Võlgnik on inimene, kellel on kohustus täita teise inimese ehk võlausaldaja ees mingit rahalist kohustust. Võlausaldajal on õigus nõuda võlgnikult selle kohustuse täitmist.
Võlausaldaja on inimene, ettevõte või organisatsioon, kellel on teise inimese ehk võlgniku vastu rahaline nõue. See tähendab, et võlausaldaja ootab, et võlgnik täidaks kokkulepitud või seadusest tuleneva kohustuse, näiteks maksaks laenu tagasi või tasuks arve. Kui võlgnik ei täida oma kohustust õigeaegselt, on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult võlgnevuse tasumist ning ta võib kasutada selleks erinevaid meetmeid, et saada oma raha tagasi.
Makseraskus on olukord, kus inimesel on raskusi oma rahaliste kohustuste täitmisega. See juhtub siis, kui tema kulud ületavad sissetulekuid ning ta ei suuda laenu, järelmaksu või teenuselepinguga võetud kohustust täielikult või osaliselt tasuda (nt arve või osamakse jääb tasumata).
Võlanõustaja aitab inimesel leida lahendusi makseraskuste ületamiseks ja võlgnevustega tegelemiseks
Võlanõustamine
Võlanõustamine on teenus, mida pakub kohalik omavalitsus ja tavaliselt on see tasuta. Kui vajate võlanõustamist, tuleb Teil pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonda, kus Teid suunatakse võlanõustaja juurde.
Töötuna registreeritud või koondamisteate saanud isikuid suunab võlanõustamisteenusele ka töötukassa. Võlanõustamise vajadusest tuleks töötukassa esinduses rääkida konsultandile, kes teenust täpsemalt tutvustab ning saab teenusele suunata.
Võlanõustajaga võib kokku leppida kohtumise ka iseseisvalt, kuid reeglina tuleb siis teenuse eest ise tasuda. Vastava hinnakirja kehtestab võlanõustamisteenuse pakkuja. Arvestades teenusele pöörduja vajadusi on siiski võimalik võlanõustaja abiga saada teenust tasuta, kui saavutatakse kokkulepe kohaliku omavalitsusega.
Rohkem infot võlanõustamisteenuse kohta, kuidas võlanõustaja poole pöörduda ja võlanõustajate kontaktandmed leiad Eesti Võlanõustajate Liidu kodulehelt.
Võlgnevuse tasumine
Makseraskuste tekkimisel on mõistlik esmalt võtta ühendust võlausaldajaga maksegraafiku sõlmimiseks. Maksegraafiku läbirääkimisi võib pidada iga menetluse etapil, nt ka siis kui nõue on juba kohtus või täitemenetluses.
Maksegraafikute või võlatunnistuste sõlmimisel tuleb kontrollida võlgnevuse suurust ning viivise ja teiste kõrvalnõuete summasid.
Võlgnevuse tagajärjed
Hilinenud maksete puhul võib võlausaldaja lisada võlgnevusele viivise. Võlausaldaja saadab võlgnevuse tasumiseks meeldetuletusi ja hoiatusi. Võlgnevusele võib lisanduda meeldetuletuskirjade ja hoiatuste saatmise maksumus.
Mitme järjestikuse makse hilinemisel võib võlausaldaja lepingu enneaegselt lõpetada. Lepingu enneaegsel lõpetamisel võib lisanduda võlgnevusele leppetrahv. Laenu- ja järelmaksulepingute puhul muutub korraga sissenõutavaks kogu tasumata laenu jääk ehk kogu tasumata laenu jääk tuleb tasuda korraga.
Võlgnevuse eiramisel lisanduvad põhinõudele kõrvalnõuded ning võlgnetav summa suureneb.
Võlausaldajal on õigus pöörduda kohtusse (maksekäsu kiirmenetlusse või hagimenetlusse) võlgnevuse välja mõistmiseks ning täitedokumendi saamiseks.
Enne kohtusse pöördumist võib võlausaldaja kasutada võlgnevuse sissenõudmiseks ka inkassofirmade teenuseid. Võlausaldaja võib Teie nõude inkassofirmale loovutada või sõlmida nendega võlgnevuse sissenõudmiseks koostöölepingu. Võlgnevuse loovutamisel Teie õigussuhe algse võlausaldajaga lõpeb ning edaspidi tuleb suhelda ainult inkassofirmaga, kes on uueks võlausaldajaks. Tavaliselt pöördub inkasso võlgniku poole ja veenab võlga tasuma ja/või maksegraafikut sõlmima. Inkassofirma lisab tavaliselt esialgsele võlgnevusele ka sissenõudekulud.
Võlgnevus kohtumenetluses
Maksekäsu kiirmenetlus on kiire ja lihtne kohtumenetluse vorm kindla rahasumma nõudmiseks. Maksekäsu kiirmenetlus on võrreldes hagimenetlusega kiirem, väiksema tõendamiskoormuse ja väiksemate kuludega.
Maksekäsu kiirmenetluses nimetatakse võlausaldajat avaldajaks.
Maksekäsu kiirmenetluses avaldaja peab lühidalt kirjeldama nõude asjaolusid ja tõendeid ning välja tooma nõutava rahasumma. Kohus kontrollib maksekäsu kiirmenetlusse esitatud avaldust üksnes formaalselt – kas menetlus on lubatud ja vastab seaduses sätestatud nõuetele.
Kohus edastab võlgnikule makseettepaneku, mille saamisel peab võlgnik ise veenduma selles kajastatud andmete õigsuses – kes on avalduse esitanud ning mis alusel on nõue esitatud.
Võlgnik peab 15 päeva jooksul makseettepaneku kättesaamisest:
- tasuma võlgnevuse ja makseettepanekus nimetatud menetluskulud, kui nõue on õigustatud;
- teatama kohtule ja avaldajale soovist sõlmida maksegraafik, kui nõue on õigustatud, aga korraga ei ole võimalik võlgnevust tasuda. Avaldaja kontaktid on kirjas makseettepanekus. Kui võlgnikul õnnestub võlausaldajaga saavutada kokkulepe võlgnevuse tasumiseks osade kaupa, siis sõlmitakse kohtulik kompromiss, mida tuleb täita täpselt kokkulepitud tingimustel.
- esitama kohtule vastuväite, kui makseettepanekus esitatud nõudega ei nõustu. Võlausaldajal on jätkuvalt õigus esitada kohtusse hagiavaldus sama võlgnevuse saamiseks.
Kohtust saadetud dokumentide eiramisega võib võlgnik loobuda enda õigusest nõudele vastu vaielda!
Kui võlgnik ei esita makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet või ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud, koostab kohus kohtumääruse ehk maksekäsu. Maksekäsk on täitedokument.
Täitedokument on dokument, millega on võlausaldajal võimalik pöörduda kohtutäituri poole ning algatada võlgniku vastu täitemenetlus.
Hagimenetlus algab:
- kui võlgnik esitab maksekäsu kiirmenetluses makseettepanekule vastuväite ja maksekäsu osakond annab avalduse edasi hagimenetlusse;
- kui võlausaldaja esitab kohtusse nõude (ilma eelneva maksekäsu kiirmenetluseta).
Hagimenetluses nimetatakse võlgnevuse sissenõudjat hagejaks ning võlgnikku kostjaks.
Kohus võtab nõuetekohase hagi menetlusse ja toimetab selle kostjale kätte.
Kostja peab kohtule vastama, kas nõustub hagiga või vaidleb sellele vastu. Vastuvaidlemise puhul peab võlgnik esitama kõik vastuväited, mis on nõude osas ning kõiki enda väiteid tuleb ka tõendada. Enda õiguste kaitsmiseks on väga tähtis kinni pidada kõikidest kohtu antud tähtaegadest.
Hagimenetluses lisandub võlgnevusele riigilõiv, mille suurus sõltub võla suurusest ning muud menetluskulud (st juristi või advokaadi tasud). Kostja tasub hagi rahuldamisel tavaliselt ka vastaspoole ehk hageja menetluskulud.
Kohus rahuldab tavaliselt hagi tagaseljaotsusega, kui kostja kohtule ei vasta või kui vastab liiga hilja ja ei pea tähtaegadest kinni. Tagaseljaotsus on täitedokument.
Hagimenetluses on võimalik sõlmida hagejaga kompromissleping ning maksegraafik võlgnevuse tasumiseks. Kohus kinnitab kompromisslepingu määrusega, mis on täitedokumendiks.
Kui hageja ja kostja hagimenetluse käigus võla tasumises kokku ei lepi, teeb kohtunik otsuse, mis lähtub seadusest ning mõlema poole esitatud põhjendustest ja tõenditest. Kohtuotsus on täitedokument.
Võlgnevus täitemenetluses
Kohtutäitur algatab täitemenetluse võlausaldaja avalduse ja täitedokumendi alusel. Täitedokumendiks võib olla, nt maksekäsk, jõustunud kohtulahend ja üüri- või töövaidluskomisjoni otsus, notariaalne kokkulepe, maksuhalduri haldusakt.
Täitemenetluse alguses antakse võlgnikule tähtaeg vabatahtlikuks täitmiseks. Võlgnikul on viimane võimalus saavutada kokkulepe võlausaldajaga maksegraafiku koostamiseks. Võlgnik peab vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul pöörduma kohtutäituri poole ning tegema omapoolse ettepaneku võla tasumiseks.
Täitemenetlus jätkub, kui võlgnik ei tee ettepanekut võla tasumiseks vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul. Kohtutäituril on õigus arestida võlgniku pangakonto, vallas- ja kinnisvara, töötasu, töövõimetoetus, palk jne.
Täitemenetluses lisanduvad võlgnevusele ja menetluskuludele ka täitemenetluse algatamise kulud, täitekulud ja kohtutäituri tasu.
Põhjaliku ülevaate sellest, millised on võlgnike õigused täitemenetluses, kuidas leida infot oma täiteasjade kohta ja kuidas täitemenetluse lõpetamist taotleda, leiab justiitsministeeriumi kodulehelt.
Võlgnikul on igal ajal võimalus küsida nõu võlanõustajalt, juristilt või advokaadilt.
Seotud artiklid
Viited
- Makseraskustes käitumine
- Rahaasjad korda
- Eesti Võlanõustajate Liit
- Võlanõustajad
- Töötukassa esindused
- Eesti kohtusüsteem
- Tsiviilkohtumenetlus
- Maksekäsu kiirmenetlus
- Maksekäsu kiirmenetluse vormid
- Kohtutäiturid
- Täitemenetlus
- Kohtutäituri tasud
Teenused
- E-toimik
- Kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenused
- Minu vastu algatatud täitetoimikud
- Töötukassa iseteenindus
- Võlanõustamine
Seadused
- Riigilõivuseadus
- Täitemenetluse seadustik
- Kohtutäituri seadus
- Tsiviilkohtumenetluse seadustik
- Võlaõigusseadus