Kinnipeetava vabastamise ettevalmistamisel abistatakse teda isikliku elu korraldamisel, et kohanemine ühiskonnaga läheks võimalikult valutult. Vabastamise ettevalmistamisse kaasatakse vajadusel ka kohalik omavalitsus. Vabastamine toimub viimasel karistuspäeval võimalikult vara, kuid mitte hiljem kui kell 12.00. Kui vabastamise päev langeb riiklikule pühale või puhkepäevale, vabastatakse kinnipeetav viimasel tööpäeval enne riiklikku püha või puhkepäeva (v.a karistusseadustiku § 66 ositi karistuse või § 73 või 74 osaliselt täitmisele pööratud kuni 30-päevast vangistuse puhul). Vabastamisel tagastatakse hoiul olnud asjad. Kui riided ei vasta aastaajale, antakse talle need tasuta. Vabastamisel makstakse välja tema isikuarvel olev vabanemistoetus ja vanglasiseseks kasutamiseks jäetud raha. Elamisloa, elamisõiguse või viibimisõiguse puudumisel saadetakse kinnipeetav vabastamisel Eestist välja. Kui see ei ole kohe võimalik, paigutatakse välismaalane vabastamisel kinnipidamiskeskusesse. Kui süüdimõistetu kannab karistuse täielikult ära, mingeid piiranguid ei järgne. Kui vanglakaristusele järgneb kriminaalhooldus, peab süüdimõistetu täitma kohtu poolt pandud kohustusi ja kontrollnõudeid. Süüdimõistetu karistus jääb karistusregistrisse ning võib teatud juhtudel mõjutada töötamist - nt seksuaalkuritegude tõttu karistatud isikutel on keelatud töötada lasteasutustes, koolides, huviringides või muudes lastega seotud ametites ja tööandja kontrollib seda karistusregistri kaudu.

Kohus võib otsustada, et pärast vangistuse ärakandmist rakendatakse süüdimõistetu suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli. See on täiendav meede, mille korral vabanenu määratakse kriminaalhooldusele. See tähendab, et ta peab järgima kontrollnõudeid, täitma määratud kohustusi, tegema koostööd kriminaalhooldusametnikuga ning elama seaduskuulekalt kogu käitumiskontrolli aja jooksul. Karistusjärgse käitumiskontrolli määrab kohus, selle kestuseks võib olla kuus kuud kuni kolm aastat.

Vabaneval kinnipeetaval, kel pole kodu, kuhu tagasi tagasi pöörduda, tuleb võtta ühendust kohaliku omavalitsusega, kus on tema registreeritud elukoht või kuhu ta plaanib elama asuda. Sealt saab ta taotleda uut elukohta või ajutist majutust. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele tagab kohalik omavalitsus esmase sotsiaalabi ja aitab esmatarvetega. Kui kinnipeetaval puuduvad vabanedes sobivad ja ilmastikule vastavad riided, antakse need vangla poolt.

Vanglast vabaneval kinnipeetaval on võimalik helistada enne vabanemist Töötukassasse, et saada ülevaade, milliseid teenuseid sealt saab. Kohe pärast vabanemist saab võtta ennast arvele Töötukassas, et alustada tööotsinguid või osaleda Töötukassa kursustel või koolitustel. Tulenevalt tervislikust seisust võib olla vajadus taotleda Töötukassalt töövõime hindamist. Seda saab taotleda juba vangistuse ajal, et vabanedes oleks hindamise otsus tehtud. Kui kinnipeetaval puuduvad vabanedes sobivad ja ilmastikule vastavad tööriided, antakse need vangla poolt.

Enne vabanemist on kinnipeetaval soovitav võtta ühendust pereliikmete ja lähedastega ning neid sellest teavitada. See loob eelduse, et vabanedes on olemas esmane toetusvõrgustik.

Raviplaani täitmine jätkub ka vabaduses, kuid nüüd koostöös perearstiga. Selleks tuleks kinnipeetaval eelnevalt välja selgita, kes saab vabaduses olema tema perearst. Vabanemisel teavitab vangla meditsiinitöötajat, et tal oleks võimalik koostada digiretseptid.

Vangistuse ajal on kinnipeetava rahaasjade haldamine seaduslikult piiratud, seega vabanedes peab ta need taas korda seadma (sh arveldused pangas ja võlgade tasumise graafikud). Vabanemisel makstakse kinnipeetavale välja vangistuse ajal vabanemisfondi kogunenud raha. Kui tal on võlakohustused, jätkub nende lahendamine ka vabanemisel. Selleks tuleb tal vaata üle senised maksegraafikud ning vajadusel pöörduda võlanõustaja poole, kes aitab koostada uuendatud võlaplaani ja leppida kohtutäituriga kokku uued maksegraafikud.

Vanglast vabanenu võib taotleda sotsiaaltoetusi, töövahendust või rehabilitatsiooniteenuseid, kui neid on saadaval.

Vabadusse naasmine võib olla psühholoogiliselt keeruline; mõnel vabanenul on vaja tuge töö leidmisel, elukoha korraldamisel ja sotsiaalses integratsioonis.

• Vangistusseadus
• Vangla sisekorraeeskiri

• Eesti Kohtud
• Prokuratuur