Kergemad seisundid: kurguvalu, kõrge palavik, kõhulahtisus, nahalööbed, mõõdukas psüühiline probleem. Kergemate terviseprobleemide korral pöördu perearsti poole, lähimasse apteeki või helista perearstide nõuandeliinile 1220.

Ägedad seisundid: kriitilised või eluohtlikud seisundid nagu trauma, verejooks, hingamisraskused, kõrge palavik, mürgistus, psüühikahäired, mis on endale või teistele ohtlikud. Ägeda seisundi korral helista hädaabinumbril 112 või pöördu erakorralise meditsiini osakonda (EMO).

Kui siiski kahtled, aitab sind perearsti nõuandeveeb. Sealt leiad rohkesti teavet erinevate sümptomite kohta ja soovitusi, kuhu nende puhul pöörduda.

Kui sul on tervisemure, aga sinu perearst ei ole kättesaadav, kahtled kas ja kuhu tervisemurega pöörduda või vajad soovitusi koduseks raviks, helista perearsti nõuandeliinil 1220.

Perearsti nõuandetelefon on sinu ööpäevaringne abiline. Kogenud tervishoiutöötajad aitavad otsustada, kas mure vajab kiiret sekkumist või piisab kodusest ravist.

• Nõuandetelefon teenindab eesti ja vene keeles 24 tundi ööpäevas.
• Nõuandetelefon teenindab inglise keeles iga päev kell 9–17.
• Välismaalt helistades on number +372 634 6630.
• Nõuandetelefonile helistades kehtib alati kõneteenuse numbri tavatariif ja hind kujuneb vastavalt helistaja telefonioperaatori (Elisa, Tele2, Telia jt) hinnakirjale.
• Isikustatud eestikeelset veebinõustamist osutatakse iga päev kell 8–22.

Kui sul on küsimusi raseduse või imiku tervise kohta, helista

Kui sul on küsimusi perearsti leidmise või vahetamise kohta, siis pöördu Tervisekassasse: +372 669 6630 või [email protected].

Kui sul on vaja mürgistuse kohta nõu ja leida kiiresti sobivaima tegutsemisskeem, helista 16662. Välisriigist helistades (+372 ) 794 3794. Infoliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Ajutise elamisloaga inimesed peavad omava kehtivat tervisekindlustust. Kui Sulle Eesti tervisekindlustus ei kohaldu, pead selle eraturult ise ostma.

Perearsti nimistusse saad end registreerida, kui Sul on elukoht Eestis registreeritud. Erasekortist saad esmatasandi tervishoiuteenust osta ka juhul, kui Sul ei ole elukoht Eestis registreeritud.

Sinu peamine esmatasandi tervise alase nõu andja Eestis on perearst.

Eestis on nii avalik kui ka eratervishoiusüsteem.

Avalik tervishoiusüsteem on Tervisekassa rahastatud süsteem, mis sõltub sinu tööandja tasutud sotsiaalmaksust. Sellisel juhul ongi teenus sulle tagatud riigi poolt.

Samal ajal on võimalik teenust osta ka erasektorist, mis tähendab, et kõik kulud tuleb patsiendil endal kanda.

Eesti tervisekindlustus kohaldub kõigile Eesti elanikele, kes töötavad ja kelle tööandjad maksavad sotsiaalmaksu. Lisaks on tervisekindlustuse eelduseks ka kehtiv registreeritud elukoht. Tervisekindlus hõlmab ka ajutise töövõimetuse hüvitist. Eesti tervisekindlustus laieneb:

• töötajatele, kes saavad miinimumpalka;
• õpilastele;
• rasedatele;
• alaealistele (s.o nooremad kui 19);
• alla 3-aastase lapse vanematele/ametlikele hooldajatele;
• töötutele inimestele, kelle töötus on Töötukassas registreeritud.

NB!Selleks, et sul oleks tervisekindlustus, peab tööandja olema su kandnud töötamise registrisse, sul peab olema Eesti isikukood ja registreeritud elukoht Eestis. Kui oled füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), siis pead tervisekindlustuse kohaldumiseks ise sotsiaalmaksu maksma.

Kõik Eesti ajutised elanikud peavad omama kehtivat tervisekindlustust. Kui sulle riiklik tervisekassa kindlustus ei kohaldu, pead ostma seda eraturult. Mõned näited: Inges, Ergo,Salva,Iizi.

Perearst ei ole kohustatud patsiente võõrkeeles teenindama, kuna võõrkeeles suhtlemisel ei pruugi erialase terminoloogia erinevuste tõttu arsti arusaam probleemist olla samaväärne kui eesti keeles. Kui perearst valdab mõnda võõrkeelt, siis perearst võib omal vastutusel vastuvõtul patsiendiga kasutada muud keelt kui eesti keel.

Kui oled Eestisse kolinud välismaalane, kes ei oska eesti keelt, siis soovitame arsti vastuvõtule kaasata tõlki. Patsiendi enda kohustus on katta tõlgi kulud. Tõlgina võib kasutada ka oma tugivõrgustikku kuuluvaid inimesi (pereliige, sugulane, sõber jt).

Kui oled rahvusvahelise kaitse saaja (sh ajutise kaitse saaja) või tema pereliige, siis soovitame pöörduda kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustusameti poole tõlkeabi saamiseks.