Kuriteo toimepanemisega kahjustab kurjategija teise isiku õigushüve. Õigushüved on inimeste sotsiaalseks kooseluks vajalik eluline hüve, sotsiaalne väärtus, põhiväärtused nagu elu, tervis, seksuaalne puutumatus ja vabadus, kuid ka näiteks materiaalsed väärtused nagu omand või kollektiivsed hüved nagu majandussüsteemi korrapärane toimimine.
Karistusseadustik sätestab, et kuritegu on karistusseadustikus sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena füüsilisele isikule (inimesele) ette nähtud rahaline karistus või vangistus ning juriidilisele isikule (seaduse alusel loodud ühendus, näiteks aktsiaselts või osaühing) rahaline karistus. Kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu.
Tahtlus on toimepanija poolt süüteokoosseisule vastavate teo faktiliste asjaolude teadmine ja tahtmine.. Kui inimesel on kahtlusi, kas ta käitub õigesti, on tal alati võimalik eelnevalt täpsustada (nt pöörduda teabenõudega konkreetse asutuse poole või küsida nõu juristilt).
Karistusõigusliku vastutuse eeldused
Karistusseadustiku kohaselt saab isikut kuriteo eest karistada üksnes siis, kui tegu on koosseisupärane, õigusvastane ja süüline.
- Teo koosseisupärasus seisneb objektiivselt seaduses kirjeldatud teos või teatud juhtudel ka tegevusetuses ning teatud juhtudel ka teoga põhjuslikus seoses olevas tagajärjes. Subjektiivselt seisneb koosseisupärane tegu tahtluses või teatud juhtudel ettevaatamatuses. Subjektiivses koosseisus tuleb tuvastada toimepanija tahtlus.
- Õigusvastasus näitab, et tegu rikub õiguskorda ehk on vastuolus inimeste kooselu reguleerivate õigusnormidega. Õigusvastasust eeldatakse ning kontrollitakse, kas koosseisupärane tegu võib erandina olla õiguspärane. Karistusõiguslikud õigusvastasust välistavad asjaolud on näiteks hädakaitse, hädaseisund, kohustuste kollisioon ja eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus (näiteks korrakaitseseadusest tulenev õigus korrakaitseorganil kasutada teatud juhtudel füüsilist jõudu). Kui tegu on koosseisupärane ja õigusvastane, kontrollitakse edasi süü tasandit.
- Süü selgub, kui koosseisupärane ja õigusvastane tegu on toimepanijale etteheidetav. Isikut saab õigusvastase teo eest karistada vaid siis, kui ta on selle toimepanemise ajal süüvõimeline ning tema süü ei ole välistatud. Karistada ei saa alla 14-aastast isikut või isikut, kes ei ole võimeline seoses oma haigusega (näiteks nõrgamõistuslikkus, vaimuhaigus jne) saama aru oma teo keelatusest või juhtima oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele.
Karistusseadustiku eriosa annab ammendava kuritegude registri (peatükid 8–24).
Kuritegude raskusastmed karistusseadustikus
- Esimese astme kuritegu näeb füüsilisele isikule raskeima karistusena ette tähtajalise vangistuse üle viie aasta või eluaegse vangistuse.
- Teise astme kuritegu näeb karistusena ette tähtajalise vangistuse kuni viis aastat või rahalise karistuse.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab ja HUGO.legal.
Viited
- Riigi õigusabi koduleht
- Tasuta õigusnõustamise portaal HUGO.legal
- Tasuta õigusabiportaal Jurist Aitab
- Euroopa e-õiguskeskkonna portaal