Üleminek lapseeast täiskasvanuikka
Mis muutub erivajadusega lapse täisealiseks saamisel?
Lapsevanemana oled Sa seni, kuni laps on alla 18-aastane, tema seaduslik esindaja. See tähendab, et Sul on õigus tema eest asju ajada ja ametlikke taotlusi esitada. Kui laps saab täisealiseks ehk 18-aastaseks, ei saa Sa enam oma lapse eest ametiasutustes toiminguid teha. Täisealisena tuleb tal endal vajaliku abi ja toe saamiseks esitada vajalikud taotlused.
Laste ja täiskasvanute toetamise ja abistamise võimalused, nõuded ja tingimused on erinevad. Selleks, et Sinu täiskasvanuikka jõudnud laps saaks ka edaspidi talle vajalikku tuge ja abi, pea kindlasti nõu oma oma piirkonna lastekaitse- või sotsiaaltöötajaga, kes oskab anda infot, millised toetused ja teenused täiskasvanuikka jõudes muutuvad.
Täisealiseks saades lõpeb kohustuslik põhihariduse omandamine ja seega tasub koos lapsega läbi mõelda edasised õppimisvõimalused, kui Sinu lapsel on soov õpinguid jätkata. Nõu ja abi saamiseks pöördu julgelt Rajaleidja keskuste poole.
Oluline teada selles sammus
Eesti seaduste järgi on isik täisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks.
Tööealiseks loetakse last, kes on saanud 16-aastaseks. Oluline on meeles pidada, et 16.-17. aastane tööealine noor ei ole seaduse mõttes täisealine!
Tugiteenused ja toetused tööealistele ja täisealistele erinevad nendest, mis on mõeldud ainult lastele. See kehtib nii omavalitsuse teenuste ja toetuste kui ka riigi poolt korraldatud abi osas.
Kuigi enamasti on toetuste ja teenuste saamise puhul oluline eristada ainult seda, kas tegemist on alaealise ehk lapsega või täisealisega, siis erivajadusega noore puhul on oluline ka tööealiseks saamine. Näiteks puude määramine ja töövõime hindamine, samuti rehabilitatsiooniteenuse korraldus, muutub tööealiseks saades. Täpsemalt on toe ja abi korralduse muutusi selgitatud järgmistes sammudes. Selgitusi küsi julgelt ka oma piirkonna lastekaitse- või sotsiaaltöötajalt.
Kontaktid
Sotsiaalministeerium