Perelepitus aitab lahku minevatel lapsevanematel leida üksmeele ning sõlmida lapse huvidest lähtuvad kokkulepped. Perelepitus on teenus, mis pakub lapsevanematele erapooletut tuge uue elukorralduse loomisel. Perelepituse käigus vahendatakse lapsevanemate läbirääkimisi ning aidatakse neil leida laste huve arvestavad lahendused ja jõuda kokkuleppele edasises rahumeelses elukorralduses. Perelepituse eesmärk ei ole panna vanemaid paarisuhtes ära leppima, vaid omavahel kokku leppima.

Perelepitaja pakub lapsevanematele erapooletut tuge uue elukorralduse loomisel. Seega, aitab see lahendada vanematevahelisi võimalikke erimeelsusi kohtuväliselt ja jääda toetavateks lapsevanemateks ka pärast lahkuminekut.

Kuidas perelepitusse saada?

Perelepitus on lapsevanematele vabatahtlik teenus. Teenusele jõuavad lapsevanemad tavaliselt kahte moodi: omal soovil, esitades ise taotluse või kohtu suunamisega. Kui vanemad soovivad perelepitusse minna omal soovil, tuleb teenuse saamiseks esmalt teha taotlus sotsiaalkindlustusametile. Taotlust saab täita sotsiaalkindlustusameti iseteeninduskeskkonnas või laadida kodulehelt alla taotluse vorm, täita see arvutis ning saata [email protected]. Kui arvuti kasutamise võimalus puudub, saab taotluse esitada ka klienditeeninduses. Taotluse peavad saatma mõlemad lapsevanemad eraldi.

Kui taotlus on saadetud, hindab sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist, kas teenus sobib lapsevanematele. Seejärel väljastab ta teenusele suunamise otsuse ning määrab teile perelepitaja. Juhul, kui on olemas kindel eelistus perelepitaja osas, saab selle taotlusesse kirja panna.

Mis perelepituses juhtuma hakkab?

Kui taotlus on tehtud ja sind on teenusele suunatud, saate lepitajaga kokku leppida esimese kohtumise aja. Seejärel algavad kohtumised perelepitajaga. Üks kohtumine kestab 90 minutit ning keskmiselt kohtutakse perelepitajaga 5 korda. Iga lugu on aga erinev ning lõplik kohtumise arv sõltub lähtuvalt sellest, mis konkreetsel juhul vajalik on.

Vanematega koostöös selgitatakse välja teemad, mida soovitakse arutada ning planeeritakse ühiselt perelepituse protsess. Perelepitaja kohtub ka lapsega, et selgitada välja lapse arvamus ja mõtted. Lapsega kohtumise kohta saad rohkem infot siit lapse kaasamise teavikust.

Esimesele kohtumisele minnes ei ole vaja muud ettevalmistust, kui rahulikku meelsust ning soovi päriselt püüda lapse huvides kokkulepeteni jõuda.

Perelepituse ABC teavikust on sul võimalik saada rohkem infot perelepituse olemuse ja perelepituse erinevate sammude ja etappide kohta.

Riikliku perelepitusteenust saab taotleda iga lapsevanem, kelle enda ja lapse elukoht on Eestis. Lapsevanem teeb perelepitusteenuse saamiseks taotluse, mille vaatab läbi sotsiaalkindlustusameti koordinaator, kes teeb otsuse lapsevanemad teenusele suunamise kohta. Teenuse taotlemise osas leiab kõige täpsema info perelepituse kodulehelt. Mõlemal lapsevanemal tuleb esitada taotlus. Teenusele võib suunata ka kohus, kui vanemad on pöördunud kohtusse, kuid küsimusi on võimalik lahendada ka perelepituses.

Lapse elukoht ja lapsega suhtlemise kord
Kui lapsevanemate kooselu lõppeb, on lapsel endiselt õigus suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal õigus ja kohustus suhelda lapsega. Vanemad peavad hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Seega on peale vanemate kooselu lõppu vajalik kokku leppida, kus laps elama hakab ning millistel aegadel saab laps suhelda ühe ja teise vanemaga.

Ülalpidamise küsimused
Vanem, kes ei ela lapsega koos, peab samuti osalema lapse ülalpidamises. Lepitaja abiga kaardistavad vanemad lapse vajadused. Lapse ülalpidamise, sh elatise ja selle maksmise arutelu juures tuleb vanematel esmalt arutleda läbi lapse (iga lapse puhul eraldi) arengulised vajadused ja nendega seonduvad kulutused. Seejärel tuleb otsustada, kuidas need kulutused kaetakse.
Ülalpidamiskohustust võib täita nii igakuiselt elatist makstes kui ka omavahel lapse ülalpidamisega seotud kulusid jagades. Perekonnaseaduse järgi antakse üldjuhul ülalpidamist elatise maksmisega, kuid mõjuval põhjusel võib anda ülalpidamist ka muul viisil, nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega. Muul viisil ülalpidamise andmises võib küll kokku leppida, kuid selline vanemluskokkulepe ei ole sellisel juhul ametlik täitedokument, mida saaks vajadusel kasutada kokkulepete sundtäitmiseks.
Elatise suuruse arvutamiseks on vanematel võimalik kasutada elatiskalkulaatorit ehk tööriista, mis aitab vanematel saavutada kokkulepe lapsele makstava miinimumelatise osas.

Ühise hooldusõiguse lõpetamine või muutmine
Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju.
Perelepitusteenusel on võimalik lahendada ka hooldusõiguse küsimusi, st leppida kokku ühise hooldusõiguse lõpetamises või muutmises. See annab vanematele võimaluse leida ka hooldusõigusküsimustes üksmeelne ja lapsesõbralik lahendus. Hooldusõiguse muudatuse küsimustes tuleb pöörduda esmalt kohtu poole, mille järgselt suunab kohus vanemad perelepitusteenusele. Lisaks on võimalik teha ühekordseid kokkuleppeid nagu otsustusõiguse andmine ühele vanematest nt haridusküsimustes (kooli valik) või tervise küsimustes (perearsti valik) jne.

Muud vanemate ja lapse jaoks olulised kokkulepped
Lisaks võib teha perelepitaja juures veel mistahes lapsega seotud kokkuleppeid, mida vanemad vajalikuks peavad. Näiteks leppida kokku huvihariduse küsimustes, lapsega reisimise küsimustes, lapse päevakavas, vanemate omavahelises suhtlemise viisis, pereväärtustes, millest lähtutakse lapse kasvatamisel ja mida lapsele edasi anda või vanemate omavahelises kommunikatsioonis ja informeerimiskohustuses.
Protsessi viib läbi perelepitaja ehk erapooletu kolmas isik, kes toetab ja abistab lapsevanemaid, julgustades neid väljendama omi seisukohti nii isiklike kui ka ühiste huvide asjus.
Perelepituse eesmärk ei ole panna lapsevanemaid omavahel ära leppima, vaid kokku leppima! Keskendutakse hetkeolukorrale ning parematele väljavaadetele tulevikuks.

Riiklik perelepitusteenus on lapsevanematele tasuta.

Perelepitus aitab vanematel lahkumineku korral keskenduda eelkõige lapse huvidele. Last puudutavate vaidluste puhul on äärmiselt oluline lahendada erimeelsused võimalikult kiiresti ja rahumeelseslt, sest see on parim just lapse heaolu silmas pidades. Nii tagatakse võimalikult sujuvalt stabiilse elukorralduse jätkumine.

Kui vanemad jõuavad kokkuleppele vabatahtlikult, on need püsivamad ning tulemuslikumad. Vabatahtlikult tehtud kokkulepete sõlmimisel on suurem tõenäosus, et jõutakse lahenduseni, millest mõlemad pooled kinni peavad.

Lisaks on perelepitus soodne (tausta) ja kiire alternatiiv kohtule, võimaldades saavutada kokkulepped kohtuväliselt. Kui kohtuprotsess võib kujuneda pikaajaliseks, kulukaks ning kõiki osapooli kurnavaks siis perelepitus võimaldab tulemuse saavutada kõiki osapooli säästvamalt ning ka lahendus on mõjusam.

Lastel on võimalik olla perelepituse protsessi kaasatud. See annab lapsele tunde, et tema on selles protsessis oluline ning aitab tal ka mõista, et tema ei ole vanemate lahkuminekus süüdi.

Perelepitus on konfidentsiaalne, neutraalne ja erapooletu, sest vanematevahelisi läbirääkimisi vahendab kolmanda osapoolena perelepitaja.

Perelepituse tulemusena sõlmitaval vanemluskokkulepel on õiguslik tähendus. See tähendab, et tegemist on täitedokumendiga, mida kumbki vanem saab kasutada kohtutäiturile esitamiseks juhul kui teine vanem seda pahatahtliklikult ei täida.

Lastel on võimalik olla protsessi kaasatud lapse vanusest ja arengutasemest lähtuvalt.
Perelepitaja kuulab ära ka lapse ning arvestab tema arvamusega vastavalt lapse vanusele ja arengutasemele. Loe täpsemalt lapse kaasamise teavikust.