Peretoetused ja -hüvitised
Lapse eest makstavad toetused ja hüvitised
Eestis on iga laps väärtustatud ja tal on õigus riiklikule toetusele. Õigus peretoetustele ja -hüvitistele kaasneb nii lapse sünniga kui ka muul viisil perega liitumisega (näiteks lapsendamine, asendushooldus või eestkoste).
Riiklikke toetusi maksab Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses saate oma hüvitisi ja toetusi vaadata ja hallata.
Lisatoetusi maksab kohalik omavalitsus registreeritud elukoha alusel.
Info saamiseks võta ühendust oma kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnaga. Kohalike omavalitsuste kontaktandmed leiad siseministeeriumi veebilehelt.
Oluline teada selles sammus
Eestis kehtivad järgmised peretoetused ja -hüvitised.
Igakuised toetused:
- Lapsetoetus
- Lasterikka pere toetus
- Üksikvanema lapse toetus
- Eestkostetava toetus
- Vanemahüvitis
- Kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus
- Puudega lapse toetus
- Puudega vanema toetus
- Mitmike toetus
- Ajateenija lapse toetus
Ühekordsed toetused:
See, milliseid toetusi ja hüvitisi on sul õigus saada, sõltub sellest, kui palju lapsi sinuga Eestis elab ja kui vanad nad on.
Eestis tagab ravikindlustuse Tervisekassa.
Riik tagab ravikindlustuse:
- ühele vanemale – üldjuhul vanemahüvitise või asendushooldustasu saajale,
- eestkostjale või kirjaliku perekonnas hooldamise lepingu sõlminud isikule,
- teisele asendushooldustasu saavale isikule, kes kasutab lapsepuhkust vanemate asemel.
Loe lisa riiklike peretoetuste ja -hüvitistega tagatava ravikindlustuse kohta Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Lapsetoetust makstakse lastele kuni nende 19-aastaseks saamiseni. Pärast seda jätkatakse lapsetoetuse maksmist üksnes õpinguid jätkavale keskhariduseta noorele kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni, mille jooksul nad said19-aastaseks.
Loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Lasterikka pere toetust makstakse pere kohta ja saajaks võib olla üks vanematest, last kasvatava vanema abikaasa, registreeritud elukaaslane, eestkostja või laste hooldaja.
Lasterikka pere toetust eraldi taotlema ei pea. Seda toetust makstakse välja ühele vanemale (samale, kes saab lapsetoetust). Loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Üksikvanema lapse toetust makstakse lapsetoetusega samal perioodil, kui lapse sünnitunnistusel või rahvastikuregistris puuduvad andmed lapse isa kohta või kui lapse teine vanem on ametlikult tunnistatud tagaotsitavaks. Seda toetust makstakse alates sünnist või päevast, mil vanem kuulutati tagaotsitavaks.
Loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kui kasvatad last, kelle vanemad ei täida oma lapsekasvatamiskohustusi või kellel vanemad puuduvad, ning kohus on määranud sind tema eestkostjaks, makstakse eestkostetava lapse toetust.
Õigus toetusele tekib eestkoste seadmise kohtumääruse jõustumise päevast. Hilisemal taotlemisel makstakse toetus välja tagasiulatuvalt, kuid kõige rohkem taotluse esitamise kuule eelnenud kuue kalendrikuu eest. Loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kui su lapsel on tuvastatud puue, siis makstakse sulle igas kuus sotsiaaltoetust.
Kui su laps ei tule eakohaselt toime, siis on sul võimalik taotleda lapsele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Lisaks saavad puudega laste vanemad kasutada lapsepuhkust lapse 14-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni nagu teisedki vanemad ning puudega lapse vanema lapsepuhkuse päevi saavad nad kasutada kuni kalendriaasta lõpuni, mil laps saab 18-aastaseks.
Loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kui sul on tuvastatud puue ja sa kasvatad last üksi või kui nii sinul kui su abikaasal on puue ja teie peres kasvab lapsi, siis maksame sulle puudega vanema toetust.
Loe rohkem Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kui laps on sündinud või sündimas Eestis, on sul õigus saada erinevaid toetusi ja hüvitisi:
- Ema vanemahüvitis on ema individuaalne õigus.
- Isa vanemahüvitis on isa individuaalne õigus.
- Jagatud vanemahüvitis on vanemate vahel jagatud õigus.
Vanemahüvitisi taotlema ei pea, kogu info saadetakse sulle Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusportaali kaudu.
Lisaks makstakse lapse sündimisel ühekordset toetust, mille kohta saab lähemalt lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kui oled lapsendanud lapse, on sul õigus saada 320 euro suurust ühekordset lapsendamistoetust iga lapsendatud lapse kohta.
Toetust makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse vanema abikaasa. Kui varem on sellele perele sama lapse eest sünnitoetust makstud, siis lapsendamistoetust ei maksta. Lähemalt saate selle kohta lugeda Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Lapsepuhkust antakse mõlemale töötavale vanemale eraldi ja iga lapse kohta, seega saavad lapsevanemad lapsepuhkust kasutada paindlikult ja teisest vanemast sõltumatult, st kummalgi vanemal on oma individuaalsed puhkusepäevad. Ka on vanematel võimalus lapsepuhkust kasutada korraga. Loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Kui olete rase ja elate Eestis, tuleb rasedus registreerida oma perearsti, naistearsti või ämmaemanda juures hiljemalt 12. rasedusnädalal. Pärast raseduse registreerimist tekib õigus toetustele ja ravikindlustusele.
Lisainfot lapse sünniga seotud toetuste kohta saab lugeda sellekohasest eesti.ee artiklist.
Kontaktid
Linna- ja vallavalitsused on sinu esmased abistajad, kui otsid infot elukoha registreerimise, rahvastikuregistris andmete uuendamise jms kohta. Suurim omavalitsus on pealinn Tallinn, mis on jagatud kaheksaks linnaosavalitsuseks.
Sotsiaalkindlustusamet on valitsusasutus, mille eesmärk on kindlustada Eesti inimeste iseseisev toimetulek ja heaolu, olles seeläbi ühiskonnas inimeste turvavõrguks. Suhtluskeeled: eesti, vene, inglise.