Maailmas on üle 30 000 liigi kalu. Eesti vetes elutseb hinnanguliselt 75 kalaliiki, kellest enamik on mageveekalad, poolsiirdekalad (näiteks vimb, säinas) või siirdekalad (lõhe, meriforell, angerjas). Merekalu on Eesti rannikuvees umbes 30 liiki, kuid kuna Eestit ümbritsev meri on riimveeline, sobib see elukeskkonnana hästi ka paljudele mageveekaladele.
Kalanduse strateegiline eesmärk on tagada kalapopulatsioonide hea seisund ja kalaliikide mitmekesisus. Oluline on vältida kalapüügiga kaasnevat negatiivset mõju ökosüsteemile, näiteks mitte püüda alamõõdulisi isendeid. Samuti on tähtis jälgida, et ei kahjustataks kalade elupaiku ja ei häiritaks kudemisrahu. Lisaks, kuna paljud kalad teevad oma elu jooksul ulatuslikke rändeid nii magevee ja mere vahel kui ka mageveekogude piires, on oluline tagada, et kalade liikumisteed oleksid avatud. Kalavaru on heas seisus, kui asurkonnad on loomuliku vanuselise struktuuriga ja suudavad end olemasolevates tingimustes looduslikult taastoota.
Suurem osa kutselisest kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel. Rändavatele kalaliikidele (kilu, räim, tursk, lõhe) kehtestab püügikvoodid Euroopa Liidu Nõukogu, paiksemad kalaliigid (ahven, koha jt) on riigi enda majandada. Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve püügivõimalused ja tingimused lepitakse kokku Eesti ja Venemaa valitsuse vahelises kalapüügikomisjonis.
Harrastuslik kalapüük jaguneb Eestis tinglikult kolmeks. Õngepüük käib ühe lihtkäsiõngega ning on tasuta igaüheõigus. Harrastuspüügiõigus on tasuline ja selle alusel võib püüda rohkem kui ühe lihtkäsiõngega või teiste sportlike püügivahenditega. Kalastuskaart on samuti tasuline ja tuleb soetada siis, kui soovitakse kala püüda viisil, ajal või kohas, mille kohta on kliimaminister kalavarude kaitseks täiendavaid piiranguid kehtestanud.
Eestis jaguneb kalanduse korraldus nelja asutuse vahel.
-
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valdkonnad on kalanduse turukorraldussüsteemi arendamine, struktuuritoetuste ja riigiabi andmine, vesiviljelussektori korraldamine, kutselise kalapüügi korraldamisega seotud poliitika kujundamine.
-
Kutselise kalapüügi korraldusega (sh kutselise kalapüügi lubade väljastamine, kalalaevade riikliku registri haldamine ja püügiarvestus) tegeleb Põllumajandus- ja Toiduamet.
-
Kalavarude kaitse ja kasutamise poliitika ettevalmistamist ja elluviimist, sh kalavarude taastootmist ning kude- ja elupaikade kaitset ja taastamist korraldab Kliimaministeerium, kes annab ka lube teaduslikeks uuringuteks ning eriotstarbeliseks kalapüügiks.
-
Harrastuspüügi kalastuskaardi annab ja harrastuspüügiandmeid kogub ning järelevalvet kalapüügi üle teeb Keskkonnaamet.
Infot veekogude avaliku kasutuse kohta leiab keskkonnaregistrist, valides "Veekogud" ja sisestades veekogu otsingusse veekogu nime. Avades veekogu detailsed andmed, kuvatakse muu hulgas ka märge veekogu avaliku kasutuse kohta.
Harrastuskalastamise kohta (sh kalastuskaardi soetamise infot) saate lugeda ka riigiportaali artiklist "Harrastuskalastus ja -jaht".