Riigihange on ostu sooritamine riigi või mõne avaliku sektori asutuse poolt, järgides riigihanke menetluse reeglistikku. Riigihankega ostetakse asju, tellitakse teenuseid või ehitustöid.
Hanketeateid saab avaldada ja pakkumusi esitada elektrooniliselt riigihangete registris. Samuti saab riigihangete registrist otsida infot sõlmitud lepingute ja vaidlustuste kohta. Hankijad võivad soovi korral registris avaldada infot ka alla riigihanke piirmäära jäävate hangete kohta.
Riigihanke pakkumuste esitamise keskkond on üldjuhul riigihangete register, kuid hankijad võivad kasutada ka teisi nõuetele vastavaid keskkondi. Vastav teave on toodud hanketeates.
Täpsed dokumentide esitamise nõuded on sätestatud hankija poolt konkreetse riigihanke alusdokumentides.
Digiallkirjad ei ole kohustuslikud, kui hankes ei ole ettenähtud teisti – ettevõtja peab pakkumuse esitama hankija nõutud vormis.
Riigihangete registri kasutusjuhendid on registris kättesaadavad.
Riigihangete reeglid ja protseduur
Riigihankereeglid lähtuvad põhimõttest, et ettevõtted, kellelt teenuseid või ehitustöid tellida või asju osta, valitakse kindlatest kriteeriumitest lähtuvalt.
Riigihankereeglid jagunevad keerukusastmetesse, mis sõltuvad ostule kuluvast rahasummast. Mida suurem rahasumma ostule kulub, seda reguleeritumad ja keerukamad on riigihanke ehk ostu sooritamise reeglid. Kui väiksemate ostude puhul võib avalik sektor anda võimaluse pakkumuse esitamiseks Eesti-siseselt, siis suuremas mahus ostude puhul tuleb riigil oma ostusoovist teavitus teha Euroopa üleselt EL Teataja veebiväljaandes TED.
Riigihangete korraldamiseks valib hankija vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas seadusega ühe järgnevatest menetlusliikidest: avatud hankemenetlus, piiratud hankemenetlus, konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, innovatsioonipartnerlus, võistlev dialoog, väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, lihthankemenetlus, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlus, kontsessiooni andmise menetlus, ideekonkurss.
Avatud ja piiratud hankemenetluses on läbirääkimised keelatud. Lihthankemenetluses, sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluses ja kontsessiooni andmise menetluses on hankijal võimalik menetluse kord endal riigihanke alusdokumentides kindlaks määrata.
Millistel juhtudel hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja, saab lugeda lähemalt riigihangete seaduse § 95. Neid punkte kohaldatakse hankemenetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates.
Riigihangete valdkonda puudutav teave (sh tähtajad, piirmäärad, riigihangete planeerimine, menetlusreeglid) on leitav rahandusministeeriumi koduleheküljelt.
Riigihangete korraldamist reguleerivad riigihangete seadus ja rakendusaktid.
Riigihangete vaidlustamine
Pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib vaidlustada hankija tegevuse, esitades vaidlustuskomisjonile vaidlustuse, kui ta leiab, et riigihangete seaduse rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid.
Täpsema info vaidlustuse esitamise tähtaja ning vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse nõuete kohta leiate rahandusministeeriumi kodulehelt.
Lisainfo: [email protected].
Seotud artiklid
Viited
- Riigihangete strateegilised põhimõtted
- Riigihangete registri kasutusjuhendid
- Riigihangete KKK
- Riigihangete üldised ja valdkondlikud juhised
- Vaidlusmenetluse info