Toetuste leidmisel oma projektidele aitavad teid maakondlikud arenduskeskused, mis pakuvad tasuta nõustamisteenust. Arenduskeskuste st saate infot nii Euroopa Liidu erinevate rahastamisvõimaluste kohta kui ka teiste võimalike toetuse allikate kohta ning erasektori konsultantide ja nende teenuste kohta.

Ettevõtlusega alustamisel pakub Tallinna ettevõtluskeskus tasuta nõustamisteenust, sh nõustatakse äriplaani ja finantsprognooside koostamisel.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub alustavale ettevõtjale toetusi ja nõustamisteenuseid ning ka praktilisi koolitusi ja töötubasid, mida juhendavad valdkonna eksperdid.

Töötukassast saab ettevõtluse alustamise toetust taotleda töötu või tööotsijana registreeritud mittetöötav vanaduspensioniealine inimene, kes:

• on vähemalt 18-aastane ja
• on läbinud ettevõtluskoolituse vähemalt 56 tundi või
• kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või ettevõtluskogemust vähemalt 1 aasta.

Toetuse suurus on kuni 6000 eurot.

Ettevõtluse alustamise toetust antakse majandustegevuse alustamiseks uue asutatava äriühinguna või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Lugege lähemalt ettevõtluse alustamise toetusest

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest on võimalik taotleda toetusi konkreetsete toetusmeetmete raames ning avatud taotlusvoorude kaudu, mida korraldavad rakendusüksused.

Üksikasjalikumaid nõuandeid projekti kavandamiseks ja elluviimiseks leiate Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) toetab alustavaid ja tegutsevaid ettevõtteid, pakkudes rahalisi toetusi, nõustamist, koostöövõimalusi ja koolitusi. EIS keskendub ekspordivõimeliste ja suuremat lisandväärtust loovate ettevõtete arengu edendamisele. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub ka laenude ja laenukäenduste võimalusi, toetades ettevõtete investeeringuid, mis aitavad neil areneda ning välisturgudele laieneda. Lisaks võimaldab EIS ligipääsu riskikapitalile, krediidikindlustusele ja riigi garantiiga tagatistele, et suurendada ettevõtete kindlust ja konkurentsivõimet.

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eesmärk on elavdada maapiirkonna ettevõtlust, andes laenukäendusi ja laene peamiselt mikro-, väikese- ja keskmise suurusega biomajanduse ning maapiirkonna ettevõtjatele.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) jagab riiklikke toetusi ning korraldab Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste andmist. Samuti saab PRIA kaudu taotleda Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ning turukorralduslikke toetusi.

Euroopa Liidul on palju erinevaid rahastusprogramme, mõned neist on otserahastusprogrammid (toetust jagab otse Euroopa Komisjon), teised programmid viiakse ellu liikmesriikide määratud asutuste kaudu.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) rahastab erinevaid keskkonnaprojekte. Samuti on KIKist võimalik taotleda projektide elluviimiseks sihtotstarbelist keskkonnalaenu.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest on ettevõtetel võimalik taotleda toetust konkreetsete toetusmeetmete raames avatud taotlusvoorude kaudu.

Toetuste taotlemist korraldavad ning toetuste saajatega suhtlevad rakendusüksused.

Toetusi saab taotleda struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu.

Üksikasjalikumaid nõuandeid toetuse taotlemise, projekti kavandamise ja elluviimise kohta leiate Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt.

Toetusvõimaluste kohta jagavad ettevõtjatele tasuta infot maakondlikud arenduskeskused.

Teavet loomemajanduse ettevõtete rahastamise võimaluste kohta leiate Loov Eesti ja Loov Euroopa kodulehelt.

Teavet Tallinna linna ettevõtlustoetuste kohta leiate Tallinna kodulehelt.

Kinnine ehk suunatud aktsiaemissioon tähendab seda, et te müüte kindlale partnerile osaluse oma ettevõttest ja saate vastu vajaliku investeeringu äri edendamiseks. Sageli on investori(te)ks kinnised, finantsinvestori põhimõttel töötavad riskikapitalifondid. Strateegilise investori leidmiseks peab teil olema tugev ja eriline rahvusvahelise äripotentsiaaliga ettevõte või äriidee.

Kapitali on võimalik leida aktsiate avaliku pakkumisega, mille eelduseks on reeglina ettevõtte väärtpaberite hilisem noteerimine börsil. Väärtpaberiturud jaotuvad laias laastus kolme suurde kategooriasse:

• Väärtpaberibörs, kus kaubeldakse noteeritud väärtpaberitega. See on investorite jaoks kõige usaldusväärsem, kuid ettevõttele kõige suuremaid kohustusi seadev.
• Vabaturg on eelkõige kiire kasvuga ja riskantsematele ettevõtetele, sellele pääsemiseks on reeglid mõnevõrra leebemad.
• Alternatiivturg (nn reguleerimata turg), kuhu kauplemisele võtmiseks ettevõtetele väga palju nõudeid ei seata ja ka teabe avalikustamise nõuded on leebemad.

Kõiki kolme võimalust saate kasutada ka Nasdaq Tallinna börsil.