Kodanikupäeva aumärgi saanud

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2025. aastal

• Kertu Künnapas pühendumuse eest kogukonna kriisivalmiduse tõstmisele. Tema eestvedamisel on Vaopere külast saanud Eesti kriisiennetuse eeskuju, luues uudseid lahendusi ja tugevdades koostööl põhinevat kogukondade valmisolekut.
• Anni Roost silmapaistva kogukonnaelu edendamise ja inspireeriva eestvedamise eest. Lümanda külavanema ja ettevõtjana on ta loonud kohalikke algatusi, toonud kogukonna kokku ning ellu viinud julgelt suuri ideid.
• Jaana Laanemann elupäästva ja inimkeskse töö eest sõltuvusprobleemidega inimeste toetamisel juhtides kahjude vähendamise keskust „Me aitame Sind“ ning kandes edasi oma isa rajatud missiooni aidata neid, kellest ühiskond sageli möödub.
• Kersti Tammesaar pühendumuse eest elujõulise kogukonna hoidmisel ja arendamisel. MTÜ Krabuli Seltsi eestvedajana on ta loonud kestvaid traditsioone, arendanud küla taristut ning hoidnud alles kohaliku ajaloo ja identiteedi, inspireerides ka uusi põlvkondi kogukonnaellu panustama
• Margit Saar-Kraavi pühendumuse eest vähiravifondi „Kingitud elu“ juhtimisel ja abivajajate toetamisel. Tegevjuhina on ta ööpäevaringselt olemas nii vabatahtlike, nõukogu kui ka abisaajate jaoks, kandes südamega hoolt kogu fondi töö, logistika ja inimeste toetamise eest.
• Tähti Marjamäe pühendumuse eest noorte ja kogukonna riigikaitselise kasvatuse edendamisel. Tema eestvedamisel on Kose piirkonnas taaselustunud kodutütarde ja noorte kotkaste tegevus, tugevnenud koostöö kogukonnaga ning kasvanud uus põlvkond hoolivaid ja tegusaid noori.
• Ahti Bleive pühendumuse eest Taevaskoja küla ühtehoidva ja tegusa kogukonna kujundamisel. Külavanemana on ta algatanud ja vedanud kümneid traditsioone ning ühisalgatusi, parandanud elukeskkonda, hoidnud elavana küla identiteeti ja loodust ning innustanud oma eestvedamisega kogukonda ühiselt tegutsema.
• Ann Õun pühendumuse eest harvikhaigustega perede toetamisel ja fenüülketonuuria kogukonna eestkoste edendamisel. Eesti Fenüülketonuuria Ühingu eestvedajana on ta koos meeskonnaga tõstnud teadlikkust, parandanud PKU-perede igapäevaelu, korraldanud koolitusi ja perelaagreid ning aidanud tagada eritoidu kättesaadavuse, olles tunnustatud eestkõneleja nii Eestis kui Euroopas.
• Ott Pruulmann pühendumuse eest noorte skautluse hoidmisel Tartus. Peaaegu 30 aastat on ta olnud skautluse süda ja vedaja, juhendades noori, korraldades laagreid ja matku ning kasvatades põlvkondi hoolivaid, julgeid ja tegusaid kodanikke.
• Gregor Männi pühendumuse eest noorte eestkoste ja kogukonna arendamise edendamisel Ida-Virumaal. Noortevolikogu juhina on ta seisnud järjekindlalt noorte huvide eest, algatanud kogukonda mõjutavaid muutusi, vedanud kaasa suuri noorteprojekte ning esindanud piirkonda ka riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil.
• Mihhail Semiyanov pühendumuse eest noorte kaasamisel ja Eesti lipukultuuri edendamisel. Noore juhina on ta loonud Kohtla-Järve Gümnaasiumis eeskujuliku liputoimkonna, toetanud selle arengut üle maakonna ning panustanud kooli- ja linnasündmuste korraldamisse professionaalsuse ja südikusega.
• Sulev Lääne pühendumuse eest kohaliku omavalitsuse arendamisel ja kodanikuteadvuse tugevdamisel. Omavalitsuspäeva idee autorina ning pikaajalise ühiskonnateadlasena on ta kujundanud Eesti kohaliku demokraatia arengut, edendanud kogukondade koostööd ja haridust ning aidanud rajada tugevat ja tulevikku vaatavat omavalitsussüsteemi.
• Enelis Linnas pühendumuse eest haavatavate noorte toetamisel ja nende hääle esile toomisel. MTÜ Sa Suudad eestvedajana on ta loonud mõjusa tugikeskkonna noortele, tegutsenud järjekindlalt nende õiguste ja heaolu nimel ning näidanud sügavat empaatiat ja kodanikujulgust, mis on mõjutanud positiivselt kogu kogukonda.
• Lauri Beekmann pühendumuse eest rahvatervise edendamisel ja tõenduspõhise alkoholipoliitika eestkoste tugevdamisel. Aastakümnete jooksul on ta karskusliikumise ja rahvusvahelise koostöö eestvedajana tõstnud ühiskonna teadlikkust, kujundanud poliitikaid ja tegutsenud visalt alkoholikahjude vähendamise nimel.
• Pille Tutt pühendumuse eest Jõgevamaa kogukonnaelu edendamisel ja külaliikumise arendamisel. Sadala Külade Seltsi eestvedajana on ta loonud elujõulisi 3 (3) traditsioone, arendanud piirkonna kultuuri- ja kogukonnaruumi ning aidanud oma energia ja järjekindlusega kujundada Jõgevamaast tegusa ja ühtehoidva kogukonna.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2024. aastal

• Grete Arro aktiivse teaduse ja hariduse populariseerimise, õpi- ja hariduskeskkonna ning koolisüsteemis laste vaimse heaolu ja psüühika toimimise uurimise eest.  

• Anne Saavaste pikaaegse aktiivse Vähiravifondi "Kingitud elu " vabatahtliku töö eest annetuste kogumisel ja uute liikmete värbamisel. 

• Kristiina Adamson pikaajalise panustamise eest Suurupi ja Loode-Eesti kogukondade arendamisse, kohaliku pärandi säilitamisse ning Harku valla elanikkonnakaitse valdkonna arendamisel. 

• Maarja-Liisa Lepsalu pikaajalise noorsootöö eestvedaja ja noorte huvide eest seismise eest Toila vallas. Suunanud noori aktiivsuse ja vastutuse võtmise poole, olles neile suunanäitajaks ja mentoriks. Tema juhtimisel on Toila valla noortekeskused kasvanud väljapaistvaks noortevaldkonna suunanäitajaks, millele tõi jaanuaris üle-eestilise tunnustuse Haridus- ja Teadusministeeriumi tiitel “Aasta noortekeskus”.

• Ago Ambur hindamatu panuse ennetustöösse küberturvalisuse valdkonnas. Oma erakordse kastist välja mõtlemisega on ta leidnud ebatraditsioonilisi kaugemasse tulevikku vaatavaid lahendusi, mis on näiteks suunanud noori vanglauksest sissemineku asemel seaduslikule suunale ja viinud avaliku ja erasektori koostöö uuele tasemele, suunates noore karistuse asemel läbi ettevõtte praktika oma tegude võimalikke reaalseid tagajärgi mõistma.

• Kaisa Vahtmäe on kodukandis läbi aastate viinud läbi edukaid projekte, mis on aidanud ellu viia väga erinevaid ettevõtmisi, alates kettagolfi raja arendamisest kuni kriisivalmiduse tõstmiseni. Kogenud sündmuste korraldajana hindab ta koos tegemist, kohusetundlikkust ja traditsioone. Vabatahtlik eestvedaja roll on teda ka tugevalt arendanud, õpetanud nägema suuremat pilti ja  empaatiavõimelise juhina, oskab ta alati kompromisse leida.

• Kristina Kuldma on 15 aasta jooksul korraldanud üle 30 suurejoonelise ürituse Haapsalu Sotsiaalmaja lastele, noortele ja erivajadustega täiskasvanutele. Tema tegevus aitab ühiskonnas tõsta teadlikkust erivajadustega inimeste vajadustest ning kaasata inimesi, kes igapäevaselt sotsiaalhoolekandega kokku ei puutu. Tema korraldatud üritused on palju enamat kui vaid sündmuste korraldamine – neist on kujunenud turvaline koht, kus lapsed ja noored saavad tunda end hoituna ja armastatuna. 

• Maidu Lempu on vabatahtlike toetaja ja Saaremaa vabatahtliku merepäästet juht. Ta pakub kogukonnale turvalisust merel ning Saaremaa vabatahtlik merepääste on päästnud mitmetel kordadel uppumisohus inimesi.

• Kuressaare vabatahtlikud kaitsevõrkude punujad ja kiivrikaitsete valmistajad olid aasta tagasi lõpetamas oma tegevust, kuna sobivad ruume ei olnud ta andis tasuta ruumid kasutusse, tasudes ka kommunaalkulud. Tänu toetajale on kaitsevõrkude punujad  tänaseks valmis saanud on 2330 ruutmeetrit kaitsevõrku ja 927 kiivrikaitset.

• Johannes Tõrs on silmapaistev kodanik, kelle elutööks on olnud Eesti vabadusvõitluse jäädvustamine. Tema pikaaegne ja hindamatu panus Eesti Vabadusvõitluse Muuseumi rajamisse ning arendamisse Lagedil väärib imetlust ja tunnustust. Tänavu tähistati pidulikult muuseumi 30. aastapäeva. Tema eestvedamisel taaselustati Külma parki tammede istutamise traditsioon, kus täna kasvab üle 100 tamme, mille on istutanud Eesti riigi- ja kultuuritegelased. Kogukonnas hinnatud inimene, kes inspireerib oma tegevusega ka teisi oma ümber. 

• Sandra Liiv on viimased kaks aastat juhtinud Peaasi.ee meeskonnas Tartus ja Lõuna-Eestis Euroopa Kultuuripealinna projekti „Peaasi ajab naerma“, sidudes vaimse tervise teema huumoriga. Ta on avanud häbivaba vaimse tervise murede käsitlemise laeka ja julgustanud inimesi jagama ning selle kaudu teame, et võib olla pääsetud nii mõnigi elu. Ta on inspireerivaks, toetavaks, kriitiliselt ennast hoidma kutsuvaks kolleegiks kogu Peaasi.ee meeskonnale. Ta kaasab, hoiab head meelt, toetab ja leiab seoseid erinevate tegevuste vahel, ikka selleks, et asjad saaks kvaliteetselt tehtud, mõju ulatuks mägedeni ja kõik tema ümber oleks hoitud. 

• Riive Tamm on Harjumaal Kose vallas asuva Kolu küla külavanem ja MTÜ Kolu Küla Seltsi juhatuse esimees. Ta on ülimalt positiivne, aktiivne, empaatiline ja inimesi kaasa haarav külavanem, mistõttu on küla väga aktiivne ja teotahteline. Ta on tõeline sädeinimene, jõuab kõikjale, märkab kõike ja suudab inimesed koos tegutsema panna.

• Piret Haljend on tõeline Võrumaa sädeinimene, kelle igapäeva tööks on inimeste aitamine. Lisaks ereõeks olemisele on ta kogukonnakeskuse Saagu Parem asutaja ja eesvedaja, mille eesmärk on olla kõigile avatud, koos head teha, üksteist toetada ja ennast arendada. Lisaks on ta Võru Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja spordikomisjoni esimees ja sotsiaalkomisjoni liige ning tema sõnavõttudest on tõesti tunda, kuidas ta südamest Võru maakonna tulevikust hoolib ja tema jaoks on oluline Võru maakonna sädeinimesi tunnustada ja innustada, sest nendest sõltub maakonna tulevik. 

• Ülle Jääger on juba üle 25 aasta on ta juhtinud Koeru Haridus- ja Kultuuriseltsi, olles stabiilne ja kindel liider, kes on aidanud ellu viia arvukalt kohalikke haridus-ja kultuuriprojekte ja algatusi. Tema tegevus rahvatantsuõpetajana on olnud oluline osa Järvamaa kultuuripärandi hoidmisel ning noorte ja täiskasvanute kultuurialase harimise edendamisel. Ta on aktiivne naiskodukaitsja Järva ringkonnas, kuulub Järva maleva evakuatsioonirühma ja juhib seal tegevusjuhtide meeskonda, ta on Järva-Jaani kodutütarde vabatahtlik noortejuht. 

• Eevi Paasmäe on pikka aega silma paistnud ning kaasa aidanud Ida-Virumaa eesti kultuuri säilimisele ja arengule, eri rahvustest kogukondade koostööle ning lõimumisele.  Kõigis oma tegemistes arvestab ta kogukonna huvide ja vajadustega, olles tähelepanelik ja hooliv eestvedaja. Vabatahtlikuna panustab ta mitme kodanikuorganisatsiooni tegevusse, olles mitme seltsi juhataja ja asutajaliige, on eesti keele mentor ning toetab sihipäraselt eesti keele ja kultuuri arendamist Ida-Virumaal. 

• Janek Murakas on iseseisva pädevusega abipolitseinik, kellel on alati soov aidata ja panustada. Ta mõistab, et turvalisus ei piirdunud vaid ametialaste kohustustega, vaid see hõlmab ka igapäevaseid otsuseid ja tegusid, mis mõjutavad meie kogukonna liikmete elu. Tema oskus juhtida kriise, empaatia ja toetav hoiak patrullis teevad temast väärtusliku meeskonnamängija.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2023. aastal

• Andra Liibek – Kodanikualgatuse ja külakogukondade arendamise, edendamise ja elushoidmise eest Rapla maakonnas
• Ave Liiv – Aktiivse vabatahtliku tegevuse eest Vähiravifondis "Kingitud Elu" ja MTÜ-s Vaikuse Lapsed
• Eha Toomsar – Kodanikuteadvuse silmapaistvalt hea väärtustamise eest pensionäride seas Haapsalu linnas
• Eve Breidaks – Aktiivse vabatahtliku tegevuse eest Lõuna prefektuuri abipolitseinikuna ja Eesti Punases Ristis
• Eve Orlovski – Pikaajalise tegevuse ja noorte mitmekesise kaasamise eest Kaitseliidus ja Naiskodukaitses
• Eve Tobias – Suure panuse eest Eesti elanike teadlikkuse tõstmisel elanikkonnakaitse valdkonnas ja Vääna-Jõesuu külaseltsi aktiivse juhtimise eest
• Karin Kruup – Kopli 93 kogukonnakeskuse, sh kogukonnaaia, parandustöökoja ja õppemesila algatamise eest
• Karin Leet – Laste lugemisoskuse arendamise ja vaimse tervise toetamise eest Tallinna Keskraamatukogu vabatahtlikuna
• Kerte Juhkov – Kogukonnas abivajajate aitamise ja "Headuse nädala" läbiviimise eest
• Maarja-Liis Orgmets – Aktiivse tegevuse eest Põhja-Eesti Pimedate Ühingus
• Olga Palu – Märkimisväärse vabatahtliku tegevuse eest pensionärina Karksi piirkonna ühistegevuse edendamiseks ja mitmekesistamiseks
• Riho Juurik – Saue vabatahtliku tuletõrjeühingu asutamise ja suurepärase eestvedamise eest
• Sergei Metlev – Pikaajalise abipolitseinikuna tegutsemise ning ühiskondlikus debatis lõimumise, hariduse, turvalisuse jt teemadel osalemise eest
• Siiri Visnapuu – Uute traditsioonide algatamise, kohalike elanike kaasamise ja nende heaolu parandamise eest Pärnamäe külavanemana

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2022. aastal

• Eve Soopa – ta on Sürgavere Küla Seltsi juhatuse esimees, külavanem, vallavolikogu liige, Lions Klubi Viljandi Ellips esinaine, käsitööringi juhendaja ja palju muud. Ta on põhiline ürituste korraldaja ja eestvedaja, olgu selleks Sürgavere vastlapäev, vabariigi aastapäev või esimene advent. Tema südames on kindlal kohal heategevus ja teiste aitamine, olgu selleks näiteks Ukraina sõjapõgenike kaasamine valla laulu- ja tantsupeole, Ukrainasse saatmiseks sokkide kudumine, elektrikatkestuse ajal külaelanike abistamine või külaelanikele jõulusoovide kirjutamine;
• Ivi Sark – ta tegutseb korraga mitmel rindel, olles nii täiskasvanud õppija nädala korraldaja, kogukonna arenguga seotud õppereiside ja laatade korraldaja, Raplamaa käsitöö- ja kunstiseltsi eestvedaja aga ka MTÜ Raplamaa Külade Liit eestvedaja. Ta usub, et kõik on meie enda kätes ja julges pealehakkamises. Tänavu toimub tema eestvedamisel Rapla 20. jõululaat, sama numbrini jõuavad järgmisel aastal ka kevad- ja sügislaat, mis kõik on saanud ühtedeks maakonna suurimateks laatadeks;
• Julia Stolberova – rohkem kui kümme aastat on ta olnud aktiivne vabatahtlik erinevates sotsiaalprojektides, mis toetavad erivajadustega lapsi ja noori ning nende vanemaid. Hiljuti pälvis ta Tallinna linnalt selle eest ka tunnustuse ja see on andnud indu talle edasi tegutseda. Möödunud aastal viis ta vaatamata koroonaviiruse pandeemiale läbi rahvusvahelisi projekte ja kohalikke koolitusi, sest usub, et just kaasamine ja ühise eesmärgi nimel tegutsemine aitavad Eestil püsida demokraatliku riigina;
• Kaidi Kornak – ta usub, et vabatahtlik tegevus on võimalus näidata oma oskusi ja see aitab panustada kogukonnas parema elukeskkonna ja kogukonnatunde loomisele. Tänaseks on ta olnud vabaühenduse Ettevõtlikud Naised Raplamaal juhatuse liige pea 12 aastat, et toetada Eesti naiste aktiivsemat osalemist ettevõtluses ja ühiskondlikus elus, korraldades näiteks Naiste Ööde Filmifestivali. Samuti on ta aidanud vabatahtlikuna Rapla valda elama tulnud Ukraina sõjapõgenikke eluks vajaliku kodutehnika, mööbli ja palju muuga ning panustanud Rapla Rahvakool MTÜ tegemistesse, et pakkuda koolitusi kohalikele inimestele;
• Kaja Schumann – ta on olnud üks Eesti Tsöliaakia Seltsi võtmeisikuid, tähistades tänavu sügisel kümnenda tegutsemisaasta täitumist seltsis. Ta on hea näide, kuidas võtta üha rohkem vastutust ja oma tegevusega toetada tervet kogukonda. Tema aktiivsel osalusel on toimunud tsöliaakia konverents-messid erinevates linnades üle Eesti, et toetada tsölikaakiagast mõjutatud inimesi. Tänavu sai teoks üks tema kauaaegne unistus, kui viidi läbi seltsi esimene lastelaager;
• Kristina Ojamäe-Lankov – asutas 2019. aastal koos abikaasaga puhastusteenuseid pakkuva MTÜ Korl Est. Teenusest saadavat tulu kasutab ta raskustesse sattunud inimestele ja suurperedele toidu, riiete ja muu vajaliku soetamiseks. Nii on ta loonud usaldusliku võrgustiku, kus abivajajad julgevad keerulistes olukordades tema poole pöörduda. Lisaks korraldab ta heategevuslikke hoovimüügipäevi ja valmistab käsitööna müügiks seepe ning küünlaid – ikka selleks, et hädasolijad võimalikult mitmekülgselt aidata. Ta on ka hea näide kogukondliku tegevuse edendajast, korraldades prügikoristus- ja liikumisväljakutseid, helkuripuu püstitamist oma kodu ees ning tegutsedes alates 2020. aastast ka Sindi Tuletõrje Seltsis;
• Käti Teär-Riisaar – silmapaistev kodanik ning kogukonna eestvedaja. Paldiskis on ta suutnud vaid mõne aastaga teha killustunud kogukonnast ühe paremini toimiva kogukonna Eestis. Tema algatatud ja korraldatud on mitmed nüüd traditsioonilised Paldiski üritused nagu kogukonnapäev, retroõhtud, mälumängud jne. Ta on aktiivne kogukonna liige mitmel rindel, vedades eest kohalikku segakoori, tegutsedes naiskodukaitsjana ning olles vabatahtlik Paldiski toidukapi täitmisel. Tänavu on ta silma paistnud ka Lääne-Harju valda saabunud Ukraina sõjapõgenike aitamisega, viies kokku abivajajaid ja -pakkujaid;
• Merili Ginter – Eestis on mitmeid tegusaid ja ettevõtlikke inimesi, kes panustavad Eesti ühiskonna arengusse. Küll aga on just tema oma 23 eluaasta jooksul olnud mitme suure tähendusega ettevõtmise eestvedaja või kaaslooja. Ta on vedanud eest heategevusprojekti „Meie panus“, millega kogus ligi 100 000 eurot esimest tüüpi diabeeti põdevate laste heaks insuliinipumpade soetamiseks, on aidanud organisatsioonis Changemakers tegutsemisega enam kui 2000 noorel olla ettevõtlikum ning olnud peakorraldajaks Baltikumi esimesele ja suurimale jätkusuutlikkuse festivalile Impact Day;
• Nele Pernits – enam kui 20 aasta jooksul on ta Naiskodukaitses silma paistnud panusega organisatsiooni arendamisel, olles vabatahtlik juht erinevatel tasanditel. Suuresti on tema teene Naiskodukaitse digiõppe juurutamine. Tänavu kevadel toimusid tema eestvedamisel eri paigus Rapla maakonnas kriisideks valmistumise õpitoad, kriisikoolitused maakonna vabaühendustele ja veebikoolitused asutustele. Ta on kahtlemata Märjamaa üks sädeinimesi, kes leiab aega ja mahti kogukonnale olulisi tegevusi korraldada. Samuti on tänu temale juurdunud traditsioon Märjamaa kirikuaias küüditamise ohvrite mälestuspäeval küünalde süütamine;
• Signe Värv – lisaks igapäevatööle Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis teaduri ametis on ta alati valmis kaasa lööma õppetöö organiseerimises kõigile vanuserühmadele. Alates tänavuse aasta aprillist on ta eest vedanud varjevõrkude punumist, et aidata Ukrainat. Tänaseks on tänu temale antud abivajajatele rohkem kui sadu ruutmeetreid varjevõrke, organiseeritud materjali, sisustatud tööruumid ning kaasatud tegevusse vabatahtlikud. Tema ellu kutsutud tegevus on hea näide tõeliselt kogukondade-ülesest toimetamisest, mis ühendab inimesi, et aidata neid, kes seda kõige enam vajavad;
• Tiina Hussar – aktiivse vabatahtlikuna kogub ta Sihtasutuses Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu annetusi vähihaigete raviks, mis on talle südamelähedane teema. Lisaks on ta vabatahtlik Saagu Parem MTÜ-s, kus on tema ülesandeks sorteerida ühingule annetatud esemeid ja riideid, mille müügist saadud tuluga aidatakse paljulapselisi ja vähekindlustatud peresid. Ta on heasüdamlik ja abivalmis inimene, kes võimalusel aitaks kõiki abivajajaid, olgu need siis kas loomad või inimesed;
• Triinu Priks – tema pani 15 aastat tagasi aluse Viljandi loomade varjupaigale, kui kohalik omavalitsus andis pinna ning oma raha ja kätega loodi kodututele loomadele parimad tingimused, et aidata loomad tagasi koju. Tänaseks on Varjupaikade MTÜ-l kuus varjupaika üle Eesti, paljud neist ehitatud tänu annetustele ja aktiivsetele vabatahtlikele. Nüüd on saanud teoks tema unistus – loomade heaolu keskus, kuhu on oodatud need loomad, kes peavad kodu ootama kauem või keda nende omanikud ei saa enam hoida. Kogu tegevusaja jooksul on ta aidanud kümneid tuhandeid loomi ja inimesi kas tagasi oma või uude koju. Kui teised näevad muret, näeb tema lahendusi;
• Tuuliki Oberschneider – tema on üks viiest vabatahtlikust asutajaliikmest MTÜ-s Käsikäes Ukrainlastele. Tuuliki ruttas oma nõu ja jõuga põgenikele appi kohe sõja alguses, tegutsedes Tallinnas Niine tänava vastuvõtupunktis. Peatselt asutas ta koos mõttekaaslastega ühingu Käsikäes Ukrainlastele, mille tegevusse kaasati suure südamega ettevõtjaid leidmaks põgenikele eluruume. Ta suutis veenda vabade elupindade omanikke andma need põgenikele kasutada. Tänu temale kaasati suur hulk vabatahtlikke ja ettevõtjaid. Tema lugu on innustus kõigile vabatahtlikele, kes on panustanud ja panustavad aega ja vahendeid Ukraina sõjapõgenike aitamisse;
• Veronika Isberg – tema pühendumus, energia, ettevõtlikkus ja positiivne meel on suureks eeskujuks igaühele. Ta on aastaid panustanud MTÜ Oma Pere juhatuses, tegutsenud kasuperede mentorina, aidanud kaasa ühiskonna teavitamisele asendushoolduse valdkonnas ning jaganud ka oma pere lugu, julgustamaks uusi kasuperesid astuma samme vanemaks saamise teel. Lisaks tegutseb ta aktiivselt Naiskodukaitses ning on aidanud viimastel aastatel kaasa Vormsi kogukonnaelu edendamisele.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2021. aastal

• Merle Mölder –  Tänu temale on valmis saanud ja tööle hakanud Põltsamaa perearstikeskus. Merle Mölder korraldas Eestis esimeste seas õpetajate kiire vaktsineerimise ning võimaldas 6. märtsil Terviseameti pilootprojekti raames saada esimene kaitsesüst paljudel Põltsamaa valla elanikel. Samuti organiseeris ta vaktsineerimised Põltsamaa valla külakeskustes, olles iga kord ka ise kohal ja selgitamas ja andes vaktsineerimisega seotud küsimustele vastuseid. Ta on öelnud sõnad „Ma pean ikka selle eest hea seisma, et arstid saaksid täielikult oma tööle pühenduda ja tema kanda on administratiivne koormus“.
• Õie Rogovskaja – Ta on pikaajaline Läänemaa Nägemisvaegurite Ühingu juhatuse liige. Ühingu liikmena on ta särav, aktiivne ja abivalmis inimene ning nägemispuudega inimeste kogukonna suur abistaja, sest leiab alati igas mures oma lahenduse ja võimaluse. Ta osaleb aktiivselt pimedate ühingu töös, korraldab mitmesuguseid üritusi, organiseerib väljasõite ja on klubi Pääsusilma perenaine. Ta on ääretult sooja ja abivalmis hingega inimene. Olles ise pärit paljulapselisest perest tunneb ja näeb nägijana inimeste sisse paremini kui pimedate saatusekaaslased. Tema südamesoov on, et nägemispuudega inimesed saaksid võimalikult palju ja aktiivselt osaleda ühiskonna elus. Olles ise aktiivne, oskab ta teistesse süstida positiivset sädet, see annab nägemispuudelistele palju energiat, et mitte nurka norutama jääda.
• Maarika Priske – Ta on keelekümblussektsiooni eestvedaja ja korraldanud erinevaid üritusi, et eesti keel Sillamäel kestaks. 2021. aastal sai ta Presidendilt teenetemärgi keelekümbluse edendajana Ida-Virumaal. Ta on nõustajaks erivajadusega laste vanematele ning ta on läbi erinevate projektide toetanud nii lastehaiglat kui ka erinevaid varjupaiku. Tal on suur süda ja mis kõige tähtsam – ta õpetab seda ka lastele ja kaasab kogukonda. Ta oli esimene, kes tõi linnas sisse helkurpuu, et helkurit saaksid kõik need, kellel seda ei ole. Maarika korraldatud meistritoas tehtud helkurid, postkaardid kingiti ära linna vanuritele ja organisatsioonidele, et jõulud oleksid nähtavad ning rõõmsamad. Ta on kultuuriväärtuste hoidja ja edasikandja. Ta väärtustab oma maa ja kodukandi hoidmist ning tundmaõppimist, õpetades lastele eesti keelt ning kultuuri.
• Valdo Praust – Ta on 25 aasta pikkuse kogemusega andmeturbespetsialist, kes on osalenud paljude krüpteerimisega seotud suurprojektide käivitamisega. Igapäevatöö kõrvalt on tema südameasjaks Eesti maa ja rahva ajaloo tutvustamine tulevastele põlvedele. Ta on pühendunud ajalooliste jalgrataste ja grammofonide kogumisele, korda tegemisele ning Eesti mõisate ja teedevõrgu ajaloo uurimisele. Tema sulest on ilmunud kümneid koduloo-teemaalilisi raamatuid ja artikleid. Just tema on üks väheseid, kes on läbi käinud kõik Eesti mõisad. Ta on jäädvustanud Eesti kultuuripärandi olulised maamärgid vabatahtliku töö tulemusel sündinud kodulehele mois.ee. Ta on rajanud Väätsale Eesti Jalgrattamuuseumi, mis on jõudnud mitme tuhande külastajani aastas. Prausti kodanikuaktiivsuse tulemusel hoogsalt toimiv mäluasutus on heaks näiteks, kui oluline on üksikisiku roll kultuuripärandi väärtustamisel.
• Margus Vain – Ta on pikaaegne Kautjala-Patika külavanem. Kohalikud kutsuvad teda juba emeriitkülavanemaks. Ta on kogukonna sädeinimene, kes peale päevatöö jõuab tegeleda lisaks palju muuga. Ta laulab Patika külakooris ja on olnud selle vanem juba tegutsemise algusest. Lisaks on ta ka küla spordielu hing, on tegutsenud pikki aastaid Kodukant Harjumaa külaliikumises, hetkel on ta koos naisega tegev Harjumaa lasterikaste perede liidus ja nende tööpäevad venivad tihti väga pikaks.
• Priit Seire – Ta korraldab Järva vallas juba kolmandat aastat heategevusüritust „Jõuluvana Preedik“, mille raames sõidab jõuluvana läbi terve Järva valla ning jagab kõigile lastele luuletuse vastu kommipakke. Lisaks terves vallas jagatavatele kommipakkidele külastab jõuluvana ka vähekindlustatud peresid. Viimati jagas jõuluvana Preedik ligi 600 kommikotti ning külastatud perede lapsed said kõik just sellise kingituse nagu nende hing ihkas, olenemata selle väärtusest. Kui esimesel aastal tuli enamus finantsilist poolt tema enda rahakotist, siis nüüdseks on kogunud üritus palju kohalike toetajaid, kes kõik soovivad samuti oma kogukonnas midagi head korda saata. Jõuluvana Preedik kogukonnale igal aastal kustumatu mulje ning pakub vähekindlustatud lastele unistuste täitumist.
• Maire Kruus – Ta on aastaid tegelenud Kaitseliiidu ja Naiskodukaitse järelkasvuga, olles noorkotkaste ja kodutütarde vabatahtlik instruktor. Ta on pärjatud 2020. aasta noortejuhi tiitliga. Lisaks on ta Kodutütarde Lääne ringkonna vanem ja Naiskodukaitse Lääne ringkonna Haapsalu jaoskonna esinaine. Kõik need ametid ja kohustused on tal vabatahtlikkuse alusel. Tema juhtida on ka üks kodutütarde rühm Läänemaal. Ühtekokku on ta olnud noortejuht juba 17 aastat. Tema osalusel on aastaid toimunud „Anname Au“ kampaania Haapsalus, tema kaasabil on toimunud täht- ja mälestuspäevade tähistamised Läänemaal.
• Jüri Trei – Ta on aktiivselt osalenud aastaid MTÜ Eesti Vabaduse Eest tegevuses ja aidanud korraldada koostöös isamaaliste seltsidega Eesti lähiajalugu tutvustavaid kohtumisi ja loenguid nii noortele kui ka juba elukogenud inimestele. Viimastel aastatel on ette valmistatud ja tutvustatud Tartu rahu 100, Eesti taasiseseisvumise 30, MRP pakti ja salaprotokollidega seonduvat nii loengute, video kui trükiste vahendusel. Kogu selle suure ja vabatahtliku töö algatajaid ja korraldajaid on just tema. Tema teeneks võib lugeda meie riigi- ja kultuuritegelaste ning vabadusristi kavaleride mälestuse jäädvustamisega seotud ettevõtmised, kuhu on viimastel aastatel kaasatud veel mitmeid isamaalisi ühendusi ja koole.
• Anne Kalf – Ta on olnud aastaid Raplamaa külaliikumise eestvedaja. Ta teab, millest räägib ja teab, mis toimib. Ta seisab igati külaelu säilimise ja arenemise eest nii oma mõtete kui tegudega. Volikogu liikmena seisab ta alati läbipaistvama valitsemise, kogukondade kaasamise ja nendega sisulise koostöö tegemise eest. Ta väärtustab külaelu ja kodukohta, olles aktiivne külaelu eestvedaja üle 20 aasta. Tema kodukoha Lipa külaelu on tema eestvedamisel aktiivne ja silmapaistev, Lipa koolimaja on tema tegevuse läbi saanud peale õppetöö lõpetamist uue suuna piirkonna vabaajakeskusena.
• Sven Salumets – Ta on üks Facebooki algatuse „Märka meedikut“ eestvedaja. Koos meeskonnaga on ta võtnud oma südameasjaks toetada üle Eesti meedikuid praegusel raskel ajal, sest haiglates töötatakse igapäevaselt meie inimeste elude päästmiseks. Meedikud ja tugipersonal teevad seda igapäevaselt väga suure ülekoormuse ja väsimuse all, teadmata millal praegune tervisekriis lõppeb. „Märka meedikut“ Facebooki lehel, millega on liitunud 2000 inimest, kogutakse eraisikutelt ning firmadelt annetusi, mille eest viiakse haiglatesse üle kogu Eesti tänukingitusi. Algatus on suutnud kaasata ka mitmeid eraettevõtteid, kes on meedikutele omakorda erinevaid kingitusi välja pannud.
• Ülle Välimäe – Ta on teinud kultuuritööd 46 aastat, pöörates erilist tähelepanu rahvakultuuri edasikandmisele. Ta on loonud, juhtinud ja arendanud mitmeid kollektiive ja organisatsioone – olnud olnud Oisu rahvamaja juhataja, Türi muuseumi direktor ja praegu juba 18 aastat Türi Kultuurikeskuse direktor. Ta mängib puhkpilliorkestris Türi, Kabala vilistlasorkestris ja Oisu rahvamuusikaorkestris. Mure ja hool Eesti rahvakultuuri pärast on temast teinud üle-eestilise rahvakultuuri grand old lady. Ta oli MTÜ Eesti Rahvamajade Ühingu loomise algatusgrupis ning on alates ühingu asutamisest 2007.a. selle juhatuse esimees. Ühing koondab enda alla rahvamajade töötajaid ning rahvamajade arendustööst huvitatuid ja sellele kaasaaitavaid isikuid, et väärtustada rahvamaju Eesti kultuuritraditsioonide hoidmisel ja arendamisel ning tähtsustada rahvamajade töötajate rolli ühiskonnas.
• Ingrit Kala – Ta on andnud aastate jooksul vabatahtliku tööga märkimisväärse panuse seto käsitöö hoidmisele, säilitamisele, edasiandmisele, edasikandmisele ja tutvustamisele kaasa aitamisel. 2021. aastal korraldati tema eestvedamisel järgmised üritused: XXVIII Seto Pitsi päevad Värskas, III Seto käsitöö- ja keelelaager Litvina külas, Setomaa käsitööaitade lahtiste uste päev, mardilaat Setomaal. Ta on vabatahtliku tegevuse kaudu korraldanud Setomaa käsitööliste omavahelist koostööd ning toetanud käsitöölisi uute oskuste ja teadmiste omandamisel ning turundamisel. Tema vabatahtlik panus seto käsitöö valdkonnas on hea näide sellest, kuidas aktiivse kodanikuna on võimalik igati kaasa aidata kultuuritraditsioonide hoidmisele ja edasiandmisele.
• Alari Rammo – Ta on juba pikka aega olnud kodanikuühiskonna arendamisel asendamatu tegija nii kolmanda- kui avaliku sektori jaoks. Ta aitab arendada seadusandluse, lõimumise, vabatahtliku tegevuse, avalike arutelude, bürokraatia vähendamise, läbipaistvuse suurendamise jpm valdkondi, millest mõned on seotud töökohustustega, aga kirgliku kodaniku ja inimõiguste eest seisjana kestavad tema tööpäevad sageli varaste hommikutundideni.
• Riina Tamm – Ta on aastaid juhtinud Eesti kõige väiksema üldhaigla tööd ning taganud, et hiidlastele kui ka turistidele oleks Hiiumaal alati tagatud arstiabi. Ta on viimased kaks aastat panustanud oluliselt COVID-kriisi lahendamisse saarel, taganud testimise, vaktsineerimise (sh vaktsineerimiskiirabi) ning loomulikult ka ravi. Ta leiab alati lahenduse, ka olukordades kui parvlaev ei sõida või helikopter ei lenda. On märkimisväärne, et väikseim üldhaigla suudab jätkuvalt tagada ka sünnitusabi saarel.
• Helja Kirber – Ta juhib ja koolitab Üleilmakoolis välismaal elavaid noori, et nad saaksid soovi korral astuda Eesti kõrgkoolidesse. Üleilmakool tegutseb aastast 2013 ja tänavu aitab kaasa 240 õpilase õppetööle 31 riigist. Nii annab tema panus võimaluse maailma eri paigus elavatel lastel säilitada ja arendada eesti keele oskust ning neil soovi korral Eestisse tagasi pöörduda.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2020. aastal

• Aare Hõrn on Setomaal elav tulihingeline seto, kaitseliitlane, Setomaa Liidu juhatuse liige ning Seto Kongressi Vanemate Kogu peavanem. Tänu tema aktiivsele, järjepidevale ja sihikindlale tegutsemisele ning eestvedamisele sai teoks Petserimaa Vabadussõja ausamba rajamine Setomaa vallakeskusesse Värskasse ja selle avamine 20. juulil 2020. Aare Hõrn on Värska Vabadussõja ausamba püstitamise peamine eestvedaja ja ausamba taastamise komisjoni kokkukutsuja. Aare jaoks on ausamba rajamine auvõla tasumine Vabadussõjas Petserimaa lahingutes langenute ja Hannes Walteri ees.
• Raimo Pull on Pärnu keskkonnaaktivist, kelle südameasjaks on koristada kodulinn inimtekkelisest prügist. Looduskaitse alla kuuluva Pärnu rannaniidu luited, sonnid, pilliroog, rannaliiv, madal merevesi ja Pärnu jõe kaldad on need kohad, kus tema tööpõld laiub ja kus ta sõltumata aastaajast või ilmast tegutseb. Raimo prügikoristusretked on kõige ehedam ja ausam kodanikualgatuse musternäide. Kuigi Raimo eeskujul käärisid käised mitmed teisedki vabatahtlikest prügikorilased, toimetab Raimo ise keskkonnasanitarina enamasti üksi ja spontaanselt – siis kui saab ning näeb linnalooduses rämpsu vedelemas. Iga omavalitsus tunneks Raimo-suguste kodanike üle uhkust. Pärnul on vedanud, et Raimo koduks on just Pärnu linn. Tehes ise, ootamata vastu tasu või tunnustust, tehes selleks, et endal ja teistel oleks parem ning puhtam (elu)keskkond, on inimene näidanud end kodanikuna kõige paremast küljest.
• Andres Lember, Kaitseliidu Saaremaa maleva taastajaliige, praegune Kaitseliidu küberkaitseüksuse tegevliige, on olnud 2016. aasta alguses käima lükatud Kaitseliidu vabatahtlike blogi Propastop peamine eestvedaja. Blogi eesmärk on aidata kaasa Eesti turvalisusele inforuumis, tuues esile meedias Eesti kohta levitatavad valed, kallutatud teabe ja desinformatsiooni. Blogis tehakse leitud libauudistele faktikontroll. Sisu luuakse ka vene, inglise ja saksa keeles. 2019. aastal algatas Propastop rahvaalgatuse nimega „Vaenulike propagandakanalite tegevuse reguleerimine Eestis“, mille eesmärk on töötada välja õiguslik raamistik domeeni .ee kasutamiseks teiste riikide toetatud veebilehtede jaoks, mis õhutavad ühiskonnas konflikte ja edastavad Eesti kohta kallutatud või lõhestavat teavet või mis levitavad vaenulikku propagandat. Andres Lemberi veetava blogi üheks teeneks võib lugeda ka eestikeelse Sputniku tegevuse lõpetamist 2020. aasta algusest.
• Lili Tiri on võtnud enda missiooniks liikumispuudega inimeste turvatunde tõstmise. Tema igapäevatöö on liikumispuudega inimesi puudutava info koondamine, avaliku arvamuse kujundamine avalike ürituste ja üksikjuhtumite abil, poliitika kujundamises osalemine ning kohalike omavalitsuste ja ka erasektori nõustamine sotsiaaltranspordi, kodukohanduse ja ligipääsetavuse valdkonnas. Lili on Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidus olnud aastatel 2010–2018 vabatahtlik meedik, aastast 2018 juba tegevjuht. Tähelepanuväärne on fakt, et organisatsiooni üksainus tegevtöötaja korraldab lisaks põhitööle vabatahtlikuna ka Eesti Omavalitsuspäevi.
• Anneli Kana on aastaid esindanud Eestit Euroopa külaliikumises, teda on valitud sealsetesse juhtorganitesse, ta on tutvustanud Eesti kodanikuühiskonna arengut ja rääkinud kaasamisest Albaanias, Bosnias ja Hertsegoviinas, Montenegros, Armeenias, Gruusias, Moldovas ja Ukrainas. Praegu on Anneli MTÜ Metsanurme liige ja aitab juhtida ka mitut teist organisatsiooni. Annelil on palju praktilist kogemust nii külaseltsi, maakondliku kui üle-eestilise organisatsiooni juhtimisest, ta teab, millest räägib, ja teab, mis toimib.
• Viljandi õpetaja Lilian Tambek on loonud ja juhib MTÜd Taibukate Teaduskool. Teaduskooli eesmärk on tuua kokku Viljandimaa loodusteaduste, täppisteaduste ja tehnoloogiahuvilised noored, et pakkuda neile lisaõpet üldhariduskoolis omandatule. Teaduskool aitab leida üles andekad noored Viljandi linnas ja maakonnas, et arendada nende õppe- ja loovtegevust. Pakutakse täiendusõpet, kus rõhuasetus on matemaatikal, füüsikal, keemial, bioloogial ja keskkonnakaitsel.
• Võrumaal asuva Mõniste piirkonna sädeinimene Katrin Roop peab oluliseks kogukonna enda algatusi ja tegevusi. Katrini eestvedamisel alustas 2006. aastal MTÜ Ääremaa Noored, kelle aktiivne tegevus algatas ja toetas Mõniste avatud noortekeskuse tegevust. Külaelu elavdamise eesmärgil loodi Katrini algatusel Mõniste piirkonnas 2009. aastal MTÜ Labritsa. 2016. aastal tähistati Mõniste valla 25. sünnipäeva ja 630 aasta möödumist Mõniste kirjalikust esmamainimisest. Just Katrin on kõigi nende sündmuste ja tegevuste eestvedaja ja ideede generaator. Katrini jaoks on kogukonna aktiivne tegevus ühinenud omavalitsuses väga oluline, seetõttu panustab ta eelkõige sellele valdkonnale. Oma tegevuses on Katrin juhindunud kahest mõtteterast: kõik, mis teed, teed endale ning kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab.
• Bärbel Salumäe on aastaid olnud vabatahtlik noortejuht kodutütardele. Täpselt sama kaua on ta kuulunud Naiskodukaitsesse. Hiljuti oli ta Kodutütarde Tallinna ringkonnavanem ning praegu on ta Naiskodukaitse Tallinna ringkonna juhatuse liige. Inimene, kes võtab vabatahtlikult vastutuse ja soovi organisatsiooni arengus kaasa tegutseda, on tunnustamist väärt ning seda on ka organisatsioonis tehtud. Kuid ta pole piirdunud vaid organisatsioonides vabatahtlikuks olemisega. Ta on aastaid osalenud MTÜ Lagedi Alevikuselts tegevuses, olnud väga paljude ürituste eestvedaja ning rääkinud kaasa kogukonda puudutavates küsimustes.
• Noorte Kotkaste Valgamaa Maleva aktiivne noortejuht Janar Koemets kuulub ka Noorte Kotkaste juhatusse. Lisaks on ta MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus TANKLA liige ning aktiivne vabatahtlik ja koostööpartner Valga avatud noortekeskuses. Ta panustab oma tegevusega aktiivselt kogukonna arendamisse ja turvalisuse tagamisse, olles abipolitseinike eestvedaja. Janar on abis paljudel Valga maakonna noortesündmustel, ta viib läbi erinevaid töötubasid ning tegevusi noortele. Tänu tema panusele on Valga avatud noortekeskusest kasvanud välja nii mõnigi aktiivne abipolitseinik ning nii mõnedki praegu veel alaealised noored soovivad saada abipolitseinikuks või asuda õppima sisekaitseakadeemiasse.
• Jurist, organisatsioonide juriidiline ja strateegiline nõustaja Maarja Oviir-Neivelt on leidnud enda kire strateegilises filantroopias, kus lisaks rahalisele toetusele kaasatakse ettevõtjate teadmised ja kogemused, ning sotsiaalses ettevõtluses, kus loovaid lahendusi kasutades seotakse äriline tegevus ühiskondlike eesmärkidega pikaajaliste ühiskondlike probleemide lahendamiseks. Maarja on olnud aastaid Heateo SA eestvedaja ning 2016. aastal pälvinud koos abikaasaga aasta kultuurisõbra tiitli. Viimastel aastatel on ta pühendunud laste ja perede heaolu tagamisele tõenduspõhise ennetustööga. Tema meeskonna loodud ja juhitud Lapse Heaolu Arengukeskuse eesmärk on jõuda olukorrani, kus ennetavad tegevused ning tõhus abi riskis olevatele lastele ja peredele on kättesaadavad kõigis Eestimaa piirkondades. Maarja teab, et laste ja perede heaolu toetamine on ühiskonna jätkusuutlikkuse jaoks ülioluline, et hästi toetatud vanemlus annab pikas vaates meile õnnelikumad pered, töökamad, rõõmsamad ja seaduskuulekamad noored, vanematele suurema rahulolu lastest ja selle tulemusena sünnib meile ka rohkem lapsi.
• Saaremaal lahvatanud koroonakriis tõi välja inimesed, kes lisaks oma põhitööle astusid välja vabatahtlikuna ja toetasid abivajajaid. Jaanus Mägi töötab Saaremaa vallavalitsuses IT-tehnikuna, ta on pereisa ja kirglik kalamees, ta on inimesena väga tagasihoidlik. Jaanus ehitas koroonakriisi ajal üles vabatahtlike leidmiseks platvormi, kaasas inimesi, jagas tööülesandeid, igal vabal hetkel abistas ise, seda nii voodite vedamisel, arvutite parandamisel, kastide tõstmisel ja kui ka kõige muuga. Haridusvaldkonna digiõppele viimisel otsis Jaanus kokku puuduolevad arvutid, parandas neid ja viis vajadusel ise kodudesse laiali. Tänu Jaanus Mägi tegevusele tuli Saaremaa toime keerulise olukorraga.
• Sille Pudel töötab MTÜs Järva Arengupartnerid konsultandina. Sille eestvedamisel on Roosna-Alliku rahvas Paide linna kaasavast eelarvest kogukonnale palju kasu toonud – seal on nüüd suurepärane pumptrack’i rada. Sillel on võime haarata elluviimiseks erinevaid ideid, mõelda ise välja uusi projekte, neid eest vedada ja muuta üks väike alevik kaasaegseks, arenevaks ning eri vanuses ja eri huvidega inimesi koondades luua üks soe, hubane ja kodune koht. Sille on Allikjärve külavanem, kes panustab kogu omavalitsuse külade arengusse. Ta on Paide linna külavanemate mõttekodade juht ning teeb seda õhinaga ja vabatahtlikult. Ta panustas südamega ja palju sellesse, et Paide linna külad saaksid olla väljavalitud „Arukate külade“ programmi. Ta on tegev ka Eesti Raamatupidajate Kogus ja paar aastat tegutseb tema ettevõtte juures naisettevõtluse teabekeskus JÄRVA-NET. Hiljuti kaitses ta magistritöö maaülikoolis. Ettevõtjana lõi ta 2018. aastal kohalike toodete turu Roosna-Alliku OTT (otse tootjalt tarbijale) ja asus Paide täiskasvanute keskkoolis ettevõtluskursustel õpetama.
• Andrei Vitko on MTÜ Ida-Virumaa Kurtide Ühingu juhatuse liige ja üks rajaja. Ida-Virumaa Kurtide Ühingu loomise eesmärk oli lõimida Ida-Virumaa venekeelsed kurdid üle-eestilisse kurtide ühingusse ja astuda Eesti Kurtide Liitu. Andrei lõi Facebookis MTÜ Ida-Virumaa Kurtide Ühing suhtlusgrupi, mille kaudu ta jagab ühingu liikmega aktiivselt teavet ürituste kohta ning muud vajalikku infot ja uudiseid. Tänu Andrei pingutustele on toimunud ekskursioone, üritusi ja kohtumisi Eesti Kurtide Liidu tegevuse raames. Andrei organiseeritud on ka ühingu liikmetele mõeldud ja kaks korda toimunud eesti viipekeele kursused. Andrei hoolitseb ka ühingu huvikaitsetegevuse eest.
• Anneli Uffert on Puka kogukonna vedur ja MTÜ Puka eestvedaja. Kahe aasta jooksul on MTÜ eestvedamisel toimunud üle 150 ürituse. Veel on Anneli seisnud Puka uue koolimaja eest – selle ehitus ongi praeguseks alanud. Anneli puhus koostöös teiste vabatahtlikega elu sisse alevi ühissaunale, mis on üks Euroopa Saunamaratoni saunadest, lisaks on koos organiseeritud „Teeme ära!“ talgupäevi. Pukas pole toimunud peaaegu midagi, milles Anneli ei oleks kas nõu või jõuga kaasa löönud. Näiteks pärast haldusreformi võttis ta isiklikult südameasjaks, et Puka jõulupuul säraksid jõulude ajal tuled.
• Ingrid Purge on aastaid panustanud Samaaria hooldekeskuses, juhtides asutust, kus kasvatati ümber alkoholisõltlaseid. Aastaid on Ingrid eest vedanud Putkaste külaseltsi tegemisi, sealhulgas kirjutanud külaelu toetavaid projekte. Viimati saadi turvalisuse voorust Putkastesse teede ristumisnurkadesse peeglid. Kolm aastat tagasi sai Ingridi eestvedamisel alguse Hiiumaa öölaulupidu, mis on väga menukas ja perekeskne üritus. Praegu veab Ingrid eest Hiiumaa toidupanka – korraldab toidukogumispäevi ning organiseerib poodidest ja toitlustusasutustest üle jääva toidukraami kokku kogumise ja laiali jagamise.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2019. aastal

• Aivar Aasamäe on olnud aastaid külakogukonna eestvedaja, viimastel aastatel ka külavanem. Ta on aktiivne ka Rae valla kogukonnatöös ja valitud Rae valla alevike- ja külavanemate seltsi juhiks. Tema eestvedamisel on väike Kurna küla muutunud väga aktiivseks külakogukonnaks. Koos on rajatud külaplats ja võrkpalliväljak, korrastatud Kurna mõisapark. Tallinna ringtee alla ehitatud tunneli kujundas ta kultuuritunneliks, kus on kajastatud Kurna küla areng ning antakse teavet valla ja küla sündmustest.
• Piret Aus töötab kirglikult selle heaks, et puudega inimestel oleks võimalus osa saada eesti kultuurist. Tema suureks saavutuseks on tantsu- ja laulupeole „Minu arm“ ligipääsu loomine nii nägemis-, kuulmis- kui ka liikumispuudega inimestele. Ta on fantastiliselt hooliv ja professionaalne õppejõud Viljandi kultuuriakadeemias ja eesti pärimusmuusika pühendunud eestvedaja.
• Aili Avi teeb kõike suure innu ja põhjalikkusega ning tõmbab oma energiaga kaasa ka teised. Ta on Türil kogukondliku ja keskkonnasäästliku liikumise eestvedaja, vallavolikogu liige, haridus- ja noorsookomisjoni esimees, kevadpealinna ja paljude teiste sündmuste korraldustoimkonna liige, mitmete vahvate ettevõtmiste algataja, hinnatud päeva- ja õhtujuht, tõeline sädeinimene!
• Lisaks põhitööle Tallinna diakooniahaiglas on Hanna-Stiina Heinmets MTÜ Elu Dementsusega juhatuse esimees ning koolitaja. Koos omaloodud vabatahtlike meeskonnaga on ta võtnud sihiks luua kõigisse Eesti piirkondadesse tugigrupid dementsusega inimeste lähedastele, samuti on ta algatanud dementsusega inimesi ja nende lähedasi toetava mälukohvikute sarja. Paljudel üritustel on ta oma meeskonnaga kohal, et jagada infot ja pakkuda esmast nõustamist dementsete omastele. Tema sisemine sära, asjatundlikkus ja töökus innustab teisi vabatahtlikke selle paljusid peresid puudutava murega tegelema.
• Heino Ilves on lugupeetud ja oma arvamusega inimene, kes teeb eakate mõtteid teatavaks nii ametiasutustele kui kogu ühiskonnale. Ta on olnud aastakümneid juhatuse esimees Jõgevamaa pensionäride ühenduses ning ühtlasi juhib ka Jõgeva linna pensionäride ühendust. Ta korraldab eakatele ekskursioone, jõulupidusid ja teabepäevi. Pensionäride eestkõnelejana on ta tegev igal tasandil, olles ka Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu liige. Tema eestvedamisel korraldatakse Jõgevamaal nii ühiskondlikku kui ka seltsielu. Ta on Jõgeva meeskoori Mehis asutajaliige ning on koori liige ja president seniajani.
• Katrin Klaebo veab eest Raplamaa ettevõtlike naiste ühingut, mille aktiivsed naised on algatanud heategevusprojekte, kultuurisündmusi, koolitusi ja palju muid põnevaid ettevõtmisi. Tänavu algatas ta Naiste Ööde filmifestivali traditsiooni, mis leidis kohe rohket osavõttu ja positiivset tagasisidet. Filmifestival keskendub ühele teravale probleemile, sel korral oli teemaks lähisuhtevägivald. See tubli naine on aastaid olnud Rapla naiste tugikeskuse juhataja ja Pärnu naiste tugikeskuse vabatahtlik.
• Liis Lainemäe on pühendunud MTÜ Sibulatee eestvedamisele. Tema algatusel ellu kutsutud üritused on omavahel sidunud rahvuseid ning pannud kõiki ühiselt piirkonna eest seisma. Tema nakatav särasilmsus motiveerib kaasa lööma ja mõtlema, mida ja kuidas Sibulatee piirkonna ja elanike heaks ära teha. Tema tegevus ja panus on imetlusväärne.
• Reet Laos on üks MTÜ Kihnu Mere Seltsi asutajatest. Ta on võtnud endale südameasjaks Kihnu saare merepärandi kaitsmise, talletamise ja edasiandmise. Lisaks jätkub tal indu mereseltsi eest vedada ja teisi liikmeid endaga kaasa haarata. Ta oskab panna kogu saare uhkust tundma Kihnu meremeeste pärandi üle. Möödunud aastal pälvis ta Pärnumaa vabaühenduste tänuüritusel tiitli „Pärnumaa aasta vabatahtlik“. 2016. aastal pälvis aasta vabaühenduse tiitli Kihnu Mere Selts. Imetleme tema südikust ja teotahet.
• Valeria Lavrova soovib muuta Narva elu veelgi paremaks. Ta korraldab koostöös kultuuriministeeriumiga Narva kultuurifoorumit ning viib noorte seas läbi koolitusi „Teadlik ja aktiivne kodanik“ nii Narvas kui ka Sillamäel. Samuti osaleb ta projektis „Kiusamisest vabaks“. Valeria oskab rääkida nii, et igaüks saab ideest aru, oskab kuulata ning võtta vastu tasakaalukaid otsuseid. Tema üheks suurimaks saavutuseks kogukonna edendamisel oli koos aktiivsete linnaelanikega läbi viia algatus #myNarva2024, et Narvast saaks Euroopa kultuuripealinn 2024.
• Raivo Murumägi on vabatahtlikku tööd teinud juba 25 aastat, juhtides Vahastu vabatahtlikku tuletõrjekomandot, mida külaelanikud peavad Vahastu küla südameks. Ta on teinud ära suure töö kogukonna ühtseks liitmisel. Ta korraldab koolitusi kogukonna liikmetele turvalisuse tagamiseks ning Alar Akkatuse mälestusvõistlusi tuletõrjespordis, millega populariseerib noorte hulgas tuleohutust ja tuletõrjesporti. Ta teeb kõik selleks, et anda noortele edasi väärtusi, mis teevad nendest täisväärtuslikud kogukonna ja ühiskonna liikmed.
• Anni Oraveeri tegevus on aidanud lahendada pimedate ja vaegnägijate probleeme ning kujundanud ühiskonnas neisse inimestesse positiivset suhtumist. Anni algatusel saavad Läänemaa vaegnägijad kuulata maakonna ajalehte Lääne Elu. 2007. a sügisel alustas Haapsalu sotsiaalmajas Anni algatusel tööd ettelugemisring pimedatele ja vaegnägijatele. 2014. a sügisest on Anni korraldanud raamatute heliraamatuteks sisselugemist Eesti pimedate raamatukogule. Aastatega on ta andnud oma tegevusega suure panuse nägemispuudega inimeste heaolusse ning aidanud parandada nende elukvaliteeti. Oma töökuse, abivalmiduse ja ise väärika vabatahtlikuna on ta andnud märkimisväärse panuse nägemispuudega inimeste kogukonnale.
• Jana Pavlenkova tegutseb ühtmoodi säravalt nii Ida-Virumaal erinevatele algatustele hoogu andes kui ka üleriigilistes ja rahvusvahelistes projektides osaledes ja neid eest vedades. Tal on pidevalt käsil mitu projekti. Tema jaoks on väga oluline noorte tehnoloogiahariduse edendamine. Ta on panustanud ka erinevatesse projektidesse, mis arendavad Ida-Viru piirkonna majandust ja sotsiaalelu, ning neist mitmeid ka ise algatanud.
• Katre Põldmaa panustab vabatahtlikuna oma põhitöö ja kahe lapse kõrvalt vabatahtlikusse töösse. Ta teeb tööd abipolitseinikuna, tegeleb vähihaigete lastega ja panustab Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu kaudu toimuvatel üritustel. Abipolitseiniku töö puhul ei panusta ta ainult patrullis käies, vaid tegeleb aktiivselt ka ennetustööga, käies koolides lastele ja noortele ohutusalaseid loenguid andmas. Ta märkab enda kõrval neid, kellel on raske, ja annab endast parima, et neid aidata. Oma särava loomuga paneb ta ka teised enda ümber särama.
• Hardi Rehkalti korraldamisel ja juhtimisel toimuvad Eesti Vabariigi tähtpäevade ja ka mälestuspäevade tähistamised Martnas. Eesti Vabariigi ohvitseri, nooremleitnandina seisab ta väsimatult selle eest, et Läänemaa vabadusvõitlejate ja metsavendade mälestus saaks vääriliselt hoitud ja tulevastele põlvedele edasi antud. Ta panustab ühiskonnaellu, väärtustab kodanikuteadvust ühiskonnas ja edendab vääriliselt kodanikukasvatust, ning teeb tõhusalt vabatahtlikku tööd kogukonnas.
• Illimar Reinbusch on usaldusväärne ja hinnatud abipolitseinik, kes täidab talle pandud ülesandeid entusiasmiga. Oma koostöövalmiduse ja kohusetundlikkuse poolest on ta eeskujuks kõigile. Lisaks osaleb ta teiste abipolitseinike väljaõppe korraldamisel ja abipolitseinike omavaheliste mõõduvõtmiste korraldamisel. Ta lihtsalt ei oska jääda kõrvaltvaatajaks, ta on rahulik, ei lähe närvi ja selgitab asju parimal viisil. Ta on alati oodatud ja teda tunnevad kõik.
• Tiina Stelmachi initsiatiivil ja eestvedamisel on loodud Tartu ülikooli lastekliiniku arendus- ja taastusravikeskuse filiaal. Ta on loonud SA Eesti Agrenska Fondi, milles pakutakse tugiteenuseid puuetega lastele ja noortele ning nende peredele. Ta on inimene, kelle toele ja abile võib alati loota ja kindel olla. „Eriliste laste“ (nagu ta neid ise kutsub) ja nende perede igakülgne nõustamine ja abistamine on sügavalt tema südames iga päev.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2018. aastal

• Teibi Torm on andnud suure panuse Eesti haridusvaldkonna edendamiseks „Noored kooli“ programmi käimalükkajana, õpetajakoolituse valdkonna arendajana ja sotsiaalse ettevõtjana asendusõpetajate süsteemi loomisel. Tänavu juhtis Teibi Torm 100 e-külalistunni projekti, mille raames kaasati noorte jaoks oluliste ühiskondlike teemade e-külalisõpetajaks 100 aktiivset kodanikku. MTÜ Tagasi Kooli projekti jõudis tänu 1200 õpetajale ja sajale külalisõpetajale tuhandete õpilasteni ligi 400 koolis.
• Rakvere reaalgümnaasiumi abiturent Maris Praats seisab hea õpilaste õiguste eest ja võitleb koolikiusamisega. Ta on Väike-Maarja noortevolikogu algataja, Lääne-Virumaa Noortekogu asepresident, Salliva Kooli foorumteatrite koordinaator ning paljude noorteürituste ja -aktsioonide korraldaja.
• Sillamäe Jaaniussikese lasteaia innukas ja uuendusmeelne pedagoog Jana Arshinova on edukas keelekümblusmeetodi arendaja ja rakendaja, kolleegide koolitaja ja mentor. Tema töö tulemusena on suurenenud lastevanemate toetus keelekümblusele ning laste ja nende vanemate soov ja oskus eesti keeles suhelda.
• Võru pensionäride päevakeskuse juhataja Astrid Hunt on toonud kõige väärikamate linlaste ellu värve ja võimalusi. Tema eestvedamisel on käima lükatud mitmed eakatele mõeldud huvialaringid, üritused ja ettevõtmised. Võrus tähistatakse nüüd vanavanemate päeva, taidlejad on esinenud isegi rahvusvahelistel lavadel ja Lõuna-Eesti memme-taadi peod on Võrumaale kokku toonud tuhatkond väärikat esinejat.
• Naiskodukaitse tegevliige Taive Saar on vabatahtlikuna andnud suure panuse Eesti elanikkonnakaitse arengusse. Tema loodud Naiskodukaitse ohutushoiu kursus annab oskused erinevate ohtudega toimetulemiseks nii tava- kui kriisiolukorras. Taive Saar koolitab ohutushoiu instruktoreid ja on neile mentoriks. Oma palgatöö kõrvalt on ta panustanud tuhandeid töötunde inimeste koolitamisse ja koolitussüsteemi arendamisse.
• Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets on alates 2013. aastast korraldanud kampaaniat „Sinu käed päästavad elu“. Selle eesmärk on harida tavalisi inimesi esmaabi andmises ja õpetada neile elustamisvõtteid. Praeguseks on selle elustamiskoolituse läbinud tuhanded inimesed üle Eesti.
• Sigrid Petoffer on viimased 20 aastat pühendunud vanemliku hoolitsuseta laste abistamisele. Ta on Haiba lastekodu juhatajana ning lapsendaja-, hooldus- ja eestkosteperede tugiorganisatsiooni MTÜ Oma Pere tegevjuhina seisnud selle eest, et kurva saatusega lapsed saaksid endale pere. Ta on aidanud nüüdisajastada lapsendamise protsessi, loonud abiteenused ning innustanud ühise eesmärgi nimel tööle enam kui 300 lapsevanemat, spetsialisti ja vabatahtlikku. Lisaks palgatööle nõustab Sigrid Petoffer vabatahtlikuna ka tuge vajavaid peresid.
• Nelja lapse ema Herle Gerassimova pani aluse MTÜ-le Tartumaa Lasterikkad, et pakkuda suurperedele tuge ja neis kasvavatele lastele võimalusi. Tema juhtimisel on lasterikkad vabatahtlikeks spordiüritustel. Ühenduse talgupäevadel tehakse ühiselt ära tööd, millega abivajav pere ise hätta jääb. Kõige selle kõrvalt jõuab Herle Gerassimova abiks käia ka Tartu laste turvakodus.
• Sirje Norden on toonud helgust paljudesse murest vaevatud peredesse. Tema rajatud päevakeskus Autistika pakub esimese omataolisena Eestis erihooldusteenust autismispektri häirega täiskasvanutele. Tänu keskusele saavad raske ja sügava puudega autistlikud noored jääda kogukonda ja olla tegevuses ka pärast koolikohustuse lõppemist. Noorte lähedased ei ole enam sundseisus, neil on omakorda võimalik käia tööl ja võtta osa ühiskondlikust elust.
• Ingrid Meerbach lõi vabatahtlikus korras võrgustiku, et lähisuhtevägivalla ohvrid saaksid informatsiooni ja tuge ühest kohast. Tema loodud tugigrupp Facebookis sai juba esimesel päeval liitumiseks üle 30 sooviavalduse. Naised jagavad seal oma lugusid, toetavad üksteist ja saavad vastuseid oma küsimustele. Võrgustiku töösse on Ingrid Meerbach kaasanud ka Pärnu ohvriabi, Pärnu naiste tugikeskuse, juristid ja teised spetsialistid. Paljudele lähisuhtevägivalla ohvritele on see diskreetne kanal ainus viis abi saada.
• Politsei- ja piirivalveameti juhtiv korrakaitseametnik ja Lõuna prefektuuri vabatahtlike koordinaator Rainer Rahasepp on politseinikuna töötanud üle 20 aasta. Rainer Rahasepa algatusel õpetavad abipolitseinikud Lõuna-Eesti koolides ja lasteaedades, kuidas rattaga ohutult liigelda. Temata poleks ka tänavu viiendat korda toimunud helkurikõndi „Helkuriga sõbraks“, mis abipolitseinike eestvedamisel on kasvanud juba üle-eestiliseks ettevõtmiseks.
• Kauaaegne Anija valla elanik Anne Oruaas on põiminud kodunikukasvatust igasse oma tegemisse küll pedagoogi, raamatukoguhoidja kui kodanikualgatuste eestvedajana. Tema kümneaastase vabatahtliku töö tulemusena renoveeriti Kehra raudteejaama hoone ja tänavu avati seal Vabadussõja murdelahingute muuseum.
• Eesti Vabariigi eruohvitser, vanemleitnant Tiit Põder seisab väsimatult hea selle eest, et vabadusvõitlejate ja metsavendade mälestus saaks väärikalt hoitud ja tulevastele põlvedele edasi antud. Tiit Põderi algatusel on toimunud kümneid isamaalisi üritusi, konverentse ja Eesti sõjaajaloo oluliste tähtpäevade meelespidamisi. Tema kaasabil toimub igal aastal vastupanuvõitluse päeva tähistamine Tallinna metsakalmistul.
• Mai Timmi on Navi külakogukonna eestvedaja ja tagantutsitaja, külamaja hea haldjas ja külaelu hingepuhuja. Võrokesed teavad, et Navi külamajas aetakse töö- ja teadusjuttu, korraldatakse lastelaagreid, tehakse sporti ja peetakse pidusid. Mai Timmi märkab abivajajaid enda ümber. Nii palus ta pensionipõlvega kohaneval isal panna kokku vanadest multifilmidest programmi ja võttis ise ühendust erinevate lasteaedadega. Nüüd käivadki isa ja tütar mudilastele Mai lapsepõlve aegseid multikaid näitamas.
• Kairis Kontusele on oluline, et tema kodukandis saaks elu muutuda paremaks ja inimesed märkaksid enam neid, kellega õlg õla kõrval koos elatakse. Ta on Kohila mõisakooli õpetaja, võimlemistreener, Kohila kogukonnamuusikalide traditsiooni algataja ja üritustesarja „Kohila hoovide teater“ initsiaator. Kairis Kontuse algatatud heategevusprojektiga „Avatud südamega“ toetatakse majanduslikes raskustes peresid ja valla hoolekandeasutusi, kus elavad psüühilise erivajadusega inimesed.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2017. aastal

• Tartu Annelinna gümnaasiumi klassiõpetaja ja eesti keele kui teise keele õpetaja Anne Kaskman on oma südameasjaks võtnud, et venekeelsetest peredest noored saaksid sinasõbraks eesti keele ja kultuuriga. Ta jagab oma teadmisi varmalt ka kolleegidega, koolitades teiste keelekümbluskoolide õpetajaid. Tema eestvedamisel osalevad Annelinna gümnaasiumi õpilased nüüd ka rahvatantsupidudel, samuti on ta algatanud kakskeelse draamafestivali ja riigikaitsepäevad algkooliõpilastele.
• Otepää avatud noortekeskuse juhataja ja ujumistreener Kätlin Nukka otsib väsimatult noortele sobivaid võimalusi vaba aja veetmiseks. Nii on noortekeskusel nüüd piljardilaud, matkatarvikud, bänditegemiseks pillid ning käima on lükatud kalastusring ja robootikaring. Et oleks koht, kus pillioskust näidata, korraldab ta Valgamaa noortebändide festivali. Samuti on ta taaselustanud malevatraditsiooni – Otepää noortemalev nüüdseks kaks suve edukalt tegutsenud.
• Tallinna keskraamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonna pearaamatukoguhoidja Nadezhda Geryak aitab eesti kirjandust ja kultuuri tutvustada vene keelt emakeelena kõnelevatele tallinlastele. Juba kuus aastat on ta korraldanud kohtumisürituste sarja, kus vene emakeelega lastele ja noortele tutvustatakse eesti kirjanikke. Lastel aitab eesti keeles lugemist harjutada lõimumiskoer ja eelmisest aastast tegutseb osakonna juures ka keelekohvik. Samuti aitab ta tutvustada erinevate Eestis elavate rahvaste kultuuri.
• Kuigi Kristiina Tõnnissonil on palju ühiskondlikult olulisi rolle, esitati ta kodanikupäeva aumärgi tunnustusele märkimisväärse osa eest teaduse ja kultuuri sihtasutuse Domus Dorpatensis loomisel ja arendamisel. Sihtasutusest on saanud aktiivne demokraatia ja kodanikuhariduse arendamise eestvedaja ning see on andnud paljudele noortele vajalikke projektijuhtimise oskusi. Ta on Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja, kuni jaanuarini oli ta ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitali nõukogu esimees.
• MTÜ Eesti Puuetega Naiste Ühingu asutaja ja esinaine Mare Abner on erivajadustega naiste eest seisnud juba enam kui 40 aastat. Samuti tegutseb ta MTÜ Eesti Lihasehaigete Seltsis. Mare Abner on aidanud tõsta teadlikkust erivajadustega naiste vajaduste kohta, et nad saaksid elada täisväärtuslikku elu. Ta on korraldanud erinevaid sellekohaseid infopäevi ja andnud välja trükiseid.
• Antero Noor on Tallinna 32. keskkooli õpilane, kes koos sõprade abiga leidis 1. juulil viisi, kuidas kehva ilma tõttu ärajäänud tantsupidu siiski toimuda saaks. Ehkki keegi ei mäleta enam, kes täpselt sündmuste jada valla päästis, viisid Antero korraldusvõime ja entusiasm selleni, et mõne tunniga saadi kõik kooskõlastused, tehnika ja – mis kõige tähtsam – nii esinejad kui ka pealtvaatajad Vabaduse väljakule. On isegi öeldud, et tantsupeo II etendus ei jäänudki ära, vaid toimus teisel viisil. See aumärk on tänuks ka Antero kaaslastele tantsuansamblist Sõleke.
• MTÜ Traumamõmmiku asutaja ja eestvedaja Kaur Vahtriku abil jõuavad liiklusavariis osalenud lasteni armsad kallikarud, mis õnnetusest lihtsamini üle aitavad saada. Kallikaru on esimene abivahend, mis aitab luua lapsega uuesti turvalist ja rahustavat sidet, kui temaga on juhtunud midagi halba. Praeguseks on kallikarud lohutanud enam kui 60 last.
• Maimu Liis Nõmmik on üles kasvanud Kanadas, 1991. aastal kolis ta Eestisse ja hakkas siinsete noorte seas arendama skautlust. Skautlus pakub noortele arendavat ja ennast proovilepanevat tegevust. Viimastel aastatel on ta tegutsenud aktiivse hundujuhina Rävälä skautide malevas. Pikka aega oli ta Tallinna rahvusvahelise naisteklubi president. Siiani korraldab ta igal aastal jõulude eel heategevuslikku laata, et koguda raha abivajavate laste ja naiste toetuseks.
• Vabaühenduste liidu EMSL juhataja Maris Jõgeva töö ei lõpe kella kukkumisega. Eesti vabaühenduste elujõulisus ja areng on tema fookuses olnud pikemat aega. Ta osaleb aktiivselt õigusloomes ja heade tavade kujundamises ning valvab kodanikuühendusi puudutava poliitika elluviimise järele.
• Triin Bõstrov on ettevõtlik, avatud ja käivitaja-hingega noor inimene, kellel on energiat jagunud vabatahtlikuks tööks mitmes organisatsioonis. Tallinna Ülikoolis taaselustas ta rahvusvaheliste suhete ringi ja korraldas erinevaid loenguid, seminare ja õppevisiite tudengite maailmapildi avardamiseks. Ta on aktiivselt kaasa löönud ka Eesti Noorteühenduste Liidus, kus muu hulgas tegeles valimisea langetamise teemaga. Samuti edendab ta vabatahtlikuna noorsootööd rahvusvahelises organisatsioonis Young European Leadership.
• Tõrva gümnaasiumi pikaaegsel pühendunud õpetajal ja raamatukoguhoidjal Hilma Karul on oluline roll paljude noorte kodanikuks kasvamisel. Koos abikaasaga on ta loonud Helme koduloomuuseumi, mis pakub külastajatele killukesi minevikust. Ta korraldab erinevaid ajalooloenguid piirkonna noortele ning hoolitseb igakülgselt oma kodukandi ja laiemalt Mulgimaa ajaloopärandi tutvustamise ja hoidmise eest.
• Igor Taro on mees, kel olnud palju rolle alates ajakirjanikust, maavanemast, kaitseliitlasest ja abipolitseinikust kuni pereisa omani välja. Ta on aktiivne kodanik, kes on panustanud oma arvamusavalduste ja tegudega piirkonna arengusse. Taro aitab kaasa seto kultuuri elujõulisena hoidmisele, muu hulgas on ta 13 aastat olnud ajalehe Setomaa toimetaja. Vaid Eestiga tema ampluaa ei piirdu – nii aitas tema kirjutatud Ukraina päevik Eesti inimestel end Ukrainas toimuvaga kursis hoida.
• Ida päästekeskuse vabatahtlike koordinaator Vilve Kirs on andnud suure panuse, et praegu tegutseb Virumaal umbes 340 vabatahtlikku päästjat. Olles ka ise vabatahtlik päästja, on ta aktiivselt osalenud ennetustöös, teinud kodunõustamisi ning juhib viiendat aastat Narvas päästealast noorteringi. Tema eestvedamisel on noorteringides osalejatele korraldatud ohutuspäevi, kus noored saavad kinnistada õppeaasta jooksul omandatud teadmisi ja oskusi. Anneli Mikiver on oma muude tegemiste kõrvalt aastaid vabatahtlikuna panustanud Naiskodukaitse töösse ja olnud välikokana Kaitseliidu tagala asendamatu liige. Tema eestvedamisel taasasutati Väike-Maarja Naiskodukaitse jaoskond. Anneli peab loomulikuks abivajajaid toetada – nii on ta kogukonnas korraldanud heategevusmatku ja heategevuslikku seebikeetmist, et aidata lasterikkal perel osta uus ahi või soetada sügava puudega poisile spetsiaalne tool.
• Kaitseliidu taasasutaja Läänemaal ja praeguse Lääne maleva teavituspealiku Heiki Magnuse jaoks on oluline säilitada Läänemaa ajaloopärandit. Tema eestvedamisel tähistatakse ajaloolisi tähtpäevi, korraldatakse näitusi ja üritusi. Haapsalus algatas ta Eesti lipu päeva tähistamise traditsiooni. Samuti korraldab ta Haapsalus ja Ristil märtsi- ja juuniküüditamise mälestuspäevi. Nagu ütles tema kandidatuuri esitaja: „Läänemaal on väga vedanud, et meil on Heiki Magnus, kes ei unusta olnut.“

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2016. aastal

• Kirsika Ilmjärv on Koeru keskkooli huvijuht ja Naiskodukaitse Järva ringkonna esinaine. Lisaks kolme lapse kasvatamisele ja oma põhitööle on ta korraldanud Järvamaa aasta ema konkurssi, Naiskodukaitse aastapäeva ja suvelaagrit, juhendanud Koeru kodutütarde rühma, kutsunud ellu rahvatantsurühma jne.
• Vähiravifondi „Kingitud elu“ looja ja tegevjuht Toivo Tänavsuu tegevus on paljudele vähihaigetele eestimaalastele andnud lootust ning innustanud paljusid Eesti inimesi annetades head tegema. Fond on kinkinud elupäevi nendele vähihaigetele, kelle raviks ei ole tervisekassa toetusest piisanud.
• Annika Laats on EELK Risti koguduse õpetaja, hingehoidja Tallinna lastehaiglas, kaplan Tallinna diakooniahaiglas, MTÜ Vaikuse Lapsed liige. Ta on pakkunud hindamatut tuge hingehoius, pereteraapias ja leinaga toimetulekul. Tema eestvedamisel restaureeriti Risti kirik ja koguduse maja sai uue näo. Samuti pakkus Risti kogudus turvalist kodu Süüria sõjapõgenike perele.
• Aune Valk on lisaks põhitööle haridus- ja teadusministeeriumis panustanud vabatahtlikuna erinevatesse ettevõtmistesse. Ta veab Tartus projekti „Tuluke“, mille sihiks on kogukonna ja kooli koostöö edendamine. Koos Kristel Ressiga koondas ta head koostöönäited ja teadlaste soovitused raamatusse „Rõõmuga kooli. Kodu ja kooli koostöö käsiraamat“. Ta on palju kaasa aidanud Tartu Karlova Seltsi arendamisele, mh korraldanud Karlova isadepäeva ja Eharoosa kirjandusõhtuid.
• Päästeameti Läänemaa päästepiirkonna operatiivkorrapidaja Risto Roomet on ka vabatahtlikuna andnud olulise panuse oma kodukandi ja maakonna turvalisuse tõstmisesse. Tema algatusel on Paliveres ja Kirnas käima lükatud vabatahtlikud päästekomandod. Kohalik ujumiskoht sai tema eestvedamisel veeohutuspüstakud ning suurendatud on tuleohutust paljudes kodudes. Lisaks viib ta läbi päästeala noorteringi ja edendab tuletõrjesporti.
• Linda Raunet sündis samal aastal, mil Eesti Vabariik esmakordselt välja kuulutati. Ta töötas pikka aega eesti keele ja kirjanduse õpetajana ning oma õpilastes oskas ta tollasest tugevast ideoloogilisest survest hoolimata äratada huvi eesti keele, kirjanduse ja kultuuri vastu. Ta oli ka väsimatu rahvatantsu- ja näiteringide juhendaja. Pensionipõlves osaleb Keila kultuurimaja ja sotsiaalkeskuse huviringide tegevustes ning korraldab neid ise.
• Imbi-Sirje Torm on pikaaegne ajalooõpetaja, kellel on oluline roll paljude noorte kodanikuks kasvamisel. Ta on juhendanud Viljandimaa noori oma kodukandi ajaloo uurimisel, koostanud ajaloonäitusi, juhendanud noorgiide ja kirjutanud mitu raamatut Heimtali ajaloost. Imbi-Sirje Tormi loodud on Heimtali kooli muuseumituba, mis on avatud ka külalistele. Ta on oma teadmiste jagajana kui piirkonna visiitkaart, kultuuriväärtuste hoidja ja edasikandja.
• Sandra Mägi on Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud ja Raplamaal asuva Röa külavanem. Röa külla elama asudes asutas ta Naabrivalve piirkonna, seejärel alustas külaplatsi ehitusega ja ühisürituste eestvedamisega. Ta on elavdanud kogukondlikku läbikäimist ega ole peljanud välja tuua oma kandi valupunkte, innustades ka teisi neile lahendusi otsima. Lisaks on ta juba aastaid korraldanud Raplamaa elanikele tervisepäevi.
• Kristi Aria asutas 15 aastat tagasi Tartusse kooli rahvusvahelise taustaga laste jaoks. Ta on muutnud Tartu rahvusvahelise kooli erinevate kultuuride kogukonnakeskuseks ning tugevaks sillaks Eesti ja lapse päritolukultuuri vahel. Kristi Aria on olnud asendamatu inimene paljude kaugemalt pärit perede ja nende laste jaoks Tartus, aidates neil Eesti elu ja kultuuriga kohaneda ning võimaldades head haridust.
• Indrek Luberg jõuab oma pere ja tööelu kõrvalt alati olla abivalmis kogukonnaliige ning seista kohaliku kandi turvalisuse ja huvide eest. Ta on olnud aktiivne vabatahtlik Liiva Külaseltsi tegemistes ning korraldanud erinevaid kohalikke üritusi. Tänu temale on Liiva jaama ehitatud ammuigatsetud ülekäigurada ning juurutatud toimiv Naabrivalve piirkond.
• Airi Hallik-Konnula Urvaste Külade Seltsist on oma kogukonna heaks palju ära teinud. Ta on seisnud selle eest, et Essoo turbasoo jääks puutumata ning sinna ei rajataks turbamaardlat. Tänu temale sündis Urvaste kama, mille müügitulu panustatakse kohaliku kogukonna arengusse. Airi Hallik-Konnula veab iga-aastast urbanipäeva laata, tema eestvedamisel alustas külakino ning uue sisu said rahvamaja ruumid. Samuti on ta juhtinud Pokumaad.
• Eesti Noorteühenduste Liidu liige ja osaluskogude koordinaator Kuldar Adel on andnud tugeva panuse Eesti noorte aktiivsuse arendamiseks. Ta on innustanud paljusid noori kaasa rääkima oma kodukohas olulistel teemadel. Ta on üks neist, kelle initsiatiivil alustati erinevates Eestimaa koolides kodanikuhariduse tundide andmist. Tundides julgustatakse noori olema aktiivne kodanik ja andma oma panuse ühiskonna edasiviimisel.
• Eesti Noorteühenduste Liidu noortepoliitika nõunik Kaisa Lõhmus on Eesti noortele selgitanud valla- ja linnavolikogude tööd. Praeguseks on simulatsioonimängus ja loengusarjas osalenud enam kui tuhat õpilast üle Eesti ning tuleva aasta esimeste kuudega plaanitakse see arv juba kahekordistada. Kaisa Lõhmus peab südameasjaks, et 2017. aastal esimest korda valimiskastide juurde jõudvate noorte hääl oleks võimalikult teadlik ja väärtuslik.
• Hans Soll on kodanikualgatuse „Sindi pais“ eestvedaja, kes seadis eesmärgiks Pärnu jõe alamjooksul asuva Sindi paisu avamise rändkaladele. Algatus aitas kaasa, et riik omandas 2015. aastal Sindi paisu ja alustas betoonpaisu lammutamise projekteerimist. Paisu asemele uue, loodusilmelise kärestiku rajamisega suurenevad kalavarud ja sellest võidavad nii Pärnu jõestikus tegutsevad kalurid kui ka loodusturismiga tegelejad.
• Raikküla valla aktiivne koduloouurija ja koolitaja Urmas Tulvik korraldab oma kogukonnas ka piirkondlikke ajaloolisi rännakuid; juhendab oma kodukoha õpilaste kodulooainelisi referaate, korraldab ajalooteemalisi fotonäitusi ja õppepäevi ning Eesti Genealoogia Seltsi liikmena aitab huvilisi sugupuu uurimisel. Samuti on ta pikka aega pakkunud tuge eakate hooldamisel, korraldades vajadusel neile transporti arsti juurde või poodi. Ta on aastaid olnud ka Raplamaa külaliikumise ja Jalase haridusseltsi eestvedaja.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2015. aastal

• Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige ja „Teeme ära!“ talgupäevade eestvedaja Tarmo Tüür on väga hea meeskonnajuht, kes innustab ja oskab hästi ka vabatahtlikke kaasata.
• Inga Kuus hoolib oma kogukonna turvalisusest ja koordineerib vabatahtlikuna Viimsi naabrivalvet. On avaldanud artikleid kogukonna turvalisuse teemal ja korraldanud Viimsi elanike jaoks turvalisuse teemal üritusi.
• Rasmus Rask – inimene, kes oma kiire taibu ja suure südame tõttu satub hämmastava regulaarsusega aitama seal, kus viga on nähtud laita. Ta on oma aega panustanud Eesti jaoks oluliste algatuste vedamisse, olgu selleks siis koolikiusamise vastane programm KiVa või noorte sõltuvuskäitumise ennetamise projekt Tark Vanem.
• Meelika Siilsalu on laiemat kõlapinda toonud erivajadustega inimesi puudutavatele teemadele. Temata poleks 2013. aastal Kärdla kohvikutepäevale jõudnud pimekohvikut ega 2015. aastal pakutud riigikogu liikmetele seoses töövõimereformi teemaga võimalust kogeda, mida teeb puudega inimene suhtlemisel või liikumisel.
• Margo Orupõld soovib kaasa aidata lähisuhte vägivallaprobleemide vähendamisele ja oli 2009. aastal Pärnu naiste varjupaiga asutajaliige. Ta on olnud lähisuhte vägivalla teemadel kogukonna teadlikkuse tõstmise eesmärgil mitme konverentsi ja koolituse eestvedaja ning koostööpartner. Samuti aitab ta kaasa maapiirkondade naiste ettevõtlikkuse kasvatamisele.
• MTÜ Aasukalda Priitahtliku Päästekomando tulihingeline eestvedaja Marge Zaidullin väärtustab kogukonna turvalisust, korraldades ohutusalaseid ringe lastele ja noortele, aidates abivajajaid küttekollete renoveerimisel ja pannes oma õla alla ka Mahu vabatahtliku merepäästekomando loomisele.
• Põhja prefektuuri kesklinna politseijaoskonna korrakaitseametnik Hanno Viibus on pühendunud vabatahtlikkuse edendamisele siseturvalisuse valdkonnas. Samuti on ta olnud aktiivne abipolitseinike värbaja ja selgitustöö tegija.
• Heiki Hanso – arborist, kel on julgust ja ettevõtlikkust pöörata tähelepanu probleemidele ja otsida lahendust, kaasates tegemistesse nii kohaliku kogukonna kui ka Eesti tervikuna. Erilise näitena võib tuua Heiki läbi viidud kampaania Orissaare tamme saamisel Euroopa aasta puuks 2015.
• Tiina Mägi – ajakirjanik ning kodanikualgatuste eestvedaja. Ta on Kodulinna maja looja ja juht, kel on alati häid ideid ja oskust neid ellu viia. Tiina Mägi on olnud üks algatajaid ja eestvedajaid Tallinna vanalinna päevadel, mis tänaseks on kasvanud oluliseks kultuurifestivaliks. Ta on ka Tallinna visiooninõukoja liige.
• Tallinna juudi kooli ja Tallinna kesklinna vene gümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Dmitri Rõbakov on ainetunde andnud nii eesti kui vene keeles ning oskab oma ained noortele põnevaks teha. Lisaks sellele, et ta on ise andekas kõneleja, kutsub ta oma tundidesse ka külalisi suursaadikutest riigipeadeni välja.
• Ründo Mülts leiab oma põhitöö kõrvalt Järvamaa muuseumis aega tegeleda koduloo uurimisega ja ajaloolise väärtusega esemete kogumisega. Oma kollektsiooni põhjal rajas ta 16-aastaselt oma kodukülla Päinurme koduloomuuseumi, kus on mitu tuhat eksponaati.
• Kalev Lõhmus on pühendunud noorsoo-, kultuuri- ja spordivaldkonna arendamisele nii Palupera vallas kui ka Valgamaal laiemalt. Tema kaasabil on kogutud Palupera piirkonna pärimusi ja rahvakultuuriajalugu, et sellest raamat teha.
• Helle Pajula saab aumärgi aastatepikkuse töö eest erivajadustega inimeste märkamisel ja innustamisel. Tema algatusel loodi 2006. aastal Lääne-Virumaal Sõmeru vallas erivajadustega inimeste ehk EVI-kate liikumine. Endise muusikaõpetajana on ta vedanud ka naiste lauluansamblit, kellega koos on käidud esinemas üle Eesti.
• Kadri-Aija Viik on Pärnumaal Surju vallavolikogu esimees, Pärnumaa Kodukandi juhatuse esimees, Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja juhib metsaühistut Ühinenud Metsaomanikud. Kadri-Aija Viik on aastaid panustanud kogukonna hoolivale ja oskuslikule juhtimisele, loodushoidliku eluviisi edendamisele ning pärandkultuuri väärtustamisele.
• Pikakannu kooli eestvedaja ja õpetaja Ave Tamra jaoks on väikse ja ühtehoidva kogukonnakooli arendamine olnud südameasi. Pikakannu kool on väärtustanud oma maa ja kodukandi hoidmist ja tundmaõppimist, õpetades lastele võru keelt ja viibides õpilastega palju looduses.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2014. aastal

• Robert Aasa on vabatahtlike merepäästjate koolitajana oluliselt panustanud mereohutuse teadvustamisse Eestis ning osaleb ka ise aktiivselt Käsmu vabatahtliku merepääste tegemistes.
• Maria Derlõš on väljapaistev kogukonnaaktivist, kelle oluliseks saavutuseks on Eesti ühe suurema linnaosa, Lasnamäe kogukonna arendamine ja sealsete elanike aktiveerimine.
• Sirje Kannel on õpetaja ameti kõrvalt olnud Puiatu kohaliku elu eestvedaja ja Puiatu seltsielu üks tugisambaid.
• Ago Kivilo tegevus on alates 1958. aastast olnud seotud nägemispuudega inimestega. Ta on pikaaegne Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees, kellel on seljataga hinnatud elutöö nägemispuudega inimeste huvide kaitsmisel.
• Ülle Laasner on pikaajaline Raplamaa tervisenõukogu ja uimastiennetuse nõukogu esinaine, kelle algatusel on parandatud Raplamaa elanike igapäevast tervisekäitumist.
• Muza Lepik on kõrgelt hinnatud spetsialist spordimeditsiini erialal, kes on elu jooksul nõustanud nii tipp- kui harrastussportlasi, aidates neil korrigeerida treeningplaane ja ennetada ülekoormusvigastusi.
• Monika Liiv on teinud Saue linnas noorsootööd viimased 20 aastat. Ta asutas Saue Linna Lastekaitse Ühingu ning tema eestvedamisel on lastele korraldanud laagreid, matku ja erinevaid muid ettevõtmisi.
• Mati Lilliallik on paljude liikumist propageerivate ürituste peakorraldaja, nagu näiteks Tallinna maraton, Maijooks ja RMK Kõrvemaa neliküritus. Tema eestvõtmisel on Spordiürituste Korraldamise Klubi ühiselt liikuma pannud ligi 270 000 inimest.
• Mehis Luus on Toila Merepääste ja Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste juhatuse liikmena tegelenud innukalt Eesti merepääste arendamisega.
• Aet Maatee on XXVI laulu- ja tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg“ peakorraldaja. See üritus oli Eesti suurim ja keerulisima korraldusliku poolega sündmus Eestis.
• Galina Nikitina on endine pikaaegne Loksa vene gümnaasiumi direktor, kelle eestvedamisel on algatatud mitmeid keeleõppe- ja lõimumisprojekte nii Loksa õpilastele kui linnaelanikele.
• Tõnu Otsason on Hiiumaa kohaliku külaliikumise eestvedaja: külaarenguseltsi Sakas asutaja, Kodukant Hiiumaa asutajaliige ning Palade teabetoa looja.
• Peeter Pau on innukas vabatahtlike juht, kes on pühendunud vabatahtlikkuse arendamisele just turvalisuse valdkonnas. Ta teeb vabatahtlike toetamiseks ja arendamiseks tihedat koostööd Kaitseliiduga, reservpäästerühmaga, Eesti Abipolitseinike Kogu ning vabatahtliku mere- ja järvepäästega.
• Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop emeeritus Andres Põder on aastate jooksul aktiivselt osalenud ühiskondlikes debattides ning algatanud ka regulaarseid kohtumisi erakondade juhtidega.
• Eesti Metodisti Kiriku Jõhvi koguduse pastorina osaleb Artur Põld aktiivselt sotsiaaltöö korraldamises Jõhvis ja Ida-Virumaal ning on aastate jooksul vabatahtlikuna panustanud kogukonna sotsiaalsete probleemide lahendamisse.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2013. aastal

• Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu eestvedaja ja juht Auli Lõoke seisab kodanike õiguste ning võrdse juurdepääsu eest nii organisatsiooni juhina kui ka eraisikuna.
• Üliõpilane, vabatahtlik ja vabatahtlike koordineerija Christel Sogenbits on viimase kolme aasta jooksul korraldanud mitukümmend ettevõtmist, et noortelt noortele läbi õppimise ja isiklike kogemuste tutvustada erivajadusega noore maailma.
• Elar Sarik on aktiivne ja edasipüüdlik noorsoopolitseinik Võrumaalt, kelle initsiatiivil ja juhtimisel kutsuti ellu Eestis ainulaadne ja innovaatiline liiklusohutusalane projekt „Mütsiga nähtavaks“.
• Põhja prefektuuri vanemkorrakaitseametnik Harro Aitai on pühendunud vabatahtlikkuse edendamisele siseturvalisuse valdkonnas.
• Ivi Sepp on pikaaegne õpetaja, kelle eesmärk on anda parimad teadmised eesti keele ja kultuuri tundmises vene õppekeelega lastele.
• Kaitseliidu Valgamaa maleva noorteinstruktori Kaimo Vahtra töö noortega on olnud pikk ja järjepidev.
• Leida Leiur on kauaaegne pedagoog, Eesti Pensionäride Liidu asutajaliige ja Viljandi Pensionäride Liidu asutaja, kohaliku supiköögi looja ja eestvedaja tänaseni.
• Leo Kütt on aktiivne Põlvamaa kohaliku elu edendaja. Tal on alati häid ideid ja tema eestvedamisel on algatatud mitmeid projekte nii Räpina piirkonnas kui ka Põlva maakonnas.
• Priit Kasepalu on andnud suure panuse nägemispuudega inimeste elukvaliteedi parandamisse.
• Rasmus Lahtvee on aktiivne abipolitseinik, Kaitseliidu liige ja keskkonnateadlikkuse arendaja.
• Silva Kärner on pühendunud pedagoog ning aktiivne Järva-Jaani kohaliku elu eestvedaja.
• Sven Kõllametsa panus erivajadustega üliõpilaste õiguste eest seismisel on eelkõige suunatud soovist luua väärikaid iseseisvaid eneseteostusvõimalusi kõikidele noortele.
• Rakvere Kolmainu koguduse õpetaja Tauno Toompuu on elavdanud olulisel määral Lääne-Virumaa kiriku- ja kogukonna elu.
• Vladimir Kolotõgin on aastaid tegelenud kaitseväe töö tutvustamisega Ida-Virumaa noortele, korraldanud Ida-Viru Noorteakadeemiat riigikaitse teemadel, pidanud loenguid ja andnud riigikaitsetunde Ida-Virumaa koolides.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2012. aastal

• Elve Joon on endine õpetaja ja pensionär, külaliikumise ühenduse Kodukant Viljandimaa aktiivne eestvedaja juba üle kümne aasta, küla- ja seltsielu arendaja nii kohalikul kui maakondlikul tasandil.
• Vabakutseline kirjanik Kauksi Ülle on tegutsenud aktiivselt seto pärandkultuuri säilimise nimel ja kaasanud ka kogukonda kohuse- ja vastutustundlikult suhtuma oma esivanemate pärandisse.
• Hans Veimann on Märjamaa kultuurimaja 42-aastase staažiga kinomehaanik.
• Pensionär Henno Sepp on rahvakultuuri säilitaja ning seltsielu ja huvitegevuse eestvedaja Pärnus, Pärnumaa külapillimeeste päevade ja akordionistide ning filatelistide aastakokkutulekute peakorraldaja.
• Pensionär Heino Kerde on üks Vabadusvõitlejate ja Represseeritute Hiiumaa Ühingu asutajatest. Tema elutööks kujunes II Maailmasõja rinnetel hukkunud hiidlastele monumendi püstitamine Kärdla parki.
• Ajalehe Lääne Elu fotograaf, 75-aastane kroonik Arvo Tarmula on kogu elu tegelenud fotograafiaga ning jäädvustades piltidesse kogu Läänemaa, on nii talletanud rohkelt hindamatu väärtusega kohalikku ajalugu.
• Tartu Hiie Kooli geograafia- ja majandusõpetuse õpetajal Helle Anijärvel on pikaajaline praktiline kogemus ja mitmekülgsed teadmised kuulmise ja kõne erivajadustega lastega töötamisel. Tema eestvedamisel osalevad õpilased paljudes Euroopa Liidu ja ülemaailmsetes projektides ning tema juhendamise ja tegutsemise tulemusena kuulub Tartu Hiie Kool UNESCO Ühendkoolide võrgustikku.
• Enno Ottis on ametilt turvamees, abipolitseiniku teenistuses alates abipolitseinike formuleeringu loomisest Põltsamaal 2002. a aprillis. Põltsamaa konstaablijaoskonna teeninduspiirkonna parim abipolitseinik nii tegevuse mahult kui kvaliteedilt.
• Kaitseliidu peastaabi vanemspetsialist, pikaajaline abipolitseinik ja Tallinna kesklinna politseijaoskonna abipolitseinike juhtfiguur Dein-Tom Tõnsing on oma tegevusega aidanud Põhja prefektuuri abipolitseinike värbamisel ja kaasamisel ning abipolitseinike tegevuse tutvustamisel.
• Pille Kaisel on Metsküla algkooli direktor, Matsalu-Metsküla kogukonna ühendaja ja arendaja.
• Kairit Numa on Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja tegevdirektor alates 1997. aastast, aktiivne ja järjepidev Põlvamaa Puuetega Inimeste Koja arendaja, korraldades teabepäevi ja koolitusi ning edendades koostööd erinevate puuetega inimeste ühenduste vahel. Aktiivne ühiskondliku elu tegelane, kelle eestvedamisel tegutseb ka Põlva toidupank.
• Pensionär Elvira Reiman on Peterburi Eesti seltsi kauaaegne juhatuse liige ja organiseerimis- ja teavitamistöö eest vastutaja.
• Urve Toompuu on Loksa gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja, silmapaistev ja tulemuslik aineõpetaja, MTÜ Viinistu Külaseltsi juhatuse liige ja küla kultuuriliste sündmuste korraldaja, Viinistu küla ajaloo koguja ja muuseumi varade haldaja ning Viinistu hümni autor.
• Liia Hänni on e-Riigi Akadeemia sihtasutuse e-demokraatia programmi direktor, rahvusvahelise avatud valitsemise partnerluse Eesti vabaühenduste ümarlaua eestvedaja ja Eesti Vabariigi kodanikukasvatuse järjekindel edendaja, kodaniku ja riigi vahelise dialoogi võimaluste leidja ning dialoogis sündinud ideede realiseerimise innukas toetaja.

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2011. aastal

• Boris Kull – arhitekt
• Asta Paeveer – kauaaegne õpetaja, laste- ja noorte tegevuse suunaja
• Madis Milling – Kaitseliidu Tallinna maleva leitnant
• Anne Kaljumäe – MTÜ Karksi Kultuuriseltsi juhatuse esimees
• Ants Tomp – koolijuhataja ja õpetaja
• Anne Schotter – MTÜ Tartu Koidu Keskuse asutaja ja nõukogu esimees
• Imre Reino – Kehtna valla ettevõtja
• Priit Silla – Kaitseliidu Noorte Kontkaste instruktor
• Aita Mölder – Haapsalu loomekeskuse asutaja
• Merike Poljakov – Tallinna keskraamatukogu raamatukoguhoidja
• Silvi Koppelmaa – pensionär, Nõva valla külade ja talude kultuuripärandi koguja
• Ene Hion – MTÜ Kodanikukoolituse asutaja ja juhatuse liige
• Eduard Pirk – MTÜ Narva avatud noortekeskuse RLK direktor
• Endel Saar – Eesti Ajakirjanike liidu auliige ja Hiiumaa koduloouurija
• Leili Pure – Kohtla-Järve Kirju-Mirju lasteaia kunstiõpetaja
• Liia Toom – Kõpu internaatkooli direktor ja tütarlaste käsitöö õpetaja
• Aleksander Gamazin – Narva Korteriühistute Ühenduse esimees ja jurist

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2010. aastal

• Villu Õun – Kaitseliidu Rapla maleva kompaniiülem
• Lauri Lipp – Kaitseliidu Järva maleva tagalaülem
• Aino Nugis – Rimmu raamatukogu juhataja, Uue-Karitse rahvamaja juhendaja
• Reet Roop – Põlva talurahvamuuseumi direktor
• Janno Rosenberg – Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik
• Ivo Käsk – MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskuse Kuressaare varjupaiga juht
• Monika Rogenbaum – Taheva vallavanem
• Kalev Kiviste – Rapla maleva Kaiu miinipildujapatarei pealik
• Anneliis Kõiv – Kohila vallavalitsuse kultuurinõunik
• Eno Hermann – Kehtna valla päästeteenistuse pealik
• Ardo Niinre – Raasiku vallavalitsuse kultuuri- ja haridusspetsialist
• Aira Laul – Eesti Gaidide Liidu koolitusjuht
• Aime Güsson – MTÜ Piiri Peal juhatuse liige, Peipsiäärse kogukonna arendaja
• Mare Lihtsa – Jõhvi vene gümnaasiumi direktor
• Mati Sutt – Jõõpre põhikooli direktor, õpilasmaleva taaselustaja
• Anu Pielberg – MTÜ Hiidlaste Koostöökogu ja Hiiumaa Lastekaitseühingu liige
• Helmi Urbalu – MTÜ Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja esimees

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2009. aastal

• Heimar Põld – kauaaegne isamaalise ja kodanikukasvatuse eestvedaja ning arendaja Saare maakonnas
• Elle Näppo – koduloo-uurija, üks Muuseumiöö eestvedajatest ning Muinastulede retke taaskäivitajatest
• Aino Kiiver – Rakvere Memento juht
• Pille Tahker – Surju põhikooli direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal
• Meelis Kuivits – jalgpalliklubi FC Warrior treener, kehalise kasvatuse õpetaja Valga Jaanikese koolis
• Arne Tilk – Põlva vallavanem, suusatamise maailmakarikaetappide üks korraldajatest
• Asta Jaaksoo – August Kitzbergi loomingu koguja, talletaja ja tutvustaja
• Anni Lahe – Meremäe raamatukogu hoidja, koduloo-uurija
• Eve Täht – Kaitseliidu Võrumaa maleva Kodutütarde noorteinstruktor
• Urmas Susi – Kaitseliidu Harju maleva pealik, aktiivne kodanikupäeva ürituste algataja ja korraldaja
• Malle Weinrauch – Pala kooli direktor ning Pala valla aktiivne kultuurielu edendaja
• Airi Rütter – Jõgeva kultuurikeskuse juhataja
• Vive Tomson – Vastseliina valla Loosi külavanem, külaelu edendaja ja parendaja
• Laine Oeselg – Järlepa lasteaed-algkooli pedagoog ning MTÜ Järlepa Kodukultuuri Seltsi asutaja

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2008. aastal

• Anne Raadik – Rapla invaspordi klubi president, puuetega inimeste nõustaja
• Aare Hindremäe – Lau küla külavanem, tegeleb külade ja valla jäädvustamisega
• Riina Muuga – pedagoog, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
• Mahta Aksalu – pedagoog, kohaliku elu edendaja
• Laine Järvemäe – Seljametsa muuseumi juhataja, koduloomuuseumi perenaine ja teenekas kodu-uurija
• Romeo Mukk – Tire talu talupidaja, kodanikuühiskonna arendaja ja kodanikukasvatuse edendaja
• Aadu Uudmäe – MTÜ Tamsalu Muuseumisõprade Seltsi esimees, koduloouurija ja talletaja
• Eha Künnap – ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
• Peeter Rehema – Liiklusliini avaja ning Naabrivalve liikumise algataja Eestis
• Ülle Närska – pedagoog, inimese- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
• Anne Eenpalu – Hellema talu perenaine, isamaalise liikumise edendaja
• Apolinaria Repkina – pensionär, vanausuliste ja Peipsi-äärse kultuuri ja ajaloolise pärandi kandja
• Aili Keldo – kogukonna arendaja Valga maakonnas, mitmete kodanikualgatuslike ürituste eestvedaja
• Reet Kokovkin – kohaliku elu edendaja, mitmete kodanikualgatuslike ürituste eestvedaja
• Rainer Nõlvak – kodanikualgatuse projekti „Teeme ära 2008 (Eestimaa puhtaks)“ eestvedaja
• Toomas Trapido – kodanikualgatuse projekti „Teeme ära 2008 (Eestimaa puhtaks)“ eestvedaja
• Ahti Heinla – kodanikualgatuse projekti „Teeme ära 2008 (Eestimaa puhtaks)“ eestvedaja

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2007. aastal

• Helgi Org – Loo keskkooli saksa keele õpetaja
• Tiit Saare – Mäetaguse põhikooli ajalooõpetaja, mitmete Eesti ajalugu käsitlevate teoste autor
• Meeri Ottenson – pensionär, Sadala Külade Seltsi eestvedaja ja esimees, Torma vallavolikogu liige
• Oskar Friberg – pensionär, Vanim Vormsil elav rannarootslane, kauaaegne Vormsi majakavaht
• Urve Krause – kauaaegne Pärnu Kuninga tänava põhikooli direktor
• Diana Beltadze – Pärnu-Jaagupi gümnaasiumi direktor, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
• Aile Vals – Kaitseliidu Põlva Maleva inspektor-noortejuht
• Ester Kulagina – pensionär, endine ajaloo õpetaja, tunnustatud kodu-uurija
• Priit Laineste – Valguta raamatukogu juhataja, Rõngu valla Koruste küla külavanem
• Endla Schasmin – Valga keskraamatukogu direktor, kodanikuteadvuse tõstja
• Aate-Heli Õun – pensionär, iga-aastaste Köleri päevade mõtte algataja ja peakorraldaja
• Aleksander Krull – pensionär, Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi direktor
• Ivo Eesmaa – Kärdla ühisgümnaasiumi direktor; Kärdla linnavolikogu esimees
• Martin Erstu – Noorte Kotkaste Tartu Maleva instruktor-noortejuht
• Riina Kuusik – kauaaegne Koigi põhikooli ajalooõpetaja, B.G.Forseliuse Seltsi asutajaliige
• Evelin Müüripeal – Mitte-eestlaste Integratsiooni SA Haridusprogrammide Keskuse projektijuht
• Raili Nõgu – Tornimäe põhikooli direktor

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2006. aastal

• Aleksander Dulitšenko – Tartu Ülikooli slaavi filoloogia õppetooli juhataja, korraline professor, doktorikraad
• Valter Haamer – pensionär, Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ja Eesti Rahvakultuuri Keskseltside Liidu esimees, elukutselt õpetaja
• Toivo Keva – MTÜ Integratsiooni ABC juhatuse liige, integratsiooniprojekti Minu riik juht
• Mati Kirotar – Räpina rahvakooli direktor
• Mare Kitsnik – eesti keele õpetaja ja kultuuri propageerija
• Leelo Küün – Kaitseliidu Tartu maleva instruktor-noortejuht
• Karin Laine – pensionär, spordimetoodik, Rõuge valla eakate rahvatantsurühma juht
• Liilia Lember – Pihta vallavalitsuse vallasekretär
• Jevgenia Lindevaldt – Tartu Annelinna gümnaasiumi direktor
• Eevi Mahoni – pensionär, endine raamatukogu juhataja, külanõukogu esimees, Kehtna vallavalitsuse raamatupidaja ja hooldekodu juhataja
• Ivika Nõgel – MTÜ Partnerluse projektijuht, ekspert
• Olev Piirsalu – pensionär, endine Vormsi kooli direktor ja õpetaja
• Renna Reisi – Alavere põhikooli direktor
• Toomas Sepp – Tallinna linnakantselei linnasekretär
• Kalmer Sokman – AS Eesti Põlevkivi keskkonnajuht
• Anne Villsaar – Pärnu õppenõustamiskeskuse juhataja
• Elle Voolma – Käina gümnaasiumi sotsiaalpedagoog

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2005. aastal

• Ilse Au – Kuressaare gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
• Larissa Domaškina – Kohtla-Nõmme lastekodu direktor
• Gert Elmaste – Viljandi maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna puuetega inimeste kaitse spetsialist
• Malle Hallimäe – Lastekaitse Liidu projektijuht
• Teet Hanschmidt – EELK Järva praostkonna praost
• Meelis Kivi – Valga piirivalvepiirkonna logistikaülem, major
• Mall Kõpp – Vastse-Kuuste raamatukogu juhataja
• Tuve Kärner – Järva-Jaani kultuurimaja direktor
• Einar Laigna – kaitseväe peainspektor, kolonelleitnant
• Sulev Mäeltsemees – Tallinna Tehnikaülikooli humanitaarteaduskonna dekaan, professor
• Ene Mölter – Nõo vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja
• Rein Paap – Puurmani vallavanem
• Helgi Põllo – Hiiumaa muuseumi peavarahoidja, Suuremõisa tehnikumi lektor
• Silja Sinitamm – Rakvere vene gümnaasiumi direktor
• Helgi Sussi – Valtu seltsimaja juhataja
• Sulev Valdmaa – Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse üldhariduse riiklike õppekavade arendusjuht
• Riina Veske – Taebla vallavalitsuse haridusnõunik, Taebla gümnaasiumi õpetaja

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2004. aastal

• Gerda Amann – Tallinna perekonnaseisuameti juhataja asetäitja
• Viljar Ansko – Ida-Tallinna keskhaigla arst
• Tiiu Heldema – Kärdla ühisgümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
• Kaupo Ilmet – Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees
• Aare Kabel – talunik; reservohvitser
• Aavo Keerme – Jõhvi linnapea
• Madis Linnamägi – Eesti põllumajandusmuuseumi teadur
• Esta Mets – Valga muuseumi direktor
• Valentin Nešpanov – Tartu slaavi gümnaasiumi direktor
• Ants Paju – Jõgeva linnavolikogu liige
• Eha Reitelmann – Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskuse projektijuht
• Timur Seifullen – Eestimaa Rahvaste Ühenduse büroo juhataja
• Elve Tamvere – Are põhikooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
• Toomas Tõnisson – Rapla Kodanikukaitse Seltsi pealik
• Jüri Võigemast – Eesti Linnade liidu büroo asedirektor

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2003. aastal

• Mall Hellam – Avatud Eesti Fondi Sihtasutuse juhataja
• Sirje Jõemaa – Kohtla-Järve Järve gümnaasiumi direktor
• Jüri Kask – OÜ Reiel juhataja, ehitaja
• Heiki Kõivsaar – Põlva maavalitsuse kantselei peaspetsialist
• Viivi Lani – Kalevipoja muuseumi juhataja, pedagoog
• Raivo Nikiforov – suurtükiväegrupi kaplan, nooremleitnant
• Heinrich Oja – pensionär, pedagoog
• Beata Perens – Harjumaa päästeteenistuse avalike suhete nõunik
• Aime Punga – Hugo Treffneri gümnaasiumi õppealajuhataja
• Silvi Saarlo – pensionär, käsitööõpetaja
• Eevi Sikstus – pensionär Järva Diabeetikute Seltsi ja Järva Reumaseltsi asutaja
• Jüri Stepanov – EELK Otepää Maarja koguduse kirikuõpetaja
• Ülo Taniberg – Orissaare internaatkooli pedagoog
• Adolf Valler – pensionär, pedagoog

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2002. aastal

• Elias Blumberg – Viljandi Vene gümnaasiumi direktor
• Riho Erismaa – talupidaja Koonga vallas, vallavolikogu esimees
• Ilmar-Heinrich Jõesoo – pensionär, ajaloolane
• Kristel-Liis Kaunismaa – Harju politseiprefektuuri koordineerimisosakonna politseijuhtivinspektor
• Lembit Keerus – Kiltsi põhikooli direktor, pedagoog
• Valter Kreisberg – Aravete külamuuseumi juhataja, giid
• Asta Loorits – Valga maavalitsuse perekonnaseisuosakonna vanemspetsialist
• Johannes Loost – pensionär, pedagoog
• Dagmar Mattiisen – Kaitseliidu eriorganisatsiooni Naiskodukaitse esinaine
• Maie Metsalu – Ida-Viru tööhõiveameti direktor
• Anne Mihkeles – Jõgeva maavalitsuse kantselei asjaajamistalituse juhataja
• Tõnis Nõmmik – kaitseväe peakaplan, kolonelleitnant
• Aivar Pere – sihtasutuse Tuuru projektijuht-ettevõtlusnõustaja
• Õie Põder – Kanepi vallavalitsuse vallasekretär
• Elmar-August Reinsoo – praost emeritus
• Tõnis Tõnisson – ajalehe Nädaline peatoimetaja
• Ülle Voitka – kultuurimaja Kannel juhataja asetäitja

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2001. aastal

• Rita Loel – Kaitseliidu Harju maleva eriorganisatsiooni Naiskodukaitse esinaine
• Merike Niimann – Kassari Haridusseltsi esinaine
• Katri Raik – Tartu ülikooli Narva kolledži direktor
• Anne Kaus – Põltsamaa muusikakooli direktor
• Kalju Tamm – pensionär, EHTO liige, Noorte Demokraatia Kooli juht
• Ann Polma – Metsküla algkooli direktor
• Ilme Post – pensionär, kodu-uurija
• Lembit Roosimäe – Sindi gümnaasiumi ajaloo- ja kodanikuõpetuseõpetaja
• Valve Peebu – Naha algkooli juhataja
• Heino Saar – Kavastu põllumajandusühistu esimees, Jaan Jaago mälestusvõistluse põhikorraldaja
• Valeri Talu – Valga maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja
• Jaan Tammsalu – EELK Viljandi praostkonna praost ja kirikuõpetaja
• Argo Laanemaa – Kaitseliidu Antsla malevkonna pealik
• Igor Sedunov – Ida-Viru piirivalvepiirkonna Punamäe kordoni ülema asetäitja
• Svetlana Toots – siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna arhiivibüroo juhataja
• Vello Küla – piirivalveameti reisidokumentide hinnangu keskuse ülem
• Johan Saar – kaitseväelane, eruohvitser

Kodanikupäeva aumärgi saajad 2000. aastal

• Ingrid-Signe Bärenklau – Nissi valla eesti keele ja kirjanduse õpetaja, paljude ringide ja huvirühmade juhendaja
• Vilma Tikerpuu – Hiiu maavalitususe tervise-edenduse spetsialist; projektide "NARKO EI" ja "Narkovaba Hiiumaa" eestvedaja
• Valdek Murd – Sillamäe linnavolikogu esimees, sotsiaalsete pingete leevendaja Ida-Virumaal
• Helma Kaeval – kodu-uurija; Kaarepere muuseumi asutaja, noorteorganisatsioonide "Noored kotkad" ja "Kodutütred" Kaarepere rühma juhendaja
• Tiiu Saarist – Järvamaa muuseumi direktor, kodu-uurijate nõustaja ja KUMA-raadio saatejuht; aktiivne kodanikupäevade korraldaja
• Alise Vaasma – endine Viru-Jaagupi põhikooli õppelajuhataja ja eesti keele õpetaja, kodukandi suurürituste korraldaja
• Laine Listmann – Räpina linnasekretär, Räpina gümnaasiumi kodanikukasvatuse õpetuse läbiviimise nõustaja
• Leida Kallas – Häädemeeste keskkooli ajalooõpetaja, Häädemeeste valla aukodanik
• Maidu Varik – Kuressaare gümnaasiumi direktori asetäitja, kodanikukasvatuse õpetaja
• Anatoli Grigorjev – Valga vene gümnaasiumi ajalooõpetaja, kodanikupäeva ürituste eestvedaja
• Aksel Tiideberg – Abja gümnaasiumi piirivalveklassi looja ja elushoidja
• Enn Tarto – riigikogu liige, Eesti kodanikuõiguste eest võitleja
• Helju Kaal – Emakeele Seltsi kauaaegne sekretär ja raamatukoguhoidja, keelekultuuri järjepidev esindaja
• Erich Jaansoo – Haapsalu rahvusteatri liikumise liider, rahvateatri kauaaegne juht
• Raul Luks – Tallinna garnisoni komandatuuri ülem, aktiivne kodanikupäevade korraldaja kaitseväes

Kodanikupäeva aumärgi saajad 1999. aastal

• Ain Erik – metsamees, loodusõppe spetsialist ja loodushoidja
• Priit Herodes – heraldikakolleegium
• Tarmo Kõuts – piirivalveameti peadirektor (endine Kaitseväejuhataja), kontradmiral
• Raimond Luts – Valga gümnaasiumi direktor
• Heikki Mutso – Lääne skautide maleva staabi ülem
• Veronika Palandi – Eestimaa Rahvuste Ühenduse referent
• Bruno Pao – Saaremaa muinsuskaitseseltsi liige
• Taimi Parve – Lääne-Viru maavalitsuse rahvatervise spetsialist
• Jaan-Ülo Saar – Aseri keskkooli direktor
• Tiit Salumäe – EELK assessor praost
• Joosep Tammo – Pärnu Immanueli koguduse õpetaja
• Evald Teras – pensionär, Kärdla linna aukodanik

Kodanikupäeva aumärgi saajad 1998. aastal

• Zanna Botvinkina – ASi Horizon juhatuse liige
• Jaan Mölder – Paldiski linnapea
• Anne Taklaja – Paldiski linnavolikogu esimees
• Salme Elgas – Diakoonia Keskuse juhataja
• Ilse Lipp – Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi eesti keele õpetaja
• Reet Lümat – Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi eesti keele õpetaja
• Vaike Valdmann – Kohtla-Järve Järve Ahtme gümnaasiumi eesti keele õpetaja
• Erika Kranich – Paide gümnaasiumi õpetaja
• Reine Otsla – Aravete keskkooli õppealajuhataja
• Anneli Seljamaa – Türi gümnaasiumi õpetaja
• Henn Sokk – Järva maavalitsuse arengu- ja planeerimisosakonna juhataja
• Toomas Annuk – Puurmanni keskkooli õpetaja
• Taisto Liivandi – Jõgeva gümnaasiumi direktor ja õpetaja
• Rein Helme – kaitseväe kapten, kapten
• Einar Laigna – kaitseväe kapten
• Kaupo Kiis – Kaitseliidu leitnant
• Helga Kariis – pensionär, endine õpetaja
• Lembitu Varblane – pensionär, endine koolidirektor, õpetaja
• Heinar Tuulberg – Wiedemanni gümnaasiumi õpetaja
• Heli Kirsi – Rakvere gümnaasiumi õpetaja
• Harry Laiv – Kadrina keskkooli õpetaja
• Eha Piirsalu – Vasta põhikooli õpetaja
• Heino Mähar – pensionär, endine õpetaja
• Elle Mälberg – pensionär, endine õpetaja
• Robert Varrak – pensionär
• Helgi Aas – Metsapoole põhikooli direktor
• Mare Meras – Kihnu vallavalitsus
• Linda Mulk – Lindi algkooli juhataja
• Elmar Roosna – Pärnu ühisgümnaasiumi direktor
• Maie ja Jüri Kusmin – muuseumipidajad
• Hans Makus – pensionär, endine Rapla keskkooli direktor
• Esra Rahula – kirikuõpetaja
• Leevi Nagel – talupidaja
• Virge Nemvalts – Kuressaare polikliiniku juhataja
• Juhan Veel – kodakondsus- ja migratsiooniameti osakonna juhataja
• Lea Pung – Valguta algkooli juhataja
• Tiiu Reek – Tartumaa Käopesa väikelastekodu juhataja
• Aino Tootsi – Lähte ühisgümnaasiumi matemaatika õpetaja
• Valdo Väinaste – Nõo reaalgümnaasiumi õpetaja
• Henn Rajalo – Mustjõe gümnaasiumi eesti keele õpetaja
• Natalja Goliusova – Õismäe üldgümnaasiumi eesti keele õpetaja
• Hugo Lepnurm – pensionär, orelikunstnik
• Paavo Pettai – Lasnamäe linnaosa vanema asetäitja
• Kädi Riismaa – kodakondsus- ja migratsiooniameti peadirektori asetäitja
• Heino Mägi – Otepää gümnaasiumi õpetaja
• Sirje Orgel – kodakondsus- ja migratsiooniameti Valgamaa osakonna juhataja
• Vikki Pennonen – Valga gümnaasiumi õppealajuhataja
• Heiki Raudla – kodanikuõpetuse õpetaja, ajakirjanik
• Tiiu Luik – ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja, Viljandi maagümnaasiumi koolimuuseumi asutaja, kodu-uurimistööde juhendaja
• Priit Silla – ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja, skautliku liikumise eestvedaja, kodu-uurimustööde juhataja
• Maimu Telk – Võrumaa muuseumi juhataja
• Aino Villem – Urvaste vallavanem
• Ylo Anson – Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees, Eesti Vabadusvõistlejate Liidu Kanadas esimees
• Laas Leivat – Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees
• Hilda Sabbo – liidu eestlaste represseeritute komisjoni esimees
• Malle Tohver – Eesti Vabariigi aupeakonsul Austraalias
• Jaan Vilval – Rootsi Eesti Komitee esimees

Seotud artiklid

• Kodanikupäev – 26. november

Seotud asutused

• Siseministeerium