Vähemusrahvusena Eestis käsitatakse Eesti kodanikke, kes:
- elavad Eesti territooriumil
- omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga
- erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest
- on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks ühisele identiteedile.
Statistikaameti andmetel elab Eestis peale eestlaste 220 rahvuse esindajaid. 68,2% riigi elanikkonnast on rahvuselt eestlased, 20,9% venelased, 5,4% ukrainlased, 0,8% valgevenelased ja 0,6% soomlased. Vähemusrahvuste õigused on kaitstud seaduste ja rahvusvaheliste lepingutega.
Eestis elavad vähemusrahvused tegelevad aktiivselt oma kultuuri ja traditsioonide säilitamisega, siin üle 260 kultuuriseltsi. Riik toetab rahvusvähemuste organisatsioonide võimalusi oma emakeele ja kultuuri säilitamiseks, õppimiseks ning selle tutvustamiseks. Selleks on ette nähtud tegevustoetus rahvusvähemuste katusorganisatsioonidele ja projektitoetus kultuuriseltsidele. Rahvusvähemuste kultuuriorganisatsioonid saavad taotleda rahastust erinevates taotlusvoorudest, mida korraldavad Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Kultuurkapital, Rahvakultuuri Keskus ning Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Rahvusvähemuste keele ja kultuuri säilitamist ja arendamist toetavad ka kohalikud omavalitsused, erafondid ja suursaatkonnad.
Kultuuriministeeriumi juures tegutsevad nõuandvate organitena Rahvusvähemuste kultuurinõukoda, Ida-Virumaa rahvuskultuuriühenduste ümarlaud ja Romade lõimumise nõukoda.
Rohkem saab kultuurilisest mitmekesisusest ja lõimumisest lugeda kultuuriministeeriumi kodulehelt.
Viited
- Integratsiooni Sihtasutus
- Kultuuriline mitmekesisus ja lõimumine (kultuuriministeerium)
- Rahvusvähemuste kultuurinõukoda
- Kultuuririkkuse aasta sotsiaalkampaania
Seadused
- Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus
- Eesti Vabariigi põhiseadus
- Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioon