Kohaliku omavalituse korraldatavatest teenustest on ainult lastele mõeldud teenused lapsehoiuteenus ja asendushooldusteenus. Neid teenuseid täiskasvanud abivajajale ei osutata.

Lapsepuhkust on lapsevanematel õigus saada kuni puudega lapse 18-aastaseks saamiseni ja lapse täisikka jõudmisel lapsepuhkuse päevi enam võtta ei saa.

Kohaliku omavalitsuse poolt korraldatud teenustest on täiskasvanutele mõeldud järgmised iseseisvat toimetulekut toetavad teenused:

• Koduteenus - täisealise inimese abistamine kodustes toimingutes ja asjaajamises.
• Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus - inimesele, kelle hooldusvajadust ei ole võimalik kodustes tingimustes tagada.
• Isikliku abistaja teenus - inimesele, kes vajab iseseisvaks toimetulekuks füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja ei aja üksinda inimese asju, vaid inimene ja isiklik abistaja tegutsevad koos.
• Täisealise isiku hooldus - inimesele, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. Üldjuhul abistab hooldaja inimest nendes toimingutes, milles inimene kõrvalabi vajab. Näiteks söögi valmistamisel, pesemisel, saadab inimest arsti juurde, abistab majapidamistoimingutes jms.

Tugiisikuteenuse ja sotsiaaltransporditeenuse saajaks võib olla nii laps kui täiskasvanu, kuid teenuse saamise tingimused on reeglina erinevad. Kui Sinu laps saab omavalitsuse poolt neid teenuseid, siis täpsusta kindlasti oma piirkonna lastekaitsetöötajaga, kas ja millistel tingimustel saab teenus jätkuda lapse täisikka jõudmisel.

Kõige täpsema ülevaate saamiseks võta ühendust oma piirkonna sotsiaaltöötajaga, kes teab kõige paremini anda infot täisealistele mõeldud tugiteenuste kohta.

Sügava puudega isiku hooldamise eest on võimalik saada hoolduspuhkust. See tähendab, et kui Sa töötad ja Sinu täisealiseks saanud lapsel on sügav puue, siis on Sul lapsevanemana õigus saada kalendriaastas kuni viis tööpäeva hoolduspuhkust. Oluline on tähele panna, et hoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul. Hoolduspuhkuse eest arvestatakse tasu töötasu alammäära järgi.

Kõik Eesti elanikud, kellel on tõendatud abivahendi vajadus, saavad riigi toetusega vajaliku abivahendi. Selleks ei ole vaja puude ega töövõime hindamist.
Abivahendi vajadust hindab arst või spetsialist, kes väljastab vajaduse korral tõendi. Selle alusel katab riik osa abivahendi maksumusest.
 

• Kuni 18-aastaste laste puhul hüvitab riik 90% abivahendi piirhinnast.
• Täisealiste puhul on soodustus olenevalt konkreetsest abivahendist erinev. Vaata täpsemalt abivahendite otsimootorist või abivahendite loetelust.
• Toimetulekutoetuse saajale hüvitab riik 95% abivahendi piirhinnast.

Kui Sinu laps on saanud 16-aastaseks ehk tööealiseks, on tal õigus sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust saada, kui:

• tal on puuduv töövõime või
• tal on osaline töövõime või puude raskusaste ja ta ei tööta, ei õpi ega ole töötuks registreeritud.

Alates 16. eluaastast ei ole teenuse saamise aluseks ainult puude raskusastme olemasolu, vaid lisandub täiendav sotsiaalkindlustusameti peaspetsialisti poolne teenuse vajaduse kontakthindamine. Peaspetsialist võtab ise ühendust pärast seda, kui teenuse taotlus on esitatud. 

Pane tähele, et kui Sinu laps töötab, õpib või on töötuks registreeritud, siis tuleb rehabilitatsiooniteenuse vajaduse puhul pöörduda töötukassasse tööalase rehabilitatsiooniteenuse taotlemiseks.
Selle kohta saad täpsemalt lugeda järgmisest sammust "Rehabilitatsiooniteenused tööealistele".

Sotsiaalkindlustusamet - Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus tööealistele ja pensioniealistele
Sotsiaalkindlustusamet - Abivahendi vajajale