Kohtuistung lõpeb kohtulahendi ettelugemisega. Kui süüdimõistetu soovib lahendi sisuga üksikasjalikumalt tutvuda, võib ta taotleda kohtulahendi koopiat.

Otsus sisaldab süüteo kirjeldust, määratud karistust ja põhjendusi ning seal on kirjas otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord. Süüdimõistetul on soovitatav otsus rahulikult läbi lugeda ja arutada seda juristiga, et mõista, kas on põhjust edasi kaevata.

Avalikud kohtulahendid on kättesaadavad elektroonilisest Riigi Teatajast. Lahendid tehakse kättesaadavaks pärast nende jõustumist juhul, kui lahendi suhtes ei ole rakendatud seadusega ette nähtud avaldamispiiranguid.
Kohtulahendid avaldatakse kohtute poolt kohtute infosüsteemis. Riigi Teatajas on loodud vaid võimalus otsida kohtute poolt avaldatud jõustunud lahendeid. Kui mõni kohtulahend, mis peaks olema avaldatud, ei ole Riigi Teatajast leitav, tuleb sellega tutvumiseks pöörduda asjaomase kohtu poole. Kohtute kontaktandmed on leitavad kohtute kodulehtedelt. Kohtute kontaktandmed on leitavad kohtute kodulehtedelt.

Otsingulehel on võimalik otsida kõiki I ja II kohtuastme lahendeid, mis on avalikustatud pärast 2006. aastat ning kõiki Riigikohtu lahendeid.

Menetlusosalised (näiteks süüdistatavad, kannatanud ja hagejad) saavad lahendi ja muud kohtudokumendid kätte e‑toimiku portaalist. See on iseteeninduskeskkond, mis on digitaalne värav kohtu- ja süüteomenetluses osalemiseks. Portaal võimaldab ID‑kaardi, Mobiil‑ID ja Smart‑ID abil sisse logida, esitada ja saada kätte menetlusdokumente, jälgida menetluste käiku ning vaadata digitoimiku kaudu kohtutoimiku faile. Lisaks saab e‑toimikus teha karistusregistri päringuid enda ja teiste kohta. Kannatanu saab enda õiguste kohta täpsema info vanglateenistuse kodulehelt.

Kohtulahend jõustub siis, kui apellatsiooni tähtaeg on möödunud ja keegi pole seda vaidlustanud. Süüdimõistetul ja teistel menetlusosalistel on õigus esitada edasikaebus määratud tähtaja jooksul, kuid kui seda ei tehta, loetakse lahend lõplikuks ning see saadetakse täitmiseks vanglasse. 

Lähedaste teavitamine
Vanglakaristuse kandmine mõjutab lisaks inimesele endale ka tema lähedasi – emotsionaalselt, korralduslikult ja sageli ka majanduslikult. Varajane ja aus teavitamine aitab vähendada ebakindlust, ennetada kuulujutte ning võimaldab lähedastel oma elu vastavalt ümber korraldada.

Teavitamine on oluline ka seetõttu, et vangistuse ajal muutub tavaeluga võrreldes suhtluskorraldus (külastused, kirjavahetus, telefonikõned). Kui lähedased teavad, mis ja millal toimub, on neil lihtsam kohaneda ning säilitada toetav kontakt.

Kui süüdimõistetul on laps(i), on soovitatav enne vanglasse minekut temaga/nendega ausalt rääkida. Vanglateenistuse lapsevanemate juhend soovitab seletada lapsele konkreetselt ja tema eale vastaval tasemel, miks vanem peab vanglasse minema (nt „tegin midagi, mida ei tohi teha“), ning vastata lapse küsimustele järk-järgult ja ilma teisi süüdistamata.

Juhend rõhutab, et vanemate ausus ja vastutuse võtmine suurendab pikemas perspektiivis lapse austust vanema vastu. Vanemad võivad ühiselt valmistuda vastamiseks vältimatutele küsimustele („Mida sa oled teinud? Miks? Millal sa koju tuled?“). See aitab lapsel paremini mõista olukorda ja vähendab süütunnet.

Tööandja teavitamine
Kui inimene peab asuma vangistust kandma, ei teavita vangla tema tööandjat automaatselt. Töösuhe on üldjuhul töötaja ja tööandja vaheline õigussuhe ning töötajal on kohustus teavitada tööandjat omapoolsest suutmatusest töötamist (ajutiselt) jätkata.

Praktikas tähendab see, et enne vanglasse asumist tuleks tööandjaga ühendust võtta ja kokku leppida, kas töösuhe lõpetatakse, peatatakse või leitakse muu lahendus. Kui töötaja seda ei tee, võib tööandja lugeda tööle mitteilmumist töökohustuste rikkumiseks ning lõpetada töölepingu ühepoolselt.

Enne vanglasse minekut tasub läbi mõelda ja korrastada rahaasjad. See tähendab:

• tasuda ära laenud, arved ja muud kohustused või leppida võlausaldajatega kokku maksegraafiku muutmises;
• otsustada, kas on vajadus volitatud isiku järele (nt lähedane), kes saab pangakontot kasutada, ning vajadusel vormistada selleks pangas volitus;
• teavitada vajadusel Sotsiaalkindlustusametit lähenevast vanglakaristusest, et peatada toetuste väljamaksmine;
• kontrollida üle püsimaksed (nt üür, kommunaalid, kindlustus) ja vajadusel muuta või lõpetada need;
•  vaadata üle oma lepingud (nt üür, liising, telefon) ja otsustada, kas need tuleb lõpetada või peatada.

Võlgade korral tuleb võlausaldajatega varakult suhelda, et vältida lisakulude ja viiviste kasvu.

• Vangistusseadus
• Vangla sisekorraeeskiri

• Eesti Kohtud
• Prokuratuur