Surmast teada saamine ja matmine
Matuse korraldamine
Inimese viimsele teekonnale saatmine võib toimuda mitmel moel. Sõltuvalt lahkunu tõekspidamistest ja soovidest saab valida kahe põhilise matmisviisi vahel – kirstu- või urnimatus.
Matused jagunevad kaheks: usutavade kohased ja ilmalikud matused.
Usutavade kohane matusetalitus võib toimuda näiteks pühakojas, kabelis või haual. Sama kehtib ka tuhastamise/urnimatuse puhul.
Ilmalike matuste erinevus usutavade kohasest seisneb peamiselt selles, et matusetalitust ei vii läbi vaimulik.
Matmine toimub surmatõendi alusel – inimest ei tohi matta enne, kui surm on perekonnaseisuasutuses registreeritud. Vaid surnult sündinuid maetakse arstliku surmateatise alusel.
Matuse korraldamine iseseisvalt või matusebüroo abiga
Kui surm on registreeritud, saab hakata matuseid korraldama. Seda võib teha omal käel, kuid matuse korraldamine võib olla emotsionaalselt raske, eriti pärast väga lähedase inimese kaotust. Matusebüroo, matusekorraldaja või krematoorium saab sind kõigis matuse korraldamisega seotud üksikasjades aidata ning tagada, et kõik toimub vastavalt soovidele ja seadustele. Nende teenuste kasutamine ei ole siiski kohustuslik.
On oluline märkida, et matusekorraldus (ja sellele järgnevad peied) võivad olla väga erinevad sõltuvalt lahkunu ja tema lähedaste soovidest, võimalustest, kultuurilistest tavadest ja usulistest veendumustest. Tuleb arvestada lahkunu ja tema lähedaste eelistustega ning vajadusel konsulteerida professionaalse matusekorraldajaga, tagamaks, et matus vastab ootustele ja austab lahkunu mälestust.
Oluline teada selles sammus
Matustega võivad kaasneda mitmesugused traditsioonid ja kombed. Näiteks võib olla tähtis leinavärvide kasutamine. Mõned inimesed võivad soovida matustele tulla hauale asetatava lillekimbuga, süüdata mälestusküünla jms. Kõik need elemendid sõltuvad lahkunu ja tema lähedaste soovidest ja veendumustest.
Surnukeha võib kas matta või tuhastada. See on oluline otsus ja võib sõltuda surnu enda soovidest, kultuurilisest tavast ja usulisest veendumusest.
Kirikliku matuse korraldamiseks tuleb ühendust võtta kogudusega. Kiriklik matus on hingehoidlik talitus, mis on suunatud ennekõike lahkunu lähedastele. Matusetalituse puhul ei tehta enamasti vahet, kas lahkunu oli ristitud või mitte. Kui leinajad soovivad oma lähedast just kiriklikult ära saata, on kohane seda nõnda ka teha. Kui lahkunu ei ole ise oma tahet matusetalituse osas väljendanud, on tavaliseks reegliks, et ristitud inimene maetakse kiriklikult.
Kes võib matta?
Matusetalitust võib läbi viia vaimulik või mõni koguduse poolt volitatud mittevaimulik (ilmik). Kui kahtlete, kas matjal on kiriku volitused, tuleks seda küsida kohalikult koguduselt. Ilmikud, kes teostavad nn kiriklikke matuseid ilma koguduse volituseta, ei ole matjatena legitiimsed, isegi kui nad teevad seda kirikliku matusekorra kohaselt.
Kuidas ja kuhu maetakse?
Kiriklik matus võib olla mitme- või üheosaline. Mitmeosalise matuse puhul võidakse alustada ärasaatmistalitusega lahkunu kodust või muust sobilikust paigast, Jumala kätte usaldamine viiakse läbi kirikus ja muldaasängitamine kalmistul. Nendele võib lisanduda veel eelnevalt peetav palvus ja puusärki panek ning järgneda peielaud.
Matusetalituse ülesehituse ja muusika puhul saab teha muudatusi vastavalt soovidele. Enne matusetalitust toimub kohtumine matuse läbiviijaga, kellega lepitakse kokku muusika, kõneldakse läbi lahkunu elulugu ja tema tähendus lähedastele. Samuti lepitakse kokku, kas ja kuidas toimub matusetalitusel pildistamine, kuidas liigutakse protsessioonides, ning kas ja millal kirst avatakse.
Lahkunu maetakse ametlikult registreeritud surnuaeda. Matmiskoha valikul on mõistlik arvesse võtta, et lähedastel oleks lihtne tulla hauda korrastama.
Uue hauaplatsi taotlemine ja kasutusse andmine
Hauaplatse eraldatakse ja antakse kasutusse rahvastikuregistris registreeritud elukoha järgi
- surma hetkel vastavas asukohas elanud isiku matmiseks või
- asukohas elava isikule omaste matmiseks.
Uue hauaplatsi saamiseks tuleb ühendust võtta lahkunu või lahkunu matja rahvastikuregistrijärgsele elukohale lähima kalmistu kalmistuvahiga.
Hauaplatsi kasutamise õigus
Matmiseks peab matuse registreerijal olema hauaplatsi kasutamise õigus. Selleks võta ühendust valitud kalmistu esindajaga.
Olemasolevale hauaplatsile kasutusõiguse saamine
Kui kalmistul on hauaplats olemas, kuid selle kasutamise õigus on vormistamata, tuleb selle saamiseks esitada taotlus kalmistu haldajale. Matuse registreerija peab hauaplatsi kasutusõigust taotlema ka siis, kui see kuulus lahkunule. Olemasoleva hauaplatsi kasutamise õiguse saamiseks on vaja nõusolekut lahkunu omastelt. Kui kalmistu on liitunud infosüsteemiga Haudi, siis saab taotluse esitada kalmistute registris Haudi, Tartu linnas infosüsteemis Tartu Kalmistud või kalmistuvahi juures.
Kui matmiskoht on valitud, tuleb kalmistuvahi või kalmistu hooldajaga hauaplatsi kasutamises kokku leppida. Ka urni matmiseks on vaja kokkulepe kalmistuga. Hauaplatsi broneerimiseks tuleb ühendust võtta kalmistuvahiga või kalmistu hooldajaga. Igal kalmistul võivad olla oma reeglid ja eeskirjad matuste korraldamiseks. Kalmistuvaht saab täpsemalt selgitada, millised on konkreetse kalmistu reeglid. Kalmistuvahilt saab infot ka haua kaevamise teenuse kohta. Kalmistuvahi (või kalmistu haldaja) kontaktandmed leiab tavaliselt kalmistu kodulehelt internetist või selle omavalitsuse kodulehelt, mille territooriumil kalmistu asub.
Pane paika matuse kuupäev ja kellaaeg ning vali sobiv kabel, kirik või muu teenistuseks sobiv koht ja lepi see kokku koha haldajaga. Hüvastijätutseremoonia korraldamine võib tähendada pereliikmete, sõprade ja tuttavate kokkukutsumist, muusika, lillede ja muu sümboolika valimist, jumalateenistust jms.
Pärast matusetalitust on tavaks korraldada lahkunu mälestuseks peied vahetult pärast kalmistul toimunud muldsägitamist. Matusepäev ja peied on võimalus üheksoos jagada leina ja üksteist toetada ning lahkunut meenutada. See on oluline osa leinaprotsessist ja aitab inimestel edasi liikuda.
Peielaud korraldatakse tavaliselt kodus, restoranis või muus sobivas kohas, pakutakse süüa ja juua. Lauas kaetakse lahkunu jaoks tühi koht, kus on taldrik, klaas, söögiriistad ja valge küünal. Tänapäeval on peielaua korraldus muutunud paindlikumaks ja isiklikumaks ning seda kohandatakse vastavalt lahkunu soovidele.
Millele peiede korraldamisel mõelda
- Eelarve. Peielauda planeerides tuleb silmas pidada eelarvet (kutsutavate inimeste arv, pakutav toit ja jook). Kõik kokkulepped (nt toimumiskoha rent, toitlustus)tuleks teha kirjalikult.
- Peielised. Mõtle, kes olid lahkunu jaoks olulised. Kutsu kohale inimesed, kes olid lahkunuga lähedased.
- Aeg ja koht. Otsusta peielaua toimumise aeg ja koht. Peielaua võib katta kodus, mõnes söögikohas või vabas õhus.
- Toit ja jook. Peielaua toit võib olla traditsiooniline või kaasaegne.
- Aja sisustamine. Peielauas võib kõlada muusika, rääkida lugusid või vaadata fotosid/videosid.
- Ajaraam. Lõpeta peielaud õigel ajal. Matusepäev on kõigi jaoks kurnav, seega on oluline lõpetada peielaud mõistlikul ajal.
Kui soovid, et surnukeha oleks matmisel või krematsioonil riietatud ja meigitud, tuleb kokku leppida vastava teenuse osutajaga (matusebüroo, krematoorium).
Korralda kõik vajalikud dokumendid, mis puudutavad kalmistule matmise luba, matusetoetust ja muid formaalsusi. Matusekorraldaja võib aidata nende dokumentide ettevalmistamisel.
Mõtle läbi, kui palju oled valmis matustele kulutama ning konsulteeri matusebüroo või krematooriumiga, et saada hinnapakkumine ja panna paika oma eelarve.
Teavita pereliikmeid ja sõpru matuse toimumisajast ja -kohast ning palu neid osaleda.
Ärasaatmise teate võib soovi korral avaldada (kohalikus) ajalehes. Teade algab tavaliselt sõnadega „Teatame kurbusega, et on lahkunud [täisnimi (ka neiupõlvenimi), sünni- ja surmakuupäev]“. Sellele järgneb info ärasaatmise kohta, nt „Ärasaatmine toimub PP.KK.AAAA kell xx.xx …... kalmistul“. Teatele võib lisada lähedaste ringis tehtud kokkuleppeid, nt „Ärasaatmine toimub vaid pereringis / Pärgi palume mitte tuua“ vms.
Kui inimene sureb hooldekodus või haiglas
Sellisel juhul viiakse surnukeha lähedalasuvasse külmkambrisse. Sageli on haigla juures asuva külmkambri haldajaks valitud matusebüroo. Oluline on teada, et külmkambris surnukeha hoidmise eest tuleb teatud aja möödudes maksta hoiutasu. Konkreetse külmkambri teenuse maksumuse osas võta ühendust külmkambri haldajaga.
Kui külmkambrit haldab matusebüroo
SSoovi korral võib matuste korraldamiseks kasutada külmkambrit haldava matusebüroo teenuseid, kuid võib valida ka mõne teise matusebüroo, tehes kokkuleppe surnu üleandmiseks. Surnu üleandmise tingimuste ning võimaliku tasu täpsustamiseks võta ühendust külmkambrit haldava matusebürooga.
Kontaktid
Lähedase surma infoteenuse tekstid valmisid Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhtimisel.