Ema vanemahüvitis

Ema vanemahüvitis on rahaline toetus, mida makstakse emale lapse sünni ja esimeste elukuude ajal. Hüvitise suurus sõltub ema sissetulekust enne lapse sündi ning see arvutatakse sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Töötaval emal on õigus ema vanemahüvitisele kokku 100 järjestikuse kalendripäeva eest, millest:

• 70 päeva on ette nähtud enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva
• 30 päeva pärast lapse sündi

Kui ema ei töötanud enne lapse sündi, makstakse hüvitist 30 päeva jooksul alates lapse sünnikuupäevast.

Hüvitise maksmise ajal ei ole lubatud töötada töölepingu või avaliku teenistuse alusel.

Hüvitise arvutamine

Ema vanemahüvitise arvutamisel võetakse aluseks 12-kuuline referentsperiood:

• töötava ema puhul lõpeb see 9 kuud enne lapse eeldatavat sünnitust
• mittetöötava ema puhul lõpeb see lapse tegelikul sünnikuupäeval

Selle perioodi jooksul saadud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu liidetakse ja jagatakse 12-ga, et leida keskmine kuusissetulek, mille alusel määratakse ema vanemahüvitise suurus.

Kui referentsperioodil tulu ei olnud, makstakse hüvitist minimaalses määras, mis 2026. aastal on 820 eurot kuus.
Kui tulu oli väiksem kui töötasu alammäär, makstakse hüvitist töötasu alammäära ulatuses, mis 2026. aastal on 886 eurot kuus.

Hüvitise väljamaksmine ja maksustamine

Ema vanemahüvitist makstakse üks kord kuus, möödunud kuu eest, järgmise kuu 8. kuupäeval. Kui väljamakse kuupäev langeb nädalavahetusele või riigipühale, tehakse väljamakse eelneval tööpäeval.

Ema vanemahüvitis on tulumaksuga maksustatav ning emal on võimalik esitada avaldus maksuvabastuse rakendamiseks.