Majandusaasta aruanne

Majandusaasta aruanne on kohustuslik kõigile Eesti raamatupidamiskohustuslastele ning see peab vastama seadustega fikseeritud vormile. Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ning tegevusaruandest.

Majandusaasta

Ettevõtte majandusaasta pikkuseks on 12 kuud. Enamasti on majandusaastaks kalendriaasta (1. jaanuarist 31. detsembrini), kuid ettevõtte põhikirjas või muus tema tegevust reguleerivas dokumendis võib olla fikseeritud ka sellest erinev majandusaasta.

Sobivaima majandusaasta valikul tuleks silmas pidada, et valitud 12 järjestikust kuud oleksid valitud nii, et see oleks kooskõlas raamatupidamiskohustuslase tegutsemistsükliga. Arvestuse lihtsustamiseks on mõistlik valida majandusaasta alguseks kuu esimene päev ja lõpuks kuu viimane päev (nt 1. jaanuar – 31. detsember).

Ettevõtte asutamisel, lõpetamisel või majandusaasta alguskuupäeva muutmisel võib majandusaasta olla erandkorras ka lühem või pikem kui 12 kuud, kuid mitte üle 18 kuu. Nt kui ettevõte asutati 15. augustil 2020 ning majandusaasta on valitud kalendriaasta, siis sellisel juhul võib olla esimese majandusaasta aruande perioodiks 15.08.2020–31.12.2021. Juhul aga kui ettevõtte oleks asutatud 15. mail 2020, siis on esimeseks majandusaasta aruandeperioodiks 15.05.2020–31.12.2020.

Aruande esitamisel tuleb lähtuda korrektsest majandusaasta aruande perioodist, mida aitab välja arvutada ka e-äriregister aruande esitamise kohutuse tekkimisel (bilansipäeva saabumisele järgneval päeval). Oma majandusaasta aruande perioodi kohustus(t)e andmetega on võimalik tutvuda e-äriregistri lehel konkreetse ühingu registrikaardi andmete kontrollimisel.

Majandusaasta aruande koostamise etapid:

• raamatupidamise aastaaruande koostamine
• tegevusaruande koostamine
• majandusaasta aruande heakskiitmine

Majandusaasta aruande esitamine hõlmab järgmisi tegevusi:

• audiitorkontroll
• äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine
• majandusaasta aruande esitamine kinnitamiseks.

Raamatupidamise aastaaruanne

Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid:

• ettevõtja arvestab oma vara, kohustusi ja tehinguid lahus ettevõtja omanike, kreeditoride, töötajate, klientide varadest, kohustistest ning tehingutest;
• aruande koostamisel lähtutakse, et ettevõtja tegutseb jätkuvalt ning tal ei ole lõpetamise kavatsust;
• aruande avalikustatav info peab olema esitatud ülevaatlikult ja üheselt mõistetavalt;
• aruandes kajastub kogu oluline informatsioon, mis mõjutab ettevõtja finantsseisundit, finantstulemust ja rahavoogusid. Oluline on info, mille avaldamata jätmine võib mõjutada aruande lugeja majandusotsuseid;
• aruande koostamisel kasutatakse järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid ja esitusviisi;
• aruandeperioodi tuludest arvatakse maha nendesamade tulude tekkega seotud kulud;
• aruandes esitatav info peab olema neutraalne ja usaldusväärne;
• aruannet tuleb koostada kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist;
• aruandes esitatakse kogu informatsioon, mis võimaldab aruande lugejal saada ettevõtja kohta asjakohast ja tõepärast infot;
• tehingute kajastamisel lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.

Majandusaasta aruande sisu sõltub ettevõtja tüübist. Ettevõtted jagatakse aruandepäeva näitajate ja avaliku huvi määra alusel erinevatesse kategooriatesse. Vastavalt nendele kategooriatele on kehtestatud Eesti finantsaruandluse standarditega ka erinevad nõuded koostatavale majandusaasta aruandele.

Ühingute kategooriad

Ühingute kategooriad on laiendatud kõigile raamatupidamiskohustuslastele. Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal).

mikroettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku 450 000 eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest;

väikeettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku 7 500 000 eurot, aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest;

keskmise suurusega ettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja ega väikeettevõtja ja kelle aruandekuupäeva näitajatest kaks ei ületa järgmisi näitajaid: varad kokku 25 000 000 eurot, tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest;

suurettevõtja – raamatupidamiskohustuslane, kes ei ole mikroettevõtja, väikeettevõtja ega keskmise suurusega ettevõtja;

Raamatupidamise aastaaruanne peab kajastama asjakohast ja tõepäraselt esitatud informatsiooni raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, majandustulemuse ja rahavoogude kohta. Aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest.

Mikro- ja väikeettevõtjad, kes on valinud oma arvestuspõhimõtete aluseks Eesti finantsaruandluse standardi, võivad koostada täismahus raamatupidamise aastaaruande asemel lühendatud raamatupidamise aastaaruande, mis koosneb kahest põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne) ning lisadest.

Mikroettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koosneb kahest põhiaruandest: detailne bilanss ja kasumiaruanne ning üksikud lisad. Mikroettevõtja lisade arv on oluliselt piiratud ning avalikustada tuleb:

• bilansiväliste tingimuslike ja siduvate kohustuste kogusumma;
• kohustised, mille täitmise kohta on ettevõtja andnud tagatise, ning nende tagatiste kirjelduse;
• tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise või mahakandmise või laenust loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused;
• keskmine töötajate arv.

Mikroettevõtja, kes kasutab võimalust koostada talle ette nähtud lühendatud majandusaasta aruannet, ei pea koostama tegevusaruannet va juhul, kui äriühingust raamatupidamiskohustuslase omakapital aruandekuupäeva seisuga ei vasta äriseadustikus kehtestatud nõuetele.

Kui raamatupidamiskohustuslane on majandusaasta kestel omandanud või tagatiseks võtnud oma osasid, esitatakse tegevusaruandes omandatud või tagatiseks võetud võõrandatud ja võõrandamata:

• aktsiate või osade arv ja nende nimiväärtus, nimiväärtuse puudumise korral arvestuslik nimiväärtus ja osakaal aktsia- või osakapitalis;
• aktsiate või osade eest makstud tasu suurus ja nende omandamise või tagatiseks võtmise põhjus.

Väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruanne koostatakse lähtuvalt Eesti finantsaruandluse standardist ning koosneb kahest põhiaruandest: bilanss ja kasumiaruanne ning lisad. Väikeettevõtja peab koostama ka tegevusaruande.

Keskmise suurusega ettevõtja ja suurettevõtja koostavad oma majandusaasta aruande täismahus, ehk see koosneb koosneb tegevusaruandest, neljast põhiaruandest (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne ning omakapitali muutuste aruanne) ja lisadest. 

Mikroettevõtja võib soovi korral koostada väikeettevõtja lühendatud majandusaasta aruande, mikro- ja väikeettevõtjad võivad soovi korral koostada ka täismahus majandusaasta aruande.

Raamatupidamise aastaaruanne koostatakse eesti keeles ja Eestis ametlikult kehtivas vääringus, märkides arvnäitajate puhul kasutatud täpsusastme (nt euro, mln eurot).

1. Bilanss ja kasumiaruanne

Bilanss kajastab majandusaasta lõpu kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustisi ja omakapitali). Kasumiaruanne on tulude ja kulude aruanne ning kajastab aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit).

2. Rahavoogude aruanne

Rahavoogude aruanne kajastab aruandeperioodi rahavoogusid (raha ja raha lähendite laekumisi ning väljamakseid). Selles aruandes näitate aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna vastavalt nende eesmärgile äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahavoogudeks.

3. Omakapitali muutuste aruanne

Omakapitali muutuste aruandes kajastatakse aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis. Eraldi tuleb aruandesse märkida omanike poolt kapitali tehtud sissemaksed ja omanikele tehtud väljamaksed, aruandeperioodi kasum või kahjum, arvestuspõhimõtete muutuste mõju, reservide suurendamine ja vähendamine ning muud omakapitali kirjeid mõjutanud majandustehingud.

4. Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisade hulk aastaaruandes sõltub raamatupidamiskohustuslase eripärast, kuid kindlasti peab aruandele lisama:

• selgituse, millisest raamatupidamise seaduses nimetatud finantsaruandluse standardist lähtuvalt olete raamatupidamise aastaaruande koostanud;
• aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted;
• selgitused põhiaruannete oluliste kirjete ning nende muutumise kohta aruandeperioodil
• muud olulised asjaolud raamatupidamiskohustuslase finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude kohta.

Detailsema info lisades avalikustatava info kohta leiab Raamatupidamise Toimkonna juhendist nr 15.

Tegevusaruanne

Tegevusaruandes antakse ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel oli määrav tähtsus finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel, olulistest sündmustest majandusaastal ning eeldatavatest arengusuundadest järgmisel majandusaastal. Kindlasti ei tohi unustada kirja panemast ka seda, mis on teie põhitegevus, mis kõrvaltegevused.

Juhul, kui majandusaasta lõpu seisuga ei vasta ettevõtte omakapital äriseadustikus nõutule (on negatiivne), tuleb tegevusaruandes kirjeldada tegevusi, mis on ette võetud/võetakse ette selleks, et olla edaspidi jätkusuutlik, või on vastu võetud teistsugune otsus.

Raamatupidamiskohustuslastel, kes kuuluvad audiitorkontrolli kohustuse alla, peab tegevusaruanne sisaldama peamisi finantssuhtarve majandusaasta ning sellele eelnenud majandusaasta kohta ning nende arvutamise metoodikat (valemeid).

Aastaaruande auditeerimine

Majandusaasta aruandele tuleb lisada ka vandeaudiitori aruanne, kui auditi tegemine on kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruande audit või ülevaatus on kohustuslik raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt kaks ületavad alljärgnevaid tingimusi (auditi ja ülevaatuse määrad kohalduvad tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist alanud aruandeperioodidele ja nende kohta koostatud aruannetele):

Audit on kohustuslik ka raamatupidamiskohustuslasele, kelle aastaaruandes toodud näitajatest vähemalt üks ületab alljärgnevaid tingimusi:

Raamatupidamise aastaaruande audit on samuti kohustuslik igale aktsiaseltsile, millel on enam kui kaks aktsionäri, riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigieelarvest eraldist saavale erakonnale ja äriühingule, milles riigil on vähemalt otsustusõigus riigivaraseaduse tähenduses.

Majandusaasta aruande esitamine

Majandusaasta aruanne tuleb teil esitada äriregistrile hiljemalt kuue kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu. Aruande saate esitada elektrooniliselt e-äriregistri kaudu.

Aruande esitamisel kuvatakse teile kõik teie registritesse kantud load ja teated ning peate kinnitama, et olete täitnud seaduses sätestatud teatamiskohustused või et nimetatud teatamiskohustused puuduvad. Enne andmete kinnitamist kontrollige majandustegevuse registris olevad andmed üle ja veenduge nende õigsuses. Kui registriandmetes on ebatäpsusi, esitage andmete muutmiseks teate.

Seotud artiklid

• Raamatupidamise põhinõuded
• Äriühingu aruandlus
• Audiitorkontroll

Viited

• Majandusaasta aruande elektrooniline esitamine
• EMTAK infosüsteem
• Raamatupidamise toimkond
• Vandeaudiitorid

Teenused

• E-äriregistri portaal

Seadused

• Raamatupidamise seadus
• Äriseadustik

Seotud asutused

• Registrite ja Infosüsteemide Keskus