Osaühing 

Vabatahtliku lõpetamise alused on:

• Osanike otsus, mille peab heaks kiitma vähemalt 2/3 osanike koosolekul osalenud osanikest, kui osaühingu põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
• Osaühingu lõpetamine põhikirjas ette nähtud alustel.

Osaühingu vabatahtlikul lõpetamisel tuleb alati viia läbi likvideerimismenetlus. Osaühingu lõpetamisotsus tuleb kanda äriregistrisse. Selleks peab juhatus esitama avalduse registripidajale. Avaldusele lisatakse osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll või seaduses sätestatud juhtudel hääletamisprotokoll.

 

Aktsiaselts 

Aktsiaseltsi vabatahtlik lõpetamine toimub aktsionäride otsuse alusel. Üldjuhul koosneb aktsiaseltsi lõpetamine kolmest olulisest etapist:

• lõpetamisotsuse tegemine ja lõpetamisavalduse esitamine;
• likvideerimine;
• aktsiaseltsi kustutamine äriregistrist.

Aktsiaseltsi vabatahtliku lõpetamise aluseks on aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsus, mille peab olema heaks kiitnud vähemalt 2/3 koosolekul esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui aktsiaseltsil on erinevat liiki aktsiaid, on lõpetamisotsuse vastuvõtmiseks lisaks vajalik, et otsuse poolt hääletaks vähemalt 2/3 iga liiki aktsiatega esindatud häältest.

Aktsiaseltsi lõpetamiseks tuleb juhatusel esitada äriregistrile avaldus ja lisada sellele üldkoosoleku otsus ja üldkoosoleku protokoll. Lõpetamiskande avalduse saate esitada elektrooniliselt e-äriregistris.

Kui aktsiaseltsi lõpetamise otsustab erakorraline üldkoosolek, esitab juhatus üldkoosolekule üldkoosolekul kinnitatud eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate aktsiaseltsi käimasoleva aasta majandustegevusest, milles peab näitama, millise tähtaja jooksul saab aktsiaselts rahuldada võlausaldajate nõuded.

 

FIE 

FIE-na ettevõtluse lõpetamise protsess on võrreldes äriühingutega lihtne ning kiire. Kui soovite oma tegevuse FIE-na lõpetada, peate te äriregistri pidajale esitama avalduse tegevuse lõpetamise ja registrist kustutamise kohta. FIE kustutatakse äriregistrist tema avalduse alusel.

Käibemaksukohustuslasest FIE-l tuleb enne äriregistrile avalduse esitamist taotleda enda kustutamist käibemaksukohustuslaste registrist Maksu- ja Tolliametis.

Selleks, et saaksite ettevõtluses kasutatud vara isiklikku tarbimisse võtta, tuleb esmalt tasuda kõik ettenähtud maksud ning kohustused. Olulisemad maksud, millele peate ettevõtluse lõpetamisel tähelepanu pöörama, on tulu-, sotsiaal- ja käibemaks.

Kui olete käibemaksukohustuslane, peate enne käibemaksuregistrist kustutamist tasuma käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu olete soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Pärast ettevõtluse lõpetamist ja kohustuste ning maksude tasumist on teil õigus võtta vara isiklikku tarbimisse. FIE-na ettevõtluse lõpetamisel loetakse teie ettevõtluse tuluks sellise vara turuhind, mille soetamismaksumuse olite arvestanud ettevõtluse kuluks. Ettevõtlustulult peate lõpetamisel maksma ettevõtlusega seotud maksud. Isiklikku tarbimisse võetud vara kasutate edaspidi teie ja teie perekonnaliikmed isiklikes huvides või kolmandad isikud, kellele vara kasutada annate.

 

Täis- ja usaldusühing 

Täis- või usaldusühing lõpetatakse osanike otsusega, tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel, samuti kohtumäärusega või muul seaduses ettenähtud alusel.

Ühingulepinguga võib ette näha, et ühing lõpetatakse ka osaniku lahkumisel ühingust, osaniku pankroti, samuti füüsilisest isikust osaniku surma või juriidilisest isikust osaniku lõppemise korral.

Üldjuhul koosneb täis- ja usaldusühingu lõpetamine kolmest olulisest etapist:

• lõpetamisotsuse tegemine ja lõpetamisavalduse esitamine;
• likvideerimine;
• ettevõtte kustutamine äriregistrist.

Kui täis- või usaldusühingu lõpetamise aluseks on osanike otsus, peab selle poolt olema antud üle 3/4 osanike häältest, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kui täis- või usaldusühingu lõpetamine on ette nähtud ühingulepinguga (nt ühing lõpetatakse tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel), võivad osanikud otsustada ühingu tegevuse jätkamise või ühingu ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise.

Ühingu lõpetamise otsus tuleb kanda äriregistrisse. Selleks esitage osanike ühine avaldus äriregistrile koos ühingu liikmete koosoleku protokolliga.

 

Tulundusühistu 

Tulundusühistu lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või sundlõpetatakse kohtu otsusega. Ühistu loetakse lõpetatuks ka tähtaja möödumisel, kui ühistu oli tähtajaline või teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Üldjuhul koosneb tulundusühistu lõpetamine kolmest olulisest etapist:

• lõpetamisotsuse tegemine ja lõpetamisavalduse esitamine;
• likvideerimine;
• tulundusühistu kustutamine äriregistrist.

Lõpetamise otsus ja lõpetamisavalduse esitamine

Tulundusühistu lõpetamise aluseks on ühistu üldkoosoleku otsus, mille vastuvõtmise poolt peab olema hääletanud vähemalt 3/4 üldkoosolekul osalenud liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Juhatus peab lõpetamist otsustavale üldkoosolekule esitama eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate ühistu käesoleva aasta majandustegevusest. Ühistu üldkoosolek peab otsustama ühistu lõpetamise ka siis, kui ühistu liikmete arv on kuue kuu jooksul olnud väiksem tulundusühistuseaduses sätestatust.

Ühistu lõpetamise kandmiseks äriregistrisse tuleb juhatusel esitada registripidajale avaldus ja lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga. Ühistu loetakse lõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse.

Osaühing 

Osaühing sundlõpetatakse kohtumääruse alusel. Üldjuhul on sundlõpetamise põhjuseks osaühingu või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu või puudust on võimalik kõrvaldada, määrab kohus enne osaühingu sundlõpetamise otsustamist osaühingule tähtaja, mille jooksul on võimalik puudus kõrvaldada ning tegevust ikkagi jätkata.

 

• Osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kuigi selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik.
• Juhatuse ametiaeg on lõppenud üle kahe aasta tagasi ja uut juhatust ei ole valitud.
• Osaühingu netovara on langenud alla seaduses sätestatud miinimumi.
• Osaühingu eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, avaliku korra või heade kommetega.

Sundlõpetamiseks võib olla ka teisi seadusest tulenevaid aluseid.

 

Sundlõpetamise protsess

Esitage kohtule osaühingu sundlõpetamise avaldus. Avalduse võivad esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige või liikmed, osanikud, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Sundlõpetamise võib algatada ka kohus.

Sundlõpetamise avaldus tuleb esitada osaühingu asukohajärgsele maakohtule. Lisage avaldusele osanike otsus ja osanike koosoleku protokoll või seaduses sätestatud juhul hääletusprotokoll.

Sundlõpetamine jõustub sellekohase kohtulahendi jõustumisega. Kohus edastab vastava info ka äriregistrile lõpetamiskande tegemiseks.

Sundlõpetamise otsusele järgneb osaühingu likvideerimine, kui kohus otsustab likvideerimise.

 

Aktsiaselts 

Aktsiaselts sundlõpetatakse kohtumäärusega. Sundlõpetamisel võib olla erinevaid põhjuseid, üldjuhul on selleks aktsiaseltsi või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu või puudust on võimalik kõrvaldada, määrab kohus enne aktsiaseltsi sundlõpetamise otsustamist aktsiaseltsile tähtaja, mille jooksul on võimalik puudus kõrvaldada ning tegevust ikkagi jätkata.

 

Levinuimad põhjused sundlõpetamiseks:

• aktsionärid ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kuigi selle vastuvõtmine oli kohustuslik;
• juhatuse ametiaeg on lõppenud kaks aastat tagasi ja uut juhatust ei ole valitud;
• aktsiaseltsi netovara on langenud alla seaduses sätestatud miinimumi või on vähem kui pool nõutud aktsiakapitalist.

Lisaks võib olla sundlõpetamisel ka teisi seadustest tulenevaid põhjuseid.

 

FIE 

Füüsilisest isikust ettevõtja kustutatakse äriregistrist tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Kui füüsilisest isikust ettevõtja peab olema vastavalt seadusele registrisse kantud, siis teda registrist ei kustutata.

Kui FIE ei vasta enam ettevõtja mõistele ÄS § 1 tähenduses ja ei ole oma tegevuse peatamisest või lõpetamisest registripidajale teatanud, kustutab registripidaja FIE ÄS § 59 lg 3(2) alusel.

Kohus võib kohaldada ettevõtja poolt toime pandud süüteo karistusena ettevõtluskeeldu. Kohtuotsuse alusel, millega ettevõtluskeeldu kohaldati, kustutab registripidaja FIE kohe registrist.

 

FIE surma korral loetakse ettevõtlus lõppenuks, kui keegi FIE ettevõtlust ei jätka. Ettevõtja maksukohustused ja vara lähevad pärimisseaduse alusel üle pärijatele. Kui pärijad pärandusest loobuvad, siis pärandaja ettevõtlusega seotud varad ja kohustused nendele edasi ei kandu. Loobumisest teatamata jätmisel loetakse pärand igal juhul pärijate poolt vastuvõetuks.

Kui päritavale varale tehakse inventuur, siis vabaneb pärija pärandaja võlgade tasumise kohustusest oma vara arvel. Sellisel juhul tuleb võlgade olemasolul neid tasuda vaid pärandvara väärtuse piires. Päranduse saajatel tuleb tasuda pärandaja poolt deklareeritud ja temale määratud maksusummad.

 

Täis- ja usaldusühing 

Täis- või usaldusühing sundlõpetatakse kohtumääruse alusel. Sundlõpetamisel võib olla erinevaid põhjuseid, üldjuhul on selleks ettevõtte või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu või puudust on võimalik kõrvaldada, määrab kohus enne ühingu sundlõpetamise otsustamist ühingule tähtaja, mille jooksul on võimalik puudus kõrvaldada ning tegevust ikkagi jätkata.

 

Levinuimad põhjused täis- ja usaldusühingu sundlõpetamiseks:

• ühingu osanikud ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kuigi selle vastuvõtmine oli seaduse või ühingulepingu järgi kohustuslik;
• ühing ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele;
• ühingu eesmärk või tegevus ei vasta seadustes esitatud nõuetele, on vastuolus avaliku korra või heade kommetega;
• ühinguleping on vastuolus seadusega.

Lisaks võib olla sundlõpetamisel ka teisi seadustest tulenevaid põhjuseid.

 

Esitage sundlõpetamise avaldus maakohtule, mille tegevuspiirkonda olete registreeritud. Sundlõpetamise võib algatada ka kohus.

Sundlõpetamine jõustub sellekohase kohtulahendi jõustumisega. Kohus edastab vastava info ka äriregistrile lõpetamiskande tegemiseks.

Sundlõpetamise otsusele järgneb täis- või usaldusühingu likvideerimine kui kohus selle otsustab. Loe likvideerimise kohta vabatahtliku lõpetamise lehelt.

 

Tulundusühistu 

Sundlõpetamisel võib olla erinevaid põhjuseid, üldjuhul on selleks ühistu või selle tegevuse mittevastavus seadustele. Kui sundlõpetamise aluseks olevat asjaolu või puudust on võimalik kõrvaldada, määrab kohus enne ühistu sundlõpetamise otsustamist ühistule tähtaja, mille jooksul on võimalik puudus kõrvaldada ning tegevust ikkagi jätkata.

 

Levinuimad põhjused tulundusühistu sundlõpetamiseks:

• liikmed ei ole võtnud vastu lõpetamise otsust, kuigi selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik;
• juhatuse ametiaeg lõppes rohkem kui kaks aastat tagasi ja uut juhatust pole valitud;
• ühistu netovara ei vasta enam seaduses sätestatud nõuetele.

Lisaks võib olla sundlõpetamisel ka teisi seadustest tulenevaid põhjuseid.

 

Esitage maakohtule, mille tegevuspiirkonda on ühistu registreeritud, tulundusühistu sundlõpetamise avaldus. Selle võib esitada ühistu juhatus, nõukogu, juhatuse liige, nõukogu liige, ühistu liige, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Sundlõpetamise võib algatada ka kohus.

Lisage avaldusele ühistu liikmete lõpetamisotsus koos üldkoosoleku protokolliga.

Sundlõpetamine jõustub sellekohase kohtulahendi jõustumisega. Kohus edastab vastava info ka äriregistrile lõpetamiskande tegemiseks.

Sundlõpetamise otsusele järgneb tulundusühistu likvideerimine kui kohus selle otsustab. Loe likvideerimise kohta vabatahtliku lõpetamise lehelt.

Ettevõtte saneerimine on abinõude rakendamine ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks: tema likviidsuse taastamiseks, kasumlikkuse parandamiseks ja jätkusuutliku majandamise tagamiseks. Saneerimine on mõeldud eelkõige ettevõtjatele, kelle majandustulemusi võiksid teatavad ümberkorraldused – uued hankevõimalused, töötajate vähendamine, uute turgude leidmine jms – paremaks muuta.
 

Saneerimismenetlus on mitmeetapiline. Menetlust on võimalik läbi viia eraõigusliku juriidilise isiku suhtes.

Saneerimise algatamiseks peab ettevõtja maakohtule esitama saneerimisavalduse, kus ta annab selgituse majanduslike raskuste põhjuste kohta ja põhjendab, miks ettevõte vajab saneerimist ja et ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik.

Avaldusele tuleb lisada:

• eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne;
• ülevaade ettevõtja finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest;
• võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga.

 

Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta.

Kui ettevõtja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, tehtud on kohtumäärus ettevõtja sundlõpetamise kohta või toimub täiendav likvideerimine või ettevõtja suhtes toimunud saneerimismenetluse lõppemisest on möödunud vähem kui kaks aastat, kohus saneerimismenetlust ei algata.

Kui kohtule on samal ajal esitatud nii pankrotimenetluse kui ka saneerimismenetluse algatamise avaldus, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati.

Kohus nimetab saneerimisnõustaja saneerimismenetluse algatamisel pärast ettevõtja arvamuse ärakuulamist. Kohus ei ole otsuse tegemisel ettevõtja arvamusega seotud. Kui kohus on nimetanud mitu saneerimisnõustajat, kuid ei ole nende ülesannete jaotust kindlaks määranud, täidavad saneerimisnõustajad ülesandeid omavahelise kokkuleppe alusel ja teevad igakülgset koostööd saneerimismenetluse läbiviimisel.

Kes võib tegutseda saneerimisnõustajana, saate lugeda lähemalt saneerimisseaduse § 15.

Ettevõtjal on kohustus anda kohtule ja saneerimisnõustajale teavet, mida nad vajavad seoses saneerimismenetlusega, ning osutada saneerimisnõustajale abi tema ülesannete täitmisel. Kui ettevõtja nimetatud kohustusi ei täida, lõpetab kohus saneerimismenetluse.

Äriühingute jagunemine on võimalik kahel viisil: jaotumisena ja eraldumisena.

Jaotumisel läheb jaguneva ühingu kogu vara üle olemasolevatele või asutatavatele ühingutele ja jagunev ühing ise lõpetab tegevuse. Jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid saavad omandatava ühingu osanikeks või aktsionärideks.

Eraldumisel läheb omandatavatele ühingutele üle ainult osa jaguneva ühingu varast ja jagunev ühing ise jääb alles. Jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks.

Vajadusel võite äriühingu ümber kujundada teist liiki äriühinguks, näiteks aktsiaseltsist osaühinguks. Ümberkujundamine tähendab ühe õigusliku vormi vahetamist teise vastu. Ümber ei saa kujundada tulundusühistut ega tulundusühistuks.
 

Võimalikud ümberkujundusviisid

• täis- või usaldusühingust osaühinguks või aktsiaseltsiks;
• osaühingust või aktsiaseltsist täis- või usaldusühinguks;
• osaühingust aktsiaseltsiks;
• aktsiaseltsist osaühinguks.
   

Ümberkujundamisaruanne ja -otsus

Ümberkujundatava äriühingu juhatus või osanikud koostavad ümberkujundamisaruande, milles selgitatakse õiguslikult ja majanduslikult ümberkujundamist, samuti osade või aktsiate asendussuhet ja vajadusel juurdemaksete suurust. Ümberkujundamisaruannet ei pea koostama, kui äriühingus on ainult üks osanik või aktsionär, või kui kõik osanikud või aktsionärid on sellega nõus. Ümberkujundamisotsuse teevad ümberkujundatava ühingu osanikud või aktsionärid. Otsus peab olema kirjalik. Ümberkujundamise otsusega kinnitatakse uue ühingu põhikiri või ühinguleping. Osaühingu või aktsiaseltsi puhul valitakse juhatuse liikmed ja vajadusel nõukogu liikmed.

Ümberkujundamisotsuses peab olema nimetatud, mis liiki ühinguks ühing ümber kujundatakse, ühingu ärinimi, osanike või aktsionäride asendussuhe, osanike või aktsionäride õigused, ümberkujundamise tagajärjed töötajatele, osa- või aktsiakapitali suurus, ümberkujundamise bilansi päev.

Osanike nimekiri ja osa võõrandamine

Äriseadustiku kohaselt võib osanik oma osa võõrandada nii teisele osanikule kui ka kolmandale isikule.

Osaühingu põhikirjas võib ette näha, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik teiste osanike, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek. Kui põhikirjaga on sellise nõusolek ette nähtud, peate esmalt taotlema vastava otsuse tegemist, millega kas antakse teile nõusolek osa võõrandamiseks või keeldutakse selle andmisest.

Osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul osa võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamata teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Põhikirjaga võib ette näha, et osa võõrandamisel ostueesõigus ei kehti.

Osa võõrandamise kohustustehing on vormivaba, kuid käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud Eesti notari juures. Notariaalse tõestamise nõuet ei kohaldata Eesti väärtpaberite registris registreeritud osade võõrandamisel või juhul, kui vorminõudest on põhikirjas loobutud.

 

Aktsia võõrandamine

Aktsiad on nimelised ja peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite registris. Aktsiast tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on aktsionärina kantud aktsiaraamatusse.

Aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositoorium.

Aktsia on vabalt võõrandatav, kuid võõrandamisel kolmandatele isikutele võib põhikirjaga ette näha teiste aktsionäride ostueesõiguse. Aktsia tehinguline omandamine toimub väärtpaberite registri pidamise seaduses ettenähtud reeglite kohaselt. Aktsia võõrandamiseks vajalik kohustustehing ja käsutustehing on vormivabad ning aktsia ülekandmine toimub väärtpaberiülekandega väärtpaberikonto halduri juures pangas.

Omandajal on õigus nõuda enda kandmist aktsionärina aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi suhtes loetakse aktsia üle läinuks omandaja kandmisest aktsiaraamatusse. Aktsiaseltsi juhatus peab tagama aktsiaraamatu pidajale andmete õigeaegse esitamise.

Aktsia on päritav ja läheb aktsionäri surma korral üle tema pärijatele.

Maksejõuetus on olukord, kus füüsiline või juriidiline isik (võlgnik) ei suuda maksta enda võlgasid. Maksejõuetu saab olla ka pärandvara. Pankrot on võlgniku suhtes kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.

 

Füüsilise isiku maksejõuetus

Kui isik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega, siis saab ta esitada kohtule maksejõuetusavalduse, kas

• pankroti väljakuulutamiseks või
• pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks või
• võlgade ümberkujundamiseks.

Võlgnikest abikaasad või registreeritud elukaaslased saavad esitada ühise maksejõuetusavalduse.

Maksejõuetusavalduse saab esitada ka võlausaldaja, kelle ees on võlgnikul tekkinud võlgnevus. Võlausaldaja võib võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse, kas

• pankroti väljakuulutamiseks või
• võlgade ümberkujundamiseks.

Võlgniku maksejõuetusavaldus, abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine maksejõuetusavaldus ja võlausaldaja maksejõuetusavaldus tuleb esitada etteantud vormil. Vormid on kättesaadavad Justiitsministeeriumi ning kohtu veebilehel.

 

Juriidilise isiku maksejõuetus

Kui võlgnik ei tule pikemat aega toime enda kohustuste täitmisega või selline suutmatus on ettenähtav tulevikus, siis peab ta võlausaldajate huvide kaitseks esitama pankrotiavalduse viivitamata (kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel).

Võlausaldaja võib võlgniku vastu esitada pankrotiavalduse seaduses sätestatud eeldustel. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisel tuleb võlausaldajal üldjuhul tasuda ajutise pankrotihalduri tasu ja kulude katteks deposiit. Kui võlausaldaja deposiiti ei tasu, siis kohus ajutist haldurit ei nimeta ja sellega menetlus lõppeb. Töötajast võlausaldajal on sellises olukorras õigus saada pankrotihüvitist.

Pankrotiavalduse menetlusse võtmise ja võlausaldaja poolt deposiidi tasumise järel nimetab kohus võlgnikule ajutise pankrotihalduri. Ajutise halduri ülesanne on selgitada välja võlgniku majanduslik seisund ja maksejõuetuse tekkimise põhjused.