Eestkoste eesmärk on tagada täiskasvanule kohane ja asjatundlik hoolitsus ning tema isiklike ja varaliste huvide kaitse. Eestkoste ulatus sõltub sellest, kui palju ja millistes eluvaldkondades isik ei suuda vaimse tervise probleemide tõttu iseseisvalt enda eest hoolitseda, enda õiguste eest seista ja kohustusi täita.

Eestkoste seadmine ei ole vajalik, kui täisealise lapse huve saab kaitsta volituse andmise või teiste pereliikmete või abiliste kaudu.

Et aru saada, kas Sinu täisikka jõudnud lapsele võib olla vaja eestkostet, on sulle abiks järgmised kontrollküsimused:

• Kas ja kuidas orienteerub Sinu täisealine laps ajas, kohas ja enda isikus ning igapäevastes elulistes olukordades?
• Kas ta saab iseseisvalt hakkama asjaajamisega näiteks pangas, ametiasutuses, notari juures?
• Kas ta saab aru tehingute tagajärgedest, näiteks, et ostu sooritamisel poes tuleb selle eest tasuda, kas ta mõistab raha väärtust?
• Kas tema osas võib tekkida ärakasutamisoht?

Kindlasti pea nõu ka oma piirkonna sotsiaaltöötajaga, kellega koos saate läbi arutada, kas eeskoste on Sinu lapse huvide ja õiguste tagamiseks sobiv lahendus.

Eestkoste seadmiseks algatab kohus menetluse. Selleks tuleb esitada kohtule avaldus. Avalduse saad esitada nii e-toimiku kaudu, e-kirjaga kui paberkandjal.

Koos avaldusega tuleb kohtule esitada ka dokumendid, mis tõestavad eestkoste seadmise vajalikkust ning materjalid lapse tervisliku seisundi kohta. Ära muretse, kui Sa ei saa kõiki dokumente kogutud või esitatud, kohus kogub vajadusel ka ise tõendeid ja tuletab meelde, kui mõni oluline dokument on jäänud esitamata.

Avalduse võid esitada nii Sina ise kui oma täisealise lapse lähedane isik, aga avalduse võib esitada ka kohalik omavalitsus. Samuti võib kohus ise menetluse algatada, kui kohtuni on jõudnud teave eestkostet vajavast isikust. Kohtule avalduse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Tavaliselt on eestkostjaks ema, isa või mõni teine lähedane perekonnaliige. Enne eestkostjaks hakkamist peaks põhjalikult läbi mõtlema järgmised küsimused:

• Miks ma soovin saada eestkostjaks?
• Kuidas mõjutab eestkostjaks saamine minu peresuhteid ja senist elukorraldust?
• Milline on minu tervis ja emotsionaalne valmisolek? Kas olen vajadusel valmis vastu võtma pakutavat tuge?
• Millised on minu majanduslikud võimalused?
• Kas minu lähedased toetavad eestkostjaks hakkamise soovi?
• Kas olen valmis omandama uusi teadmisi ja vajadusel tegema koostööd spetsialistidega?

Eestkostja sobivust hindab kohus. Lähedase inimese eestkostjaks määramisel arvestatakse tema isikuomadusi ja oskust eestkostetava huvide eest seista ning omavahelisi suhteid. Kohus tohib eestkostjaks määrata inimese ainult tema enda nõusolekul ehk et mitte kedagi ei saa määrata eestkostjaks vastu tema tahtmist.

Eestkostja ülesanne on eestkostel oleva täisealise abistamine, kaitsmine, esindamine ja heaolu tagamine.

Eestkoste seadmise kohtumäärus annab eestkostjale õiguse isikut esindada. Eestkostja võib tegutseda üksnes selles ulatuses ja nendes valdkondades, milleks kohus on konkreetse eestkostja määranud. Kohus edastab kohtumääruse rahvastikuregistrisse vajaliku kande tegemiseks. E-rahvastikuregistrist saad alati ka ise kontrollida eestkoste seadmise andmeid.

Kui Sind on määratud oma täisealise lapse eestkostjaks, on Sul õigus otsustada oma lapse elukorraldusega seotud küsimusi ning esindada teda tehingute tegemisel ning asjaajamistel, kus tavaliselt täisealine isik ei vaja esindajat, nt arsti juures, tööl, pangas. Saad asuda enda täisealise lapse esindamisega seotud ülesandeid täitma alates kohtumääruse kätte saamisest. Oma last erinevates ametiasutustes esindades on mõistlik kohtumäärus alati kaasa võtta.

Eestkostja peab esitama vähemalt kord aastas kohtule ülesannete täitmise ülevaate ehk eestkostja aruande. Aruande esitamise tähtaeg ja periood on tavaliselt kirjas eestkoste seadmise määruses. Aruande esitamise tähtaega ja perioodi saad alati täpsustada ka kohtust. Samuti on Sul eestkostjana õigus enda ülesannete täitmiseks küsida nõu ja tuge oma piirkonna sotsiaaltöötajalt.

Kui eestkostja ei soovi eestkoste perioodil enam oma ülesandeid täita või on nende täitmine raskendatud, tuleb kohtule esitada avaldus enda ametist vabastamiseks. Kohus määrab sellisel juhul uue eestkostja ja vabastab eelmise eestkostja ametist. Endine eestkostja peab esitama kohtule viimase aruande enda vabastamise kuupäeva seisuga.

Perekonnaseadus

Justiitsministeerium - Eestkostja teejuht - Täisealise eestkoste
Eesti kohtud - Kuidas kohtuga ühendust võtta