükatud aja võrra. Mida hiljem lähed pensionile, seda suurem on su pension.

Kui jääd pensionile hiljem, suureneb pension 2026. aasta arvestuses keskmiselt nii:

1 aasta varem → –7,17%
2 aastat varem → –13,78%
3 aastat varem → –19,88%
4 aastat varem → –25,50%
5 aastat varem → –30,67%

Loe täpsemalt: Sotsiaalkindlustusameti koduleht


NÄIDE*:

Kersti saab pensioniealiseks ja talle määratakse umbes 700 € suurune pension.
Ta töötab meditsiinivaldkonnas nõustajana ning otsustab pensionile jäämist 2 aastat edasi lükata. Tänu sellele suureneb tema hilisem pension ~13%, ehk Kersti hakkab kahe aasta pärast pensionit saama saama umbes 820 € kuus.  *Näidatud vähenduse ja suurenduse protsendid põhinevad prognoosil. Konkreetne vähendus- või suurendusprotsent määratakse sinu sünniaasta ja kuu ning pensioni määramise hetke alusel.

 

 

2. Töötamine pensionieas
Töötades kogud edasi pensioniõiguseid ja sinu pensionisammastes olev raha kogub edasi intressitulu. Sinu pension arvutatakse igal aastal ümber, mis tähendab, et see saab suureneda. Iga aasta 1. aprillil arvestatakse pensionid ümber ja võetakse arvesse vanaduspensionäri eelneval aastal saadud töine tulu. Töötamise ajal saad oma laekuvat töötasu kombineerida endale erinevatest sammastest välja makstava pensioniga. Vaata, millised on parimad võimalused endale ise pension kombineerida artiklist (LINK) “Millised on võimalused ise endale parim pension kombineerida?”

Töötamiseks loetakse:

• Lepingu alusel sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimine
• Tegutsemine füüsilisest isikust ettevõtjana
•  Ettevõtluskonto vahendusel tulu saamine

 

 

3. Pensioni väljamaksete peatamine
Alates 2021. aastast saab soovi korral I sambast võtta pensioni iga kuu välja ka pooles mahus ja pensioni saamise üldse peatada. See võimalus on mõeldud neile, kes juba saavad pensioni, aga tulevad teatud ajal toime ilma pensionita või poole pensioniga ja saavad sel moel oma hilisema pensioni suurust kasvatada. Peatatud pensioniosa ei maksta hiljem välja korraga, vaid saad iga kuu kuni elu lõpuni veidi suuremat pensioni. Edaspidisel pensioni indekseerimisel võetakse aluseks suurendatud pension. Pensioni peatamise suurenduskordajad on samad, mis paindliku pensioni suurenduskordajad.

Pensioni saamist saab peatada ja peatamist lõpetada üks kord kuus. Selleks tuleb esitada sotsiaalkindlustusametile vanaduspensioni peatamise-jätkamise avaldus. Sinu soovitud muudatus hakkab kehtima järgmisest kalendrikuust.

NÄIDE*:
A: Võtad algusest peale välja pensioni täismahus (700 €/kuus).
B: Peatad poole oma pensioni väljamaksest esimesed 2 aastat. Pärast seda on pension  püsivalt ~+6,825% võrra suurem (≈ 747,8 €/kuus).
C: Peatad pensioni väljamaksed täielikult esimesed 2 aastat.  Pärast seda on pension  püsivalt +13,65% võrra suurem (≈ 795,6 €/kuus)

 

Proovi ise: Pensionikalkulaatoris saad “mängida läbi” erinevaid stsenaariume ja näha, kuidas sinu otsused pensioni suurust mõjutavad."
 

Vanaduspensioniiga tõuseb järk-järgult 65. eluaastani 2026. aastaks ja alates 2027. aastast sõltub keskmisest eeldatavast elueast. Pensionile saab aga jääda paindlikult, võttes arvesse isiklikke eelistusi ja vajadusi. Kasuta Eesti.ee pensionikalkulaatorit, et planeerida oma pensioniiga ja teha teadlikke otsuseid.

Pensioni ei pea välja võtma kohe pensioniea saabudes, vaid seda võib teha igal ajal hiljem ning siis te pension edasilükatud aja võrra kasvab.

Pensionile jäämise võimalused

• Pensionile jäämine vanaduspensioniiga saabudes: pensioni ei pea välja võtma kohe pensioniea saabudes, vaid seda võib teha igal ajal hiljem. Edasilükatud aja võrra kasvab teie pension.
• Varasem pensionile jäämine: alates 2021. aastast saab I sambast pensioni taotleda kuni viis aastat enne vanaduspensioniiga.
• Paindlik pension: võimalik on jääda paindlikule pensionile kuni viis aastat enne üldist vanaduspensioniiga, see annab võimaluse võtta välja pension vaid poole pensioni ulatuses.

Alates 2027. aastast hakkab vanaduspensioniiga sõltuma keskmisest eeldatavast elueast ja võib tõusta ühe aastaga maksimaalselt kolm kuud. Vanaduspensioniiga kehtestatakse alates 2027. aastast kalendriaasta, mitte sünniaasta kohta, nagu see toimub kuni 2026. aastani.

Pensionistaaž kujuneb sinu eluteel toimunud tegevustest, nagu õppimine, laste kasvatamine, töötamine ja sõjaväes teenimine. See jaguneb kaheks:

• pensioniõiguslik staaž kuni 31.12.1998: arvestatakse tööraamatu ja dokumentide alusel.
• pensionikindlustusstaaž alates 01.01.1999: arvestatakse sinu eest makstud sotsiaalmaksu alusel.

Pensioniõiguslik staaž (kuni 31.12.1998)

Pensioniõigusliku staaži hulka kuuluvad järgmised tegevused:

• töötamine
• töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana, kui maksid sotsiaalmaksu
• teenistus Eesti kaitseväes
• õppimine kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis statsionaarses õppes
• väikelapse eest hoolitsemine kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (ühele lapse kasvatajatest)
• lapse kasvatamine vähemalt kaheksa aastat (ühele lapse kasvatajatest kaks aastat iga lapse kohta)
• tööhõivetalituse vahendusel tööturukoolitusel osalemine ja aeg, mil said töötu abiraha
• I grupi invaliidi või alla 18-aastase invaliidist lapse eest hoolitsemine
• loomeliitude ja kutseühingute liikmena tegutsemine
• töötamine talus, kui talu oli maksude maksmisest vabastatud
• tingimisi vabadusekaotusega karistatud isikuna kohustuslikus korras töötamine, vabadusekaotuseta paranduslikel töödel töötamine või ravi- ja tööprofülaktooriumis töötamine

Pensionikindlustusstaaž (alates 01.01.1999)

Alates 1. jaanuarist 1999 on pensionikindlustusstaaži arvestamise aluseks sotsiaalmaks. Üks aasta pensionikindlustusstaaži arvestatakse, kui sinu eest on makstud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalga aastasumma ulatuses. Pensionikindlustusstaaži alusel kontrollitakse sinu tööaastaid ja kas sul on õigus pensionile, kuid see ei ole aluseks pensioni suuruse arvutamisel.

Kuidas kontrollida oma pensionistaaži?

Töötamise, õppimise, armees teenimise või laste kasvatamise andmed ja neid tõendavad dokumendid on vaja esitada ainult neil, kes on töötanud enne 1999. aastat. Alates sellest ajast on pensionistaaži arvestamine sotsiaalmaksupõhine ning sotsiaalmaksu andmed on registrites olemas.

Kui tööraamat ja/või tööstaaži tõendamiseks vajalikud dokumendid on sotsiaalkindlustusametile esitatud, leiate oma tööstaaži info riigiportaalis pensionikindlustuse registri teatisest või sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaalist "Minu toetused ja teenused" lehelt "Pensioni pesa".

Millised töötamisperioodid on sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis juba olemas, saate vaadata riigiportaalis ka pensionikalkulaatorist, vajutades kalkulaatori allääres olevale nupule „Pensioniõigusliku staaži õiend“.

Laste eest saadavad pensioniõigused

Kui oled lapsevanem, saad rohkem infot laste eest saadavate pensioniõiguste kohta sotsiaalkindlustusameti lehelt

I samms ehk riiklik vanaduspension koosneb neljast osast:

• põhi- ehk baasosast, mis on kõigile ühesuurune 354,9887 eurot kuus (1. aprilli 2024 seisuga).
• staažiosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaajal pensioniõiguslikku staaži ehk tööaastaid ja töötamisega võrdsustatud aastaid (näiteks laste kasvatamine, ajateenistus jms). Need aastad lähevad arvesse kuni 1998. aasta 31. detsembrini. Ühe staažiaasta rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 9,512 eurot (1. aprilli 2024 seisuga).
• kindlustusosakust, mille suurus sõltub sellest, kui palju on pensionisaaja palgast alates 1999. aasta 1. jaanuarist makstud sotsiaalmaksu. Selle arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient näitab inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhet riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. Kui sotsiaalmaksu tasutakse keskmiselt töötasult, on aastakoefitsiendiks 1,0 ja selle rahaliseks väärtuseks kuupensionis on 10 eurot (1. aprilli 2025 seisuga).
• ühendosast, mis hakkas kogunena 2021. aasta algusest. See koosneb 50% ulatuses kindlustusosakust, mida arvutatakse nagu varem kogutud kindlustusosakut, ja 50% ulatuses solidaarosakust. Solidaarosak on 1,0, kui inimese eest on aasta jooksul makstud sotsiaalmaksu vähemalt 12-kordselt töötasu alammääralt. Kui tema eest on makstud aasta jooksul sotsiaalmaksu vähem kui aastaselt töötasu alammääralt, arvutatakse solidaarosak proportsionaalselt töötasuga.

 

Kui enne vanaduspensioniikka jõudmist vähemalt viis aastat Eestis elanud inimesel ei ole 15-aastast Eesti pensionistaaži, on tal vanaduspensioniikka jõudes õigus saada rahvapensioni. 
 

sotsiaalkindlustusametis olemas olevate andmetega saate tutvuda ja vanaduspensioni ligikaudse suuruse arvutada pensionikalkulaatori abil.

Pensionilisa on õigus saada:

• ametnikel,
• päästeteenistujatel,
• represseeritutel ja tuumakatastroofi likvideerijatel.

Pensionilisa ametnikele

Kui oled töötanud ametnikuna, arvutatakse sinu vanaduspensionile juurde lisa:

• 10–15-aastase teenistuse korral 10%
• 16–20-aastase teenistuse korral 20%
• 21–25-aastase teenistuse korral 25%
• 26–30-aastase teenistuse korral 40%
• rohkem kui 30-aastase teenistuse korral 50%.

Pensionilisa päästeteenistujatele

Kui sa oled töötanud päästeteenistujana, arvutatakse sinu vanaduspensionile juurde lisa:

• 10–15-aastase päästeteenistuse korral – 10%
• 16–20-aastase päästeteenistuse korral – 20%
• 21–25-aastase päästeteenistuse korral – 25%
• 26–30-aastase päästeteenistuse korral – 40%
• rohkem kui 30-aastase päästeteenistuse korral – 50%.

Represseeritutel ja tuumakatastroofi likvideerijatel

Sul on õigus pensionilisale, kui

• oled töövõimetu ja viibinud kinnipidamiskohas või asumisel (ka seal sündinud lapsed), samuti sõjavangis või II maailmasõja ajal koonduslaagris või getos (saad siis pensionilisa 20% rahvapensioni määrast)
• oled töövõimetu tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärjel (saad siis pensionilisa 10% rahvapensioni määrast).

Kui oled võtnud osa tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest, siis tuvastab põhjusliku seose avarii ja vähenenud töövõime tinginud haiguse vahel Sotsiaalkindlustusameti ekspertiis.

Lähemalt saab pensionidest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Laste kasvatamine võib anda sulle õiguse minna varem pensionile või saada suuremat pensioni. Lapsevanemal (või vanema abikaasal, vanema registreeritud elukaaslasel, eeskostjal või peres hooldajal), kes on kasvatanud vähemalt 8 aastat kuni 18-aastast last, on õigus saada lastega seotud pensionilisa, mis suurendab pensioni.

Pensionilisa laste kasvatamise eest

Lapse sünniajast sõltub, milline pensionilisa laste kasvatamisega seoses sinu pensionile juurde arvestatakse. Kui oled kasvatanud vähemalt 8 aastat vähemalt kolme last või puudega last, on sul võimalus minna varem vanaduspensionile nii, et sinu pensioni suurus ei vähene.

Pensionilisa arvutamine

• Enne 1991. aastat sündinud lapsed: nende kasvatamise aeg arvestatakse pensionistaaži hulka.
• Alates 01.01.1991 sündinud lapsed (kuni 2013. aastani): pensionilisa arvestatakse, kui vanem on last kasvatanud vähemalt 8 aastat. Pensionilisa suurus on kolm aastahinnet iga lapse kohta. Alates 1. aprillist 2021 on pensioni aastahinne 7,206 eurot. Aastahinde suurust vaadatakse üle kord aastas aprillis. Pensionide indekseerimisest saab täpsemalt lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
• Alates 2013. aasta algusest sündinud lapsed: õigus saada lapse sünnist kuni tema 3-aastaseks saamiseni täiendavaid sissemakseid kohustusliku kogumispensioni ehk pensioni II samba kontole. Kui vanem on liitunud II pensionisambaga, maksab sotsiaalkindlustusamet iga kuu pensionikontole täiendavalt 4% Eesti keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatavast ühe kalendrikuu tulust. Kui vanem ei ole II pensionisambaga liitunud, on tal õigus saada pensionilisa 3 aastahinde suuruses.

Kuidas pensionilisa taotleda?

Ühte õigust saab kasutada korraga ainult üks vanem. Vanemad peavad kirjalikult kokku leppima, kes pensionilisa taotleb. Kui kokkuleppele ei jõuta, jagatakse õigused võrdselt mõlema vanema vahel.

Kirjaliku nõusoleku kinnitamine

Teine vanem peab kinnitama oma nõusoleku kirjalikult. Selleks saab kasutada sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali või esitada nõusoleku paberkandjal. Lisainfo ja nõusoleku vormi leiad sotsiaalkindlustusameti veebilehelt.

Pensioni saamiseks pead sa avaldama soovi pensionile jääda. Pensionitaotlus tuleks sotsiaalkindlustusametile esitada õigel ajal ja koos vajalike lisadokumentidega.

Avalduse saab esitada:

• digiallkirjastatult e-posti aadressil [email protected]
• postiga aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn või
• isiklikult sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses või
• sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Taotluse esitamise tähtaeg

Kui soovid hakata vanaduspensioni saama pensioniõiguse tekkimise päevast alates, tuleb avaldus esitada üheksa kuu pikkuse perioodi jooksul:

• alates kuuest kuust enne õiguse tekkimist
• kuni kolme kuu jooksul pärast õiguse tekkimist

Kui esitad avalduse hiljem, määrab sotsiaalkindlustusamet pensioni alates avalduse esitamise kuupäevast. Kui sul oli vanaduspensioni õigus varem, on sel juhul tegemist edasilükatud vanaduspensioniga ja sinu pension on iga edasilükatud kuu eest 0,9% võrra suurem.

Avalduse ja vajalike dokumentide esitamine

Avalduse blanketi leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt pensioniblankettide alt. Koos avaldusega tuleb esitada pensioni määramiseks vajalikud dokumendid. Kui mõnda dokumenti pole ja seda on keeruline leida, konsulteeri sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajaga. Sotsiaalkindlustusamet saab teha päringu arhiivi või asutusse, kust võib sinu pensionistaaži kohta andmeid leida. Päringud arhiividesse on tasulised – tasu suurus sõltub konkreetse arhiivi hinnakirjast ja selle maksab pensioni taotleja.

Elusoleku tõendamine

Kui elad väljaspool Eestit, aga saad Eestist pensioni, pead igal aastal tõendama oma elusolekut.

Pensionitunnistus

Otsuse oma pensioni kohta saad 15 tööpäeva jooksul alates viimase vajaliku dokumendi esitamisest. Sellele järgneva 10 tööpäeva jooksul saadab sotsiaalkindlustusamet posti teel pensionitunnistuse. Alates 1. juulist 2019 väljastatakse uutele pensionäridele pensionitunnistusi plastikkaardina. Vanad pabervormil pensionitunnistused kehtivad samuti edasi.

Pensioni maksmine

Kõiki pensione makstakse iga kuu 5. kuupäeval. Kui see satub nädalavahetusele või riigipühale, maksab sotsiaalkindlustusamet pensioni välja viimasel eelneval tööpäeval.

Sotsiaalkindlustusamet maksab Eesti elanikele ja eestlastele välismaal riiklikke pensione. Pensioni maksmise alused on eri pensioniliikidel erinevad.

Vanaduspension - riikliku vanaduspensioni eesmärk on tagada inimesele vanas eas igakuine sissetulek. Vanaduspensioni saamiseks peab sul olema vähemalt 15 aastat pensionistaaži.

Paindlik pension - Paindlikule pensionile võib minna kuni viis aastat varem enne üldist vanaduspensioniiga ja mistahes ajal pärast üldist vanaduspensioniiga.

Ennetähtaegne vanaduspension (kehtib 1.01.2021 – 31.12.2025), asendub paindliku vanaduspensioniga.

Edasilükatud vanaduspension - kui jääd edasilükatud vanaduspensionile, suureneb sinu vanaduspension 0,9% iga kuu eest, mis on möödunud sinu vanaduspensioni ikka jõudmisest.

Rahvapension - Kui sul pole pensioniikka jõudes õigust vanaduspensionile pensionistaaži puudumise tõttu ning oled vahetult elanud vähemalt viis aastat enne taotlemist Eestis, on sul õigus rahvapensionile.

Soodustingimustel vanaduspension - annab õiguse minna pensionile enne vanaduspensioniiga. Selle õiguse saad näiteks kui oled kasvatanud vähemalt kaheksa aastat kolme või enamat last või keskmise, raske või sügava puudega last. või kui oled töötanud tervistkahjustavatel kutsealadel. Kui jääd neil tingimustel varem vanaduspensionile, siis sinu pensioni suurus ei vähene.

Eripensionid - kui oled töötanud politseiniku, prokuröri, kaitseväelase, kohtuniku, parlamendiliikme, riigikontrolöri või õiguskantslerina, on sul õigus kutsealade ja ametikohtade sooduspensionile. Väljateenitud aastate pensionile on sul õigus minna, kui oled töötanud kutsealal, millega kaasneb enne pensioniikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine ehk selle tõttu ei saa sa enam sellel kutsealal või ametikohal töötada.

Toitjakaotuspension - kui keegi perekonnas sureb, toetab riik tema ülalpeetavaid, makstes neile toitjakaotuspensioni.

Pensioni taotlemiseks on vaja esitada hulk dokumente, millest oleneb sinu pensioni suurus. Kui mõnda dokumenti pole ja seda on keeruline leida, konsulteeri sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajaga. Sotsiaalkindlustusamet saab teha päringu arhiivi või asutusse, kust võib sinu pensionistaaži kohta andmeid leida. Päringud arhiividesse on tasulised – tasu suurus sõltub konkreetse arhiivi hinnakirjast ja selle maksab pensioni taotleja.

Koos pensioniavaldusega esita järgmised dokumendid:

• isikut tõendav dokument (klienditeeninduses isiku tuvastamiseks)
• tööraamat või muud pensioniõiguslikku staaži ja töötamist tõendavad dokumendid (arhiiviteatis, tööleping, käskkiri, korraldus jne)
• kutsekooli, keskeriõppeasutuse või kõrgkooli diplom
• sõjaväepilet
• lapse sündi tõendav dokument, kui laps on sündinud väljaspool Eestit
• abielu tõendav dokument, kui sa oled abiellunud välismaal ja abielludes nime muutnud
• arvelduskonto number, kuhu soovid pensioni saada
• kui su peres on kasvanud lapsi, siis ka avaldus lapse kasvatamise eest pensionilisa taotlemiseks
• nõusolek pensioniõiguslikust staažist, soodustingimustel vanaduspensionist või pensionilisast loobumise kohta

NB! Esitada saad ainult need dokumendid, mis sul olemas on. Näiteks kui sa ei ole sõjaväes käinud, siis ei pea sõjaväepiletit esitama.

Dokumentide esitamise viisid

• Paberdokumendid: esita originaaldokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad. Kui tood dokumendid ise sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse, saad need kohe pärast digiteerimist tagasi.
• Elektroonilised dokumendid: pildista või skanni dokumendid. Need peavad olema värvilised (kui originaal on värviline), selgelt loetavad ja sisaldama kogu originaaldokumendi lehel olevat infot. Tähtis on, et saadad kõik dokumentide sissekannetega leheküljed. Ole valmis, et võidakse sinuga andmete täpsustamiseks ühendust võtta ja vajaduse korral pead esitama originaaldokumendi.

Menetlustähtaega arvestatakse dokumendi saabumise kuupäevast. Kui kõiki vajalikke andmeid ei ole esitatud, siis algab menetlustähtaeg puuduolevate andmete saabumise kuupäevast.

Riikliku pensioni taotlemise avaldus vaadatakse läbi 15 tööpäeva jooksul pärast avalduse ning pensioni taotlemiseks vajalike dokumentide saabumist või sama tähtaja jooksul pärast täiendavate dokumentide saabumist. Sotsiaalkindlustusamet võib enda määratud menetlustähtaegu vajadusel ka pikendada.

Muud pensionite ja pensioniga soetud vaiete menetlustähtajad leied sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.

Pensione ja toetusi makstakse vastavalt sinu soovile kas pangakontole või posti teel kojukandena. Pensione makstakse 5. kuupäeval.

Maksmise võimalused

Pensione ja toetusi maksame su soovi alusel

• Eesti arvelduskontole: sinu isiklikule arvelduskontole Eestis.
• Teise isiku arvelduskontole: kui esitad digiallkirjastatud avalduse, avalduse klienditeeninduses või notariaalselt tõestatud avalduse.
• Posti teel kojukandega: teenuse hind on 7,37 eurot kuus. Posti teel saab pensioni või puudega inimese sotsiaaltoetust.
• Välisriigi arvelduskontole: sinu kulul sinu arvelduskontole välisriigi

Kojukande erandid

Posti teel tuuakse pension/toetus sulle koju tasuta, kui sul on liikumistakistus või kui elad hajaasustusalal ja pangateenus on sulle raskesti kättesaadav. Selleks esita selgitustega avaldus, kus näitad kojukande soovi põhjused.

Mida teha, kui sind ei ole kodus?

Kui sulle toodi pension koju, aga sind ei olnud kodus, viib postiljon su raha tagasi.

Kui su pension on välja võtmata kaks kuud, peatatakse pensioni maksmine. Pensioni maksmise jätkamiseks tuleb esitada avaldus. Pensioni maksame välja peatamisest alates.

Pensioni väljavõtmine haiglas

Kui sulle tuuakse pension koju, aga sa oled haiglas, saad volitada kedagi oma pensioni välja võtma. Volitust tõestab raviasutuse juht (peaarst) ning sel moel tõendatud volitus kehtib kuue kuu jooksul saamata jäänud pensioni väljavõtmiseks.

Alates 2023. aasta algusest on üldine maksuvaba tulu määr 654 eurot kuus ehk 7848 eurot aastas. Alates 1. jaanuarist 2024. a on maksuvaba tulu suurus vanaduspensioniikka jõudnud inimestele 776 eurot kuus. Üldisest erinev maksuvaba tulu on seotud vanaduspensionieaga ega sõltu kogutulust, pensioni saamisest või pensioni liigist. See maksuvaba tulu kehtib ka juhul, kui inimene jõuab vanaduspensioniikka kalendriaasta jooksul.

Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu

• Automaatne arvestamine: vanaduspensioniealise inimese maksuvaba tulu 776 euro ulatuses arvestab Sotsiaalkindlustusamet inimese pensionilt automaatselt. Selleks ei pea sotsiaalkindlustusameti poole pöörduma ega avaldust esitama.
• Maksuvaba tulu ja II sammas: kui pension on keskmisest vanaduspensionist väiksem ja inimene saab ka regulaarseid tulumaksustatavaid väljamakseid II sambast, arvestab sotsiaalkindlustusamet maksuvaba tulu esmajärjekorras I samba pensionilt ning seejärel II samba väljamaksetelt.
• Töö ja pension: kui inimene on jõudnud vanaduspensioniikka, töötab ning tema kättesaadav pension on väiksem kui 776 eurot, saab kasutamata maksuvaba tulu osa kanda üle töötasule. Selleks tuleb esitada tööandjale avaldus ja märkida maksuvaba tulu kasutamata osa summa.

Kuidas vaadata ja muuta maksuvaba tulu summat?

• Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus: infot oma maksuvaba tulu kohta pensionilt ja hüvitistelt näeb sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses. Samal lehel saab soovi korral muuta tulumaksuvabastuse summat.
• Digiallkirjastatult e-kirjaga: saada avaldus aadressile [email protected].
• Postiga: saada avaldus aadressile sotsiaalkindlustusamet, Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.
• Klienditeeninduses: esita avaldus sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes.

Lisainfo

Maksu- ja Tolliameti kodulehel olevast tabelist saate vaadata, millised pensioniga seotud väljamaksed on maksuvabad ja milliseid väljamakseid maksustatakse. Loe lisaks maksuvaba tulu kohta maksu- ja tolliameti kodulehelt.

Iga aasta 1.aprillil pensionid indekseeritakse, et hoida pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega.

Kui oled töötav pensionär ja teenisid möödunud aastal töötasu, arvutakse sulle ka eelmise aasta eest lisanduv kindlustusosak. See tähendab, et lisaks indekseerimisele suureneb sinu pension ka selle võrra.

 

Pensioniindeksi arvutamisel võetakse arvesse:

• 80% ulatuses eelmise aasta sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise muutus;
• 20% ulatuses eelmise aasta tarbijahinnaindeksi muutus.

Indekseerimine toimub vaid siis, kui need suurenevad. Vähenemise korral pensione ei vähendata.

Indekseerimisel suurendatakse nii pensioni baasosa kui aastahinnet.

 

Pensioni baasosa
Pensioni baasosa on pensioni alustala, mis on pensionitel ühesugune.
Pensioni baasosa on 399,2400 eurot.

 

Aastahinne
Aastahinne on ühe aasta pensioniõigusliku staaži või kindlustusosaku maksumus.
Pensioni aastahinne on 10,477 eurot.

 

Rahvapension
Neile, kel minimaalne vajalik pensionistaaž (15 aastat) puudub, makstakse rahvapensioni. Ka rahvapensionimäär muutub igal aastal koos indekseerimisega.
Rahvapensioni määr on 414,10

Eesti pensioni taotlemine ja saamine välisriigis elades on võimalik, kui järgida õigeid protseduure. Euroopa majanduspiirkonnas, Šveitsis või lepinguriikides elades pöördu oma elukohariigi sotsiaalkindlustusasutuse poole, muudes riikides otse Eesti sotsiaalkindlustusameti poole. Teise riiki elama asumisel on oluline esitada avaldus pensioni maksete jätkamiseks, et tagada stabiilne sissetulek pensionipõlves.

Eesti pensioni taotlemine ja saamine välisriigis elades

Kui elad Euroopa majanduspiirkonna riigis, Šveitsis või Eestiga sotsiaalkindlustusalase koostöökokkuleppe sõlminud riigis ja soovid taotleda Eesti pensioni:

• pöördu oma elukohariigi sotsiaalkindlustusega tegeleva asutuse poole;
• esita neile Eesti pensioni taotlemiseks vajalikud dokumendid;
• elukohariigi pädev ametiasutus edastab ise sinu pensionitaotluse Eesti sotsiaalkindlustusametile.

Kui elad mõnes muus välisriigis, pöördu Eesti pensioni taotlemiseks otse Eesti sotsiaalkindlustusameti poole, kas:

• e-posti teel aadressil [email protected]
• posti teel aadressil Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn või
• isiklikult sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduses.

Pensioni saamine teise riigis elades

Kui asud pensioni saamise ajal elama teise Euroopa majanduspiirkonna riiki, Šveitsi või lepinguriiki, on sul õigus Eestis väljateenitud pensioni edasi saada.

Mujal maailmas elavale vanaduspensionieas olevale inimesele makstakse Eesti pensioni, kui tal on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Teise riiki elama asumisel tuleb sotsiaalkindlustusametile esitada avaldus Eesti pensioni maksete jätkamiseks.

Kui asute elama Moldovasse, Ukrainasse, Valgevenesse või Vene Föderatsiooni, jätkatakse Eesti pensioni makseid vastava riigi pädevate asutuste kaudu kord kvartalis. Nendesse riikidesse kolimisel pead Eesti pensioni maksete jätkamiseks pöörduma elukohajärgse pädeva asutuse poole, mis vormistab pensioni maksete jätkamiseks vajalikud dokumendid ja edastab need Eesti sotsiaalkindlustusametile.

Lähemalt saab välisriigis Eesti pensioni saamise kohta lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Üksi elava pensionäri toetus on 200 eurot ja seda makstakse üks kord aastas – koos oktoobri pensioniga.

 

Toetust saavad kõik vanaduspensionieas inimesed:

• kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi (vt lisaks, kui elad hooldekodus, oled kellegi eestkostja või eestkostetav)
• kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 1,2-kordne Eesti keskmine pension, mille statistikaamet on avaldanud eelarveaastale eelnenud aasta teise kvartali kohta.

2026. aastal peab toetuse saamiseks kättesaadav pension olema väiksem kui 992 eurot. 

 

Pensionär ei pea toetust ise taotlema

Toetus makstakse välja pärast riiklikes registrites olevate andmete kontrollimist. Andmed inimese vanuse ja pensioni suuruse kohta saadakse sotsiaalkaitse infosüsteemist ning elukohaandmed rahvastikuregistrist.

 

NB! Toetust ei maksta inimesele, kes perioodil 1. aprill – 30. september viibis vangistuses või eelvangistuses või kellele kohus on määranud psühhiaatrilise sundravi, mida kohaldatakse statsionaarse ravina.

 

Toetuse maksmine

Üksi elava pensionäri toetust makstakse igal aastal koos oktoobri pensioniga ja toetuse saamise tingimustele vastavust kontrollitakse igal aastal uuesti. Toetuse saamiseks peab inimene vastama tingimustele kogu perioodi jooksul 1. aprillist kuni 30. septembrini.

Riikliku pensionikindlustuse seadus
Pensionistaaži arvestamise kord
Kogumispensionide seadus
Sotsiaalmaksuseadus
Soodustingimustel vanaduspensionide seadus
Väljateenitud aastate pensionide seadus

Sotsiaalkindlustusamet
Pensionikeskus
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium