Jäätmehoolduse oma haldusterritooriumil peab korraldama iga omavalitsus ise ning elanikele tuleb tagada võimalus koguda jäätmeid liigiti.
Jäätmehoolduse korraldamiseks kehtestatakse jäätmehoolduseeskiri, kus on kirjas, kuidas linnas või vallas tekkivaid olmejäätmeid, ohtlikke jäätmeid, ehitus- ja lammutusjäätmeid, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmeid ning muid jäätmeid käidelda tuleb. Omavalitsus määrab ka jäätmeveo piirkonnad, kehtestab järelevalve ja tervisekaitse nõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded. Elanik peab juhinduma jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu võib omavalitsuse territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.
Liigiti kogumine
Enamiku toodete valmistamiseks on võimalik kasutada vanade toodete materjale või neist saadud energiat, misläbi jõuab prügilasse vähem jäätmeid ja uue tooraine saamiseks koormatakse keskkonda vähem. Oluline põhjus jäätmete liigiti kogumiseks on ka nende ohtlikkus. Ohtlikud jäätmed võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja põhjavett. Seega tuleb ohtlike jäätmete käitlemisel rakendada karmimaid keskkonnakaitsemeetmeid kui tavajäätmete puhul.
Paljudes kohalikes omavalitsustes on liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks olemas jäätmejaamad.
Jäätmejaamades kogutakse selliseid jäätmeid, mille kogumine kodusesse prügikonteinerisse ei ole võimalik (vana mööbel ja suured ehitus-lammutusjäätmed) või mis vajavad erikäitlust (elektroonika, rehvid ja ohtlikud jäätmed). Tavaliselt on jäätmejaamas ka konteinerid pakendijäätmete jaoks. Milliseid jäätmeid täpselt jäätmejaamas vastu võetakse, tuleks küsida oma kohalikust omavalitsusest või vaadata veebilehelt Kuhuviia.ee.
Tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
- paber ja kartong
- plastid
- metallid
- klaas
- biolagunevad aia- ja haljastujäätmed
- biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
- bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed
- pakendid, sealhulgas paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid jt
- puit
- tekstiil
- suurjäätmed
- probleemtoodete jäätmed
- ohtlikud jäätmed (aegunud ravimid, elavhõbeda kraadiklaasid, kodukemikaalid (torupuhastusvahendid, küünelaki eemaldid, juukselakid, õhuvärskendid jms), vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid, värvi-, laki-, liimi- ja lahustijäägid, väetised ja pestitsiidid, rotimürk jm biotsiidid, kompaktlambid ehk säästupirnid, päevavalguslambid, patareid ja akud) ning olmes tekkinud ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid.
Liigiti kogumise ABC ehk mida ja kuidas koguda leiab kliimaministeeriumi kodulehelt.
Pakendid
Pakendijäätmetele kohaldub tootjavastutuse põhimõte. See tähendab, et pakendatud kaupu Eestisse müügile toovad ettevõtjad on kohustatud tagama pakendijäätmete kogumise ja nõuetekohase käitlemise. Eesmärgi saavutamiseks on moodustatud pakendiorganisatsioonid, kelle ülesandeks on tagada üle riigi pakendijäätmete kogumine ja pakendite võimalikult suures ulatuses taaskasutusse suunamine.
Lahjade alkohoolsete jookide ja karastusjookide pakenditele on kehtestatud tagatisraha. Nende pakendite üleriigilist tagatisrahasüsteemi korraldab Eesti Pandipakend OÜ.
Tootjavastutus
Tootjavastutuse põhimõtteid rakendatakse ka elektri- ja elektroonikaseadmetest ja nende osadest, romusõidukitest ja nende osadest, rehvidest, patareidest ja akudest ning põllumajandusplastist tekkinud jäätmete kogumisel ja käitlemisel. Nimetatud toodete valmistajad ja maaletoojad on kohustatud oma toodetest tekkinud jäätmed kokku koguma ja kasutajal peab olema võimalus need jäätmed tasuta ära anda. Vana elektroonika saab anda kauplusesse tasuta, kui ostate samast kauplusest uue asemele. Tasuta saab üks ühe vastu tagastada ainult sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme (näiteks külmkapp külmkapi vastu). Nimetatud seadmeid kogutakse ka jäätmejaamades. Patareisid ja akusid saab tasuta panna spetsiaalsetesse kogumiskastidesse nendes kauplustes, kus patareisid või akusid müüakse.