Tervisemurega inimese esimeseks kontaktiks tervishoiusüsteemis on tema perearst või pereõde.
Perearst koostöös pereõega
- diagnoosib ja ravib enamikku haigusi
- jälgib lapse arengut ja kroonilisi haigeid
- teeb väiksemaid kirurgilisi protseduure
- suunab patsiendi uuringutele ja võtab analüüse
- vaktsineerib
- vajadusel teeb koduvisiite
- annab nõu hoolduse, vigastuste või mürgistuste korral ning ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantutele.
Siit näete hambaravi- ja proteesihüvitise infot.
Siit näete Teile väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi andmeid ja saate tellida asendussertifikaadi
Siit näete Tervisekassale esitatud arvelduskonto andmeid
Perearst
Igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja kirjaliku avalduse alusel perearsti ka vahetada. Perearsti saab kindlustatu ise valida, selleks leidke perearst, kelle juures soovite käima hakata. Teie kodule lähemat perearsti saate otsida terviseameti kodulehelt. Seejärel esitage avaldus uude nimistusse saamiseks otse perearstile.
Perearst teavitab avalduse esitajat kirjalikult seitsme tööpäeva jooksul avaldusest esitamisest arvates nimistusse registreerimisest või sellest keeldumisest. Keeldumise korral märgib ta ära ka põhjuse.
Pereõel on iseseisvad vastuvõtud, kus ta õpetab, nõustab ja juhendab inimest tervise edendamisel ja säilitamisel, ning haiguste ennetamisel. Pereõde osutab abi ka haiguste korral ning korraldab tervisedokumentatsiooni, lisaks on õe ülesanne jälgida kroonilise haigusega inimesi. Vajadusel konsulteerib pereõde perearstiga või suunab inimese perearsti visiidile.
Perearstiabi on ravikindlustatud inimesele tasuta. Ravikindlustuseta inimesel tuleb perearsti teenuse eest maksta ise. Koduvisiidi eest võib perearst küsida kuni 5 eurot sõltumata sellest, mitut haiget ta ühe visiidi jooksul kontrollib. Tasuta on koduvisiit rasedatele ja alla kaheaastastele lastele.
Oma perearsti nime saate kontrollida:
- riigiportaalist tervisekassa e-teenuses Arvelduskonto ja andmed tervisekassas
- helistades tervisekassa klienditelefonil (+372) 669 6630
- saates digiallkirjastatud küsimuse e-postiga aadressil [email protected].
Infot perearstide kohta saab:
- telefoninumbrit ja aadressi saate vaadata tervisekassa kodulehelt
- nimistu suurust ja teeninduspiirkonda saate vaadata terviseameti kodulehelt
- küsimustele vastab ka tervisekassa klienditelefon (+372) 669 6630
- e-posti teel aadressil [email protected].
Lisaks saate probleemide korral ööpäev läbi küsida perearsti nõuandeliinilt numbritel 1220 või (+372) 634 6630 nii eesti kui ka vene keeles professionaalset meditsiinilist nõu.
Tervisekassa e-teenuses Retseptid saate vaadata enda kõiki ravimite ja meditsiiniseadmete retsepte ning kontrollida nende kehtivust. Retseptide nägemiseks peate portaali sisse logima.
Oma alaealiste laste retsepte saate vaadata terviseportaalis terviseportaal.ee. Samast portaalist näete ka enda ja oma laste saatekirju, analüüside vastuseid ja haiguslugusid.
Eriarst
Eriarstiabi on ambulatoorne, päeva- või statsionaarne ravi, mida osutavad eriarst või hambaarst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad.
Ambulatoorne ravi tähendab arsti vastuvõttu, mille käigus vaadatakse patsient läbi, tehakse mõni protseduur (vereanalüüs, kardiogramm vms) kohapeal ning vajadusel määratakse edasine ravi. Haiglasse patsient pikemalt ei jää.
Päevaravi puhul viibib patsient raviasutuses pikemalt kui lihtsalt vastuvõtul, kuid ei jää ööseks haiglasse.
Statsionaarset arstiabi osutatakse haiglas ja patsient peab seal ööbima või pikemalt viibima.
Ravikindlustatul on õigus valida sobiv eriarst ja vastuvõtuaeg ükskõik millises raviasutuses, kellel on tervisekassaga leping.
Eriarstile pöördumiseks on vaja perearsti saatekirja, välja arvatud naistearsti, nahaarsti, silmaarsti, kopsuarsti ja hambaarsti juurde minekuks. Samuti võib traumade korral pöörduda kirurgi või traumatoloogi vastuvõtule ilma saatekirjata.
Pabersaatekirja patsiendile enam ei anta, vaid perearst edastab eriarstile digisaatekirja tervise infosüsteemi kaudu. Teile väljastatud digisaatekirju näete terviseportaalis terviseportaal.ee. Sealt näete ka kõiki teie lastele ja esindatavatele väljastatud saatekirju.
Eriarstiabist ja digisaatekirjast saate lähemalt lugeda tervisekassa kodulehelt.
Hambaravi
- Alla 19-aastastele ravikindlustatutele on hambaravi tasuta. Tasuta hambaravi saab kasutada ainult tervisekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutuses. Lähemalt saate laste hambaravist ja ortodontiast lugeda tervisekassa kodulehelt.
- Kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saavad kasutada aastas 60 eurot hambaravihüvitist. Patsient ise tasub vähemalt 50% teenuste hinnast.
- Aastas kuni 105 euro suurust hambaravihüvitist saavad kasutada rasedad ja alla üheaastaste laste emad, vanaduspensionärid, töövõimetuspensionärid, osalise või puuduva töövõimega inimesed, üle 63-aastased inimesed, suurenenud hambaravivajadusega patsiendid, töötukassas registreeritud töötud ning toimetulekutoetuse saajad, kes on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul saanud toimetulekutoetust. Patsient ise tasub vähemalt 12,5% teenuste hinnast.
Hüvitist saab kasutada ainult tervisekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes. Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele. Kõigi nende teenuste eest, mis ei kuulu hüvitatavate teenuste nimekirja, tuleb tasuda täishinda.
Soodustuse summa arvestatakse raviarvelt maha kohe maksmise hetkel ning tagantjärele ei pea esitama ühtegi avaldust ega dokumenti.
Tasuta täiskasvanute hambaravi ja ortodontia
Tervisekassa tagab kindlate kriteeriumide alusel täiskasvanutele tasuta ortodontilise ravi või tasuta hambaravi ainult tervisekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes.
Vältimatu hambaravi
Nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanutel on õigus tervisekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutuse saada tasuta vältimatut hambaravi. Seda osutatakse juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Seda, kas tegemist on vältimatut abi vajava seisundiga, otsustab hambaarst.
Proteesihüvitis
Üks kord kolme aasta jooksul hüvitab tervisekassa 260 eurot hambaproteeside eest tasutavast summast töövõimetus- või vanaduspensionäridele, üle 63-aastastele ravikindlustatud inimestele ning osalise või puuduva töövõimega inimestele.
Hambaproteesi hüvitist saab kasutada ainult tervisekassaga lepingu sõlminud hambaraviasutustes. Soodustuse summa arvestatakse raviarvelt maha kohe hambaarsti juures maksmise hetkel. Teil endal ei tule tervisekassa jaoks täita ega esitada ühtegi avaldust või muud dokumenti.
Hüvitise suurust ja jääki saate kontrollida riigiportaalist www.eesti.ee teenuse alt „Hambaravi- ja proteesiteenuste info.
Lähemalt saate hambaravihüvitisest ja hambaproteeside hüvitisest lugeda tervisekassa kodulehelt.
Infot saate tervisekassa telefonilt (+372) 669 6630 või e-posti aadressil [email protected].
Blanketid
Viited
- Digisaatekirjast (tervisekassa)
- Hambaravi hüvitamisest (tervisekassa)
- Hambaproteeside hüvitamisest (tervisekassa)
- Täiendavast ravimihüvitisest (tervisekassa)
- Toimeainepõhisest retseptist (tervisekassa)
- Soovitused perearsti valikuks ja vahetamiseks (tervisekassa)
- Arstiabi välisriigis (tervisekassa)
- Arstiabi ELi liikmesriikides (portaal Your Europe)
- Eesti Patsientide Esindusühing
Teenused
- Euroopa ravikindlustuskaardi ja asendussertifikaadi tellimine
- Minu andmed tervisekassas
- Minu hambaravi- ja proteesihüvitiste info
- Minu retseptid
- Terviseportaal
Seadused
- Ravikindlustuse seadus
- Tervishoiuteenuste korraldamise seadus
- Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu