Sõjaaja ametikohale võidakse nimetada kõiki reservis olevaid isikuid vastavalt kaitseväe vajadustele. Ametikoht võib olla kas sõjaaja üksuses või täiendusreservis, mis on mõeldud esmajärjekorras kaitseväe üksuste tugevdamiseks. Sõjaaja ametikohale nimetamise aluseks on isiku sõjaline väljaõpe ning tema tsiviileriala pädevused. Sõjalise väljaõppe puudumisel viiakse reservis olevale isikule väljaõpe läbi õppekogunemisel.

Kõigile sõjaaja ametikohale nimetatud isikutele edastakse sõjaaja ametikoha teatis, mis on leitav riigiportaalis ja kaitseväeteenistuse veebis, millel olevat üksuse koodi ja kogunemiskohta peavad teadma kõik sõjaaja ametikohale nimetatud isikud.

Sõjaaja ametikohale nimetamata isikud on määratud kaitseväe üldreservi ning ka nemad peavad olema valmis sõjalises kaitses osalema vastavalt kaitseväe vajadusele. Üldreservis olevat isikkoosseisu võidakse rahuajal kasutada olemasolevate üksuste täiendamiseks või uute sõjaaja üksuste moodustamiseks. Sõjaajal rakendatakse neid üksuste kaotuste korvamisel.

Selleks, et saada kaitseväelt teavitusi sõjaaja ametikohaga seotud muudatustest, on väga oluline hoida oma kontaktandmeid ajakohasena.

NB! Sõjaaja ametikohale võidakse nimetada ka riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötavad isikud nt politseinikud, päästjad jne. Riigikaitselise töökohustusega reservis olevad isikud peavad osalema õppekogunemistel, kuid nad on vabastatud lisaõppekogunemistel osalemise kohustusest. Samuti ei pea nad mobilisatsioonikäsu saamisel ilmuma käsus märgitud kogunemiskohta, vaid jätkavad teenistusülesannete täitmist riigikaitselise töökohustusega ametikohal.

Sõjaaja ametikohtadel olevat isikkoosseisu muudetakse vastavalt kaitseväe vajadustele. Ametikohal oleku periood sõltub erinevatest asjaoludest. Näiteks ajateenijate baasil komplekteeritud üksustes võib see aeg olla keskmiselt viis aastat, kuid see periood võib-olla erinevatel erialaldel erineva pikkusega. Samas maakaitse üksustes konkreetset piirangut ei ole.

Isikuid võib vajadusel nimetada sõjaaja ametikohale ka täiendusreservi, mida kasutatakse sõjaajal esmajärjekorras üksuste täiendamiseks.
Kui isik vabastatakse sõjaaja ametikohalt, siis arvatakse ta kaitseväe üldreservi, kuid vajadusel võib ta sõltuvalt kaitseväe vajadustele, uuesti nimetada sõjaaja ametikohale.

Kui leiad, et Sinu ametikoha info on sõjaaja ametikoha teatisel vale, siis teata sellest kaitseväeteenistuse veebis.

Kui Sul puudub sõjaaja ametikoht, siis ei tähenda see seda, et Sind ei ole riigi sõjaliseks kaitseks vaja. Üldreservis olevaid isikuid võidakse uuesti sõjaaja ametikohale nimetada vastavalt kaitseväe vajadustele.

Kui Sul puudub sõjaaja ametikoht, kuid soovid sõjaaja üksuse ridades riigikaitsesse panustada, siis saad selleks soovi avaldada. Selleks tuleb edastada vastav soov kaitseväeteenistuse veebis Võimalusel leitakse koostöös kaitseväe üksustega sobiv lahendus.

Kui soovid, et ametikohal rakendatakse Sinu tsiviilelus saavutatud oskusi ja teadmisi parimal viisil, siis anna sellest samuti teada. Märgi oma oskused kaitseväeteenistuse veebis.

Riigikaitsesse on peale kaitseväe reservteenistust võimalik panustada ka kaitseväe väliselt. Selleks annavad hea võimaluse sellised vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid nagu kaitseliit ja naiskodukaitse. Selleks tuleb esitada avaldus kaitseliiduga liitumiseks. Uuri kaitseliiduga liitumise kohta kaitseliidu kodulehelt ja naiskodukaitsega liitumise kohta naiskodukaitse veebilehelt.

Reservis oleva isiku neli peamist kohustust on teatamiskohustus, ilmumiskohustus, esitamiskohustus ja toimingute tegemise kohustus.

Teatamiskohustus

• kohustus teatada oma kontaktandmed.
  Oma kontaktandmetel hoia silma peal kaitseväeteenistuse veebis. Kui need on valed, siis saad need seal kohe parandada.
• kohustus teatada oma terviseseisundit muutvatest asjaoludest.
  Terviseseisundit muutvad asjaolud võivad olla näiteks raske haigus või puue. Kui terviseseisundi muutus võib mõjutada vastavust tervisenõuetele, siis tuleb seda kohe kaitseressursside ametile teada anda ning lisada dokument, mis muutust tõendab. Ka seda saad teha kaitseväeteenistuse veebis. Vajadusel hindab amet Sinu terviseseisundi muutust ning teeb vastava otsuse.

Ilmumiskohustus

Kaitseressursside ameti või kaitseväe kutsel tuleb määratud ajal ilmuda:

• kaitseressursside ametisse või ameti määratud kohta toimingute tegemiseks;
• terviseseisundi hindamisele;
• kaitseväeteenistuskohustuse täitmisele reserv- või reservasendusteenistusse.

Esitamiskohustus
Kaitseressursside ameti nõudmisel tuleb esitada haldusakti andmiseks või toimingu tegemiseks vajalikud andmed, tõendid ja muud dokumendid. Näiteks terviseseisundi hindamiseks tuleb esitada tervisetõend, kuid vajadusel ka muud terviseseisundit kirjeldavad dokumendid.

Toimingute tegemise kohustus
Kaitseressursside ameti või kaitseväe nõudmisel tuleb teha vajalikud toimingud, näiteks osaleda määratud ajal ja kohas terviseseisundi hindamisel ning vajadusel täiendaval arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul. Täiendavat informatsiooni kaitseressursside ametiga seotud kohustuste täitmise ja terviseseisundi hindamise kohta saab kaitseressursside ameti või kaitseväe kodulehelt.

Mobilisatsioon on tegevuste kogum, mille käigus tagatakse kaitseväe sõjaaja üksuste valmisolek sõjaliseks tegevuseks. Mobilisatsiooni käigus kohustatakse kaitseväekohustuslasi ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta kaitseliidu tegevliikmeid asuma täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid. Mobilisatsiooni kuulutab välja vabariigi presidendi ettepanekul riigikogu. Agressiooni korral eesti vabariigi vastu kuulutab mobilisatsiooni välja vabariigi president, ootamata ära riigikogu otsust.

Mobilisatsioonikäsk toimetatakse kätte ühel järgmistest viisidest:

• elektrooniliselt;
• teade avalikustatakse vähemalt ühes üleriigilises ajalehes;
• teade avaldatakse tele- ja raadioprogrammides kella 7–22 vähemalt kolmel korral;
• teade avaldatakse interneti uudisteportaalis või muul asjakohasel veebilehel.

Isik peab mobilisatsioonikäsu saamisel ilmuma kogunemiskohta käsus ettenähtud ajal. Isikul peavad kogunemiskohta ilmumisel kaasas olema talle teatavaks tehtud esemed ja dokumendid.
Välisriigis viibiv isik peab mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäeval ilmuma kogunemiskohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti vabariigi välisesindusega ja on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.