Raamatupidamise kohustus on kõigil Eestis registreeritud juriidilistel isikutel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel. Raamatupidamine on majandustegevuse juhtimise oluline koostisosa ning selle eesmärgiks on pidada arvestust ja saada ülevaade oma majandustulemustest ning finantsseisust.
Raamatupidamine peab vastama riigi poolt määratud standarditele, et tulemused oleksid võrreldavad ning arusaadavad.
Vastavalt raamatupidamise seadusele on raamatupidamiskohustuslastel võimalik valida, kas koostada oma aruandeid vastavuses Euroopa Komisjonis vastu võetud rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega või Eesti finantsaruandluse standardi nõuetega, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid.
Raamatupidamise korraldamise põhinõuded
Raamatupidamine peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi ja rahavoogusid õigesti ja objektiivselt ning teistega võrreldavalt, esitatud info peab olema aktuaalne.
Majandustehingutel peab olema algdokument ning selle sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.
Kõik majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites mõisliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist.
Iga ettevõte peab koostama ja esitama äriregistrile majandusaasta aruande.
Raamatupidamise dokumendid tuleb säilitada (erinevate dokumentide säilitamise tähtajad on toodud raamatupidamise seaduses).
Olulisemad raamatupidamise dokumendid
Algbilanss
Raamatupidamise kohustiste tekkimisel tuleb teil esmalt koostada algbilanss, mis kajastab vara, kohustuste ja omakapitali suurust enne majandustegevuse alustamist.
Raamatupidamise sise-eeskiri
Raamatupidamiskohustuslane, välja arvatud mikroettevõtja, on kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja.
Raamatupidamise sise-eeskirjas peavad olema kirjeldatud kontoplaan koos kontode sisu kirjeldusega, majandustehingute dokumenteerimise ja kirjendamise kord, algdokumentide käive ja säilitamine, raamatupidamisregistrite pidamine, tulude ja kulude kajastamine kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustiste inventeerimine ja kajastamine, kasutatavad arvestuspõhimõtted, aruandluse kord ning muid raamatupidamisega seotud aspekte. Raamatupidamise sise-eeskiri on kohustuslik ja individuaalne iga raamatupidamiskohustuslase jaoks.
Eesti äriühingud võivad valida kahe erineva kasumiaruande skeemi vahel. Kasumiaruande skeemis 1 liigendatakse ärikulud, lähtudes kulude olemusest (näiteks materjalikulu, tööjõukulud, amortisatsioonikulu). Seda skeemi kasutavad sageli väiksemad ettevõtted, kellel puudub vajadus kulude liigenduseks funktsioonide kaupa.
Kasumiaruande skeemis 2 on ärikulud liigendatud otstarbepõhiselt (näiteks müüdud toodangu maksumus, turustuskulud, üldhalduskulud). Skeemi 2 on tavaliselt keerulisem rakendada, kuna kõikide ärikulude juures on vaja otsustada, millise ettevõtte funktsiooniga on nad seotud. Teatud kulusid (näiteks tööjõukulud) tuleb proportsionaalselt jagada erinevate funktsioonide vahel. Skeem 2 alusel liigendatud kasumiaruanne annab aruande kasutajatele parema ülevaate erinevate funktsioonide kulukusest ettevõttes, samas on kulude jagamine funktsioonidele subjektiivne ning erinevate ettevõtete skeem 2 alusel koostatud kasumiaruanded ei pruugi omavahel olla võrreldavad.
Endale sobiva kasumiaruande skeemi valikul tuleb lähtuda sellest, kumb liigendus annab aruannete kasutajatele parema ülevaate majandustegevuse tulemuse kujunemisest.
Juhul, kui leitakse siiski, et senine kasumiaruande skeemi valik ei ole ennast õigustanud, võib üle minna teisele skeemile. Tuleb aga silmas pidada, et üleminekul ühelt kasumiaruande skeemilt teisele tuleb tagasiulatuvalt (vastavalt uuele esitusviisile) korrigeerida ka eelmise perioodi võrreldavaid näitajaid.
Ettevõtja peab oma raamatupidamise sise-eeskirjas määratlema ka selle, kas ta on mikro- või väikeettevõtja, keskmise suurusega või suurettevõtja. See on väga oluline, sest arvestuspõhimõtetes ja aruande esitusviisides on olulisi erinevusi ning võimalik on teha ka valikuid.
Majandusaasta aruanne
Igal aastal hiljemalt 6 kuu jooksul peale majandusaasta lõppu tuleb teil koostada ja esitada äriregistrile majandusaasta aruanne, mis annab tervikliku ülevaate ettevõtte eelneva majandusaasta tulemustest.
Lugege lähemalt majandusaasta aruande koostamisest ja esitamisest
Lisaks nimetatutele tuleb teil esitada veel täiendavaid aruandeid ja deklaratsioone vastavalt ettevõtlusvormile, ülesehitusele ning tegevusalale.
Tekke- ja kassapõhine arvestus raamatupidamises
Majandustehingute kohta arvestuse pidamiseks on Eestis kaks erinevat süsteemi – tekkepõhine ja kassapõhine arvestus. Raamatupidamine Eesti äriühingutes on tekkepõhine, kuid FIE raamatupidamine võib olla kassapõhine.
Tekkepõhise arvestuse korral tuleb majandustehinguid kajastada vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele.
Viited
- Veebipõhine raamatupidamistarkvara
- Raamatupidamise Toimkond
- Raamatupidamisportaal rmp.ee
- Raamatupidaja.ee
- Finants- ja õigusuudisteveeb rup.ee