Vabatahtlikud merepäästjad tegelevad merepääste, tehnilise abi osutamise ja ennetustööga. Sündmustele reageeritakse alati kolmeliikmelise meeskonnaga, kes on saanud põhjaliku väljaõppe ja kasutab ohutust tagavat varustust.

Kui inimene või veesõiduk on merel kadunuks jäänud, on see otsene oht elule ja tervisele. Sellistele merepäästesündmustele reageeritakse esmajärjekorras. Enamasti sõidavad välja nii vabatahtlikud kui ka riiklik merepääste, sest otsinguala võib olla väga suur ja vajatakse palju oskustööjõudu.

Samuti tuleb reageerida mereabi väljakutsetele. Kuigi nende põhjus on sageli kütuse lõppemine, esineb ka tehnilisi rikkeid. Sellised olukorrad võivad muutlikes tingimustes kiiresti areneda päästesündmuseks, mistõttu võetakse ka mereabi kutseid väga tõsiselt.

Vabatahtlikud merepäästjad panustavad ka ennetustöösse ja on hinnatud koolitajad. Nad viivad läbi veeohutuse koolitusi lasteasutustes, töökohtades ja avalikel üritustel, sest iga teadmine võib tulevikus päästa kellegi elu.

Iga merepäästeühing korraldab oma tegevust ise, lähtudes piirkonna vajadustest ja võimalustest. Mõnes ühingus on reageerimispunkt kogu aeg mehitatud, kuid enamasti võivad merepäästjad valve ajal tegeleda oma igapäevatoimetustega.

Merepäästesündmusi juhib PPA lennu- ja merepääste koordinatsioonikeskus. Hädaabikõne laekumisel täpsustab keskus sündmuse asjaolud, määrab kindlaks abivajaja asukoha ning otsustab, milline päästemeeskond tuleb välja saata.

Kõik vabatahtlikud merepäästjad ei kuulu reageerivate meeskondade koosseisu – osa neist tegeleb ainult ennetustööga. Ennetustöö on merepäästeühingute tegevuses väga oluline, sest aitab vähendada õnnetuste riski ja suurendada inimeste teadlikkust veeohutusest.

See, kas ja millistel ennetustegevustel ja -üritustel osaletakse, on suuresti ühingu enda otsustada.

Vabatahtliku merepäästjana tegutsemiseks kindlat ajamahtu ette nähtud ei ole. Eeldatakse, et saad osaleda koolitustel, õppustel, päästesündmustel ja ennetustöös.

Ajakulu sõltub eelkõige sellest, millisesse merepäästeühingusse kuulud. Paljud ühingud korraldavad regulaarselt harjutusi ja koolitusi, et hoida liikmete oskused ja valmisolek kõrgel tasemel. Mõned on aktiivsed ka ennetustegevustes ning ootavad vabatahtlikelt osalust ka nendes.

Kuigi igaüks panustab vastavalt oma võimalustele, on oluline tegutseda järjepidevalt – see aitab säilitada vajalikud teadmised, harjumused ja meeskonnatunnetuse.

Jah. Vabatahtliku merepäästeühingu tegevuses osalemine võib kaasa tuua kulutusi, näiteks sõidukulud reageerimispunkti ja tagasi, liikmetasud või muud ühingu tegevusega seotud väljaminekud.

Merepäästes on kõige olulisem sinu enda ohutus – see on oskus, mida õpid ja arendad ning mis aitab sind merel igas rollis. Siiski võivad igal sündmusel ette tulla ootamatud olukorrad. Kui sinuga peaks merepäästeoperatsioonil midagi juhtuma, on sulle riigi poolt tagatud samasugune tugi nagu merepäästjatest politseiametnikele. Hüvitiste kord hukkumise, haigestumise või vigastuse korral on sätestatud politsei- ja piirivalveseaduses.

Pärast baaskoolituse (esimese astme) läbimist saad soovi korral osaleda merepääste teise astme koolitusel, et õppida meeskonda juhtima või võtta suuremat vastutust merepäästeühingu tegevuste korraldamisel. Kogenud vabatahtlikud saavad koolitada uusi liikmeid, teha ennetustööd ja jagada kogukonnas veeohutusalaseid teadmisi. Mõnel vabatahtlikul avaneb ka võimalus osaleda rahvusvahelistel õppustel ning vahetada kogemusi teiste riikide päästemeeskondadega.

Enne vabatahtlike merepäästjatega liitumist mõtle läbi, millised on sinu kohustused ja kui palju aega saad sellele pühendada. Aruta oma otsus läbi pere ja tööandjaga – päästesündmused ei hoiata ette ning vahel tuleb töö pooleli jätta või õhtusöögilauast lahkuda. Valvekorra ajal ei saa tarbida alkoholi ega teha ootamatuid väljasõite.

Oma oskuste hoidmiseks pead osalema nii PPA kui ka ühingu enda korraldatud õppustel ja harjutustel. Merepääste eeldab head füüsilist vormi ja ujumisoskust. Päästesündmused võivad kesta tunde ning toimuda nii päikeselise ja vaikse mere kui ka tormi, paduvihma ja suurte lainete ajal. Kui sul on kalduvus merehaigusele, ei pruugi see tegevus sulle sobida.

Tuleb arvestada ka emotsionaalse pingega – alati ei ole võimalik kannatanut päästa. Mõtle läbi, kas tuled stressirohketes olukordades toime. Lisaks ei tegutse vabatahtlik merepäästja kunagi üksi – sa oled osa meeskonnast.

Parim viis teavet saada on rääkida otse mõne merepäästeühingu või kogenud vabatahtliku merepäästjaga. Soovitame ühendust võtta ühinguga, millega plaanid liituda, ning külastada neid kohapeal, et kohtuda meeskonnaga ja tutvuda nende tööga.

Vabatahtlikke merepäästjaid kohtab sageli ka avalikel üritustel, kus saab nendega vahetult suhelda ja küsimusi esitada. Kui sul on konkreetseid küsimusi vabatahtlikuks merepäästjaks saamise protsessi kohta, kirjuta PPA vabatahtlike valdkonna koordinaatorile aadressil [email protected].