Abielu lahutamine ja vara jagamine on kaks erinevat toimingut. Abielu lahutamine on perekonnaseisutoiming, mille käigus toimub vaid abielulahutuse andmete kandmine rahvastikuregistrisse. See tähendab muuhulgas näiteks abielu lõpukuupäeva, aga ka muutunud perekonnaseisu ning perekonnanime rahvastikuregistrisse sisestamist. Abielu lahutamise kohta väljastatakse mõlemale lahutajale soovi korral tõend. Abielu lahutamiseks osapoolte kokkuleppel saab avalduse esitada perekonnaseisuasutusele või notarile.

Vara jagamine on eraldiseisev toiming, mille eesmärk on jagada abielu kestel omandatud vara. Vara osas, mille puhul on ette nähtud kohustuslik notariaalse tõestamise vorminõue (kinnisasjad), tuleb kokkulepe sõlmida notari juures. Muu vara võib jagada omavahel vaba valikul (suulises, kirjalikus või mõnes muus vormis sõlmitava kokkuleppega). Kuna notarid registreerivad ka abielu lahutusi, siis on võimalik mõlema toimingu tegemiseks pöörduda kohe ainult notari poole.

Juhul kui abielu kestel ühisvara ei tekkinud või vara hulka ei kuulu kinnisvara või muud riiklikesse registritesse kantud vara, ning abikaasadel puuduvad omavahelised erimeelsused, siis ei ole notari poole pöördumine vajalik.

Varasuhte liikideks Eestis on varaühisus, varalahusus või vara juurdekasvu tasaarvestus. Kehtivat varasuhet saab kontrollida abieluvararegistrist.
Enne 01.07.2010 sõlmitud abielude puhul kohaldatakse abikaasade vahelistele suhtele varaühisuse kohta sätestatud, kui enne 01.07.2010 sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti. Alates 01.07.2010 sõlmitud abielude puhul valivad abiellujad neile kehtiva abieluvarasuhte abieluavalduse esitamisel.
Varasuhte liigid on kirjeldatud allpool.

Varaühisus
Vara, mis on abielu kestel omandatud, kuulub võrdselt mõlemale abikaasale ja on nende ühises omandis.
Abielu kestel omandatud asjad, näiteks ostetud sõiduk, maja, korter, aga ka kõik igapäevaesemed, kuuluvad abikaasade ühisomandisse. Vara üle otsustavad abikaasad ühiselt: selleks, et vara müüa, kinkida või rendile või üürile anda, on vaja mõlema abikaasa nõusolekut.
Abikaasa nõusolekuta võib katta enda ja perekonna tavapärased kulud: tasuda koduga seotud kulud, osta toitu jne.
Ühisvaraks ei muutu abikaasa isiklikud tarbeesemed, talle enne abiellumist kuulunud vara ja abielu kestel saadud kinke või pärimise või muu tasuta käsutuse teel saadud vara, samuti vara, mille abikaasa on sellise vara abil omandanud (näiteks kui üks abikaasa on müünud pärandiks saadud maali ja ostnud saadud raha eest kuldehte, kuulub see vaid talle ega muutu ühisvaraks).
Lahutades jagatakse ühisvara abikaasade vahel võrdselt.

Vara juurdekasvu tasaarvestus
Vara kuulub sellele abikaasale, kes vara omandas. Abikaasad on varaliselt iseseisvad, kuid majanduslikult nõrgemal abikaasal on suuremad tagatised.
Abielu kestel ostetud asjad ja muu vara kuulub sellele abikaasale, kes vara omandas. Seega saab vara omandanud abikaasa teha sellega iseseisvalt edasisi tehinguid, näiteks vara müüa, rendile või üürile anda. Ta ei vaja tehingute tegemiseks teise abikaasa nõusolekut.
Ühise eluasemega seotud tehinguid saavad abikaasad teha siiski vaid ühiselt, siin on vajalik mõlema nõusolek.
Varasuhte lõppemisel (näiteks lahutades) tasaarvestatakse kummagi abikaasa varale lisandunud osa – lisandunud vara jagatakse abikaasade vahel võrdselt. Abielu kestel vähem teeninud abikaasa saab teiselt abikaasalt nõuda rahas (mitte esemetes) poole selle vara väärtusest, mille võrra teine on rohkem rikastunud. Abikaasade vahel tasaarvestatakse kummagi abikaasa varale lisandunud osa.
Näide: mehe varale on abielu kestel lisandunud 100 000 eurot, naise varale 75 000 eurot. Mehe vara on seega lahutamise ajal 25 000 eurot suurem kui naise vara ja naisel on õigus nõuda pool 25 000 eurost ehk 12 500 eurot.
Lisandunud osa tasaarvestamine tagab majanduslikult nõrgemale abikaasale varasuhte lõppemisel suuremad tagatised.
Annab abikaasadele suurema varalise iseseisvuse, aga säilitab majanduslikult nõrgemale abikaasale selged tagatised.

Varalahusus
Abielu kestel omandatud asjad ja muu vara kuulub sellele abikaasale, kes vara omandas. Ühisvara ei teki, teise abikaasa nõusolekut varaga edasiste tehingute tegemiseks vaja ei ole. Abikaasad on teineteisest varaliselt sõltumatud. Kulutuste eest, mis on tehtud perekonna tavapäraste vajaduste katmiseks, vastutavad abikaasad ühiselt.

Abieluvaraleping
Abieluvaralepingu reguleerib abielusuhtega seotud varalisi kohustusi. Abieluvaralepinguga on abikaasadel võimalik määrata kindlaks, milline abikaasade poolt omandatud või tulevikus omandatav vara on abikaasade ühine vara ning milline abikaasade lahusvara ehk vara, mis kuulub üksnes ühele abikaasale, kes võib selle saatuse üle vabalt ise otsustada. Samuti on abieluvaralepinguga võimalik kindlaks määrata ka abielu lahutamisel abikaasale makstav kompensatsioon või igakuine elatis. Abieluvaralepingu võib sõlmida abielu kestel või enne abielu sõlmimist, kuid sellisel juhul jõustub abieluvaraleping alles abiellumisel. Abieluvaraleping võimaldab:

• asendada valitud varasuhe teisega;
• lõpetada valitud varasuhe;
• sõlmida muid seadusega lubatud kokkuleppeid.

Abieluvaralepingu saab sõlmida vaid notari juures ja isiklikult. Esindaja kaudu ei saa seda teha. Notar nõustab abikaasasid lepingu sõlmimisel, koostab lepingu projekti ning selgitab riigilõivu tasumisega seonduvat. Abieluvaralepingu kohta tehakse kanne abieluvararegistrisse, mille andmed on avalikud.
Abieluvaraleping lõppeb abielu lõppemisel, uue abieluvaralepingu sõlmimisel või kohtuotsusega.
Täiendavat informatsiooni on võimalik leida Notarite Koja kodulehelt.

Jah, abiellumisel valitud varasuhet on võimalik abielu jooksul muuta abieluvaralepinguga. Abieluvaralepingu sõlmimine võib osutuda vajalikuks ka olukorras, kus olete otsustanud abielu lahutada aga lahutus ei ole veel jõustunud, et reguleerida otsuse vastuvõtmise, abielu lahutamise avalduse esitamise ja abielu lahutuse päeva vahele jääval perioodil varga tehtavaid tehinguid.
Abieluvaralepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda notari poole.

Notar
Vara jagamist puudutavates küsimustes on võimalik pöörduda notari poole konsultatsiooni saamiseks. Konsultatsioonile ei rakendu tasu juhul kui sellele järgneb hiljem tehing sama notari juures. Notari pädevuses on selgitada välja ühisvara koosseis, nõustada abikaasasid vara jagamisega seotud küsimustes ning kinnitada vastavad kokkulepped tehingu näol. Juhul kui küsimus või probleem on notari kompetentsist väljas, juhendab notar, kelle poole tuleks edasi pöörduda.

Tasuline õigusabi
Tasulist õigusabi vara jagamise küsimustes on võimalik saada õigus- ja advokaadibüroodelt.

Tasuta õigusabi
Tasuta ja soodustingimustel õigusabi on võimalik saada Eestis elavad inimesed, kelle keskmine brutosissetulek jääb alla 1200 euro. Teenust osutab OÜ HUGO koostöös Justiitsministeeriumiga.
Teenuse saamiseks tuleb abivajajal maksta 5 eurot omaosalustasu. Selle eest saab kaks tundi õigusnõu kas kohtumisega kohapeal või inimese nõusolekul ka videosilla või telefoni teel. Järgnevad kolm tundi õigusnõu on võimalik saada soodushinnaga 45 eurot ja 75 senti tunnis. Õigusnõustamist osutatakse väheste eranditega kõigis õigusvaldkondades.
OÜ HUGO juristid vastavad õigusalastele küsimustele nii eesti kui vene keeles ka õigusabiportaali Jurist Aitab foorumis.
Täiendavat informatsiooni on võimalik leida justiitsministeeriumi kodulehelt.

Perekonnaseadus

Asjaõigusseadus

Abieluvararegistri seadus

Tsiviilkohtumenetluse seadustik

Notari tasu seadus

Perekonnaõigus (Justiitsministeerium)

Abikaasade varalised suhted (Jurist Aitab)

Perekonnaõiguslikud toimingud (Notarite Koda)

ELi liikmesriikides (portaal Your Europe)