Isikuandmete kohase töötlemise üle teostab järelevalvet andmekaitse inspektsioon (AKI). Samuti valvab inspektsioon, et teave asutuste tegevuse kohta (avalik teave) oleks piisavalt kättesaadav. Õigus isikuandmete kaitsele ja õigus avalikule teabele on põhiseaduslikud õigused.
Isikuandmed
Isikuandmeteks on igasugune teave, mis võimaldab otse või kaude inimest tuvastada: nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht jne. Eriliiki isikuandmeteks loetakse usulised ja poliitilised veendumused, tervise ja seksuaalelu andmed, biomeetrilised andmed jne. Isikuandmete töötlemiseks peab alati olema õiguslik alus – kas nõusolek, leping, õigusaktist tulenev ülesanne, õigustatud huvi.
Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) annab inimesele õiguse nõuda teavet selle kohta, kas ja mis andmeid ning milleks tema kohta kogutakse ja kasutatakse, isikuandmete parandamist ja kustutamist ning esitada vastuväiteid, isikuandmete töötlemise piiramist ja andmete ülekandmist.
Kui teie õigusi on rikutud ning rikkuja ei reageeri teie pöördumisele ühe kuu jooksul, pöörduge andmekaitse inspektsiooni poole. Ka iga inimese enda hool on tagada oma andmete turvalisus. Kui hoiate neid lohakalt või teete ise avalikuks, võite endale halba teha – rämpsposti-uputusest kuni konto- või identiteedivarguseni.
Kui nõuate kahju hüvitamist, enda ees vabandamist ja vale teabe ümberlükkamist, peate pöörduma kohtusse. Au ja hea nime teotamise (laim, solvamine) asjus pöörduge samuti kohtusse.
Kui tegu võib olla kuriteoga – näiteks identiteedivarguse, eraviisilise või ahistava jälitamise, ebaseadusliku inimuuringu korral –, pöörduge politseisse.
Isikuandmete kaitse üldmäärus ei laiene sellisele isikuandmete kogumisele ja kasutamisele, mida inimene teeb üksnes isiklikul otstarbel.
Avalik teave
Avalik teave on dokumendid, andmebaasid jms, mida loovad asutused avalike ülesannete täitmisel. Juurdepääsu avalikule teabele võib piirata vaid seaduse alusel. Riigi ja omavalitsuse asutustes olev teave võib olla vajalik nii inimesele kui ka näiteks ettevõttele, ühingule, ajakirjandusväljaandele või teadusasutusele.
Avaliku teabe kättesaadavus teeb riigi tegevuse läbipaistvamaks. See tagab tõhusama kontrolli avaliku võimu teostamise, avalike ülesannete täitmise ning avaliku raha kasutamise üle. Avaliku teabe seadus on kohustuslik nii asutustele kui ka ettevõtetele ja teistele eraõiguslikele isikutele, kes täidavad avalikke ülesandeid, kasutavad avalikku raha või on turul monopoolses seisundis. Näiteks võib tuua sotsiaalteenuste osutamise, eralasteasutused jpm.
Avaliku teabe kättesaadavus on tagatud mitmel viisil:
- teabenõude esitamisega (millele tuleb vastata 5 tööpäeva jooksul). Teabenõudega saab küsida dokumente, mis on asutuses juba olemas
- asutuse võrgulehel on sissetulevate ja väljaminevate dokumentide register, juurdepääsupiiranguta digitaaldokumendid on seal kättesaadavad
- asutuse võrgulehel olulisema teabe avaldamisega.
Kui tahate dokumentidega tutvuda ja esitate teabenõude, vaadatakse teabenõude saamisel üle, kas küsitud dokumenti saab osaliselt või täielikult välja anda. Juurdepääsu piiramine sõltub dokumendi sisust. Võimalikud juurdepääsupiirangute alused leiab avaliku teabe seadusest.
Kui küsite asutuselt selgitust, sh kui soovitud teave tuleb erinevatest dokumentidest kokku panna, või juhite tähelepanu probleemile, on tegu märgukirjaga või selgitustaotlusega, millele vastatakse 15 päeva jooksul.
Avaandmed
Avaandmete (open data) on kõigile vabalt ja avalikult kasutamiseks antud digitaalsed masinloetavas vormingus andmed, mis on kõigile antud vabalt kasutamiseks, taaskasutamiseks ja jagamiseks ning mida saab kasutada äriliste ja mittetulunduslike ettevõtmiste käivitamiseks, uuringute läbiviimiseks ja andmepõhiste otsuste tegemiseks.
Avaandmete portaal on mõeldud andmete avalikustamise hõlbustamiseks ametkondadele ja taoliste andmehulkade leidmise kergendamiseks avaldatud andmete kasutajatele. Portaalile on juurdepääs igaühel.
Avaandmete portaalis saab:
- otsida ja alla laadida avaandmeid.
- lisada uusi avaandmeid: selleks on eelnevalt vaja portaali registreeruda ja saada ligipääsõigus portaali haldaja käest.
- kasutada andmehulkade hoidlat, mis on üks võimalikest kohtadest, kuhu avaandmeid salvestada.
- kasutada ja leida avaandmete põhjal loodud rakendusi.
- postitada avaandmete teemal uudiseid, küsimusi, diskussioone ja juhendeid.
Rohkem infot ja kasutamisjuhendid leiab avaandmete portaali kodulehelt.
Kuidas andmekaitse inspektsiooni pöörduda
AKI nõuandetelefon +372 5620 2341 aitab jõuda pöördujal õigete vastusteni. Avatud E-N 13.00-16.00.
Kui küsite inspektsiooni selgitusi või seisukohti, esitage selgitustaotlus. Selgitustaotluse saab esitada nii e-posti teel kui e-keskkonna kaudu.
Kui soovite, et inspektsioon sekkuks isikuandmete kaitse asjas, siis esitage kaebus. Eraldi on loodud pöördumise vorm kaebuse esitamiseks maksehäirete avaldamisel.
Kui soovite saada dokumenti, mis on andmekaitse inspektsioonis juba olemas (nt mõni varasem kiri või juba tehtud otsus), esitage teabenõue. Teabenõude saab esitada nii meili teel kui e-keskkonna kaudu.
Pöördumised saab saata e-keskkonna kaudu, digitaalallkirjastatult e-postiga aadressile [email protected], saata tavapostiga või viia ise postkasti aadressile: Andmekaitse inspektsioon, Tatari 39, 10134 Tallinn.
Vastuseid isikuandmeid puudutavatele küsimustele ning teabe avalikkust puudutavatele küsimustele leiab ka AKI kodulehelt www.aki.ee.
Viited
Teenused
Seadused
- Isikuandmete kaitse seadus
- Isikuandmete kaitse üldmäärus
- Avaliku teabe seadus
- Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus
- Elektroonilise side seadus