Töötervishoiu ja tööohutuse eest ettevõttes vastutab tööandja. Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras.
Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures.
Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teeb järelevalvet tööinspektsioon.
Tööinspektsiooni teavitamine
Tööandja peab eluohtliku seisundi põhjustanud või surmaga lõppenud tööõnnetusest teavitama viivitamata Tööinspektsiooni, surmaga lõppenud tööõnnetusest ka politseid. Arst teatab surmaga lõppenud tööõnnetusest ning tööõnnetusest, mille tagajärjel määrati töötajale ajutine töövõimetus, viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile, esitades vormi kohase teatise. Tööinspektsioon edastab teatise tööandjale viivitamata töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Nähtavalt raske vigastuse korral (nt lahtine luumurd, ulatuslikud haavad, amputatsioonid) või surmaga lõppenud tööõnnetusest tuleb viivitamata teatada tööinspektsiooni
- töötaja ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon;
- tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
- sündmuse lühikirjeldus;
- tööandja nimi ja aadress;
- teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon
Surmaga lõppenud tööõnnetusest tuleb teavitada ka politseid.
Kui tööõnnetuse tagajärg on surm või eluohtlik seisund (üldjuhul olukord, kui kutsutakse kiirabi), teatab tööandja tööinspektsioonile (telefonil 640 6000) ning surmaga lõppenud tööõnnetuse korral ka politseile viivitamata telefoni teel järgmised andmed:
- töötaja ees- ja perekonnanimi, kontakttelefon;
- tööõnnetuse toimumise koht, kuupäev ja kellaaeg;
- sündmuse lühikirjeldus;
- tööandja nimi ja aadress;
- teate edastaja ees- ja perekonnanimi, ametinimetus ja kontakttelefon.
Tööandja esitab ülaltoodud andmed esimesel võimalusel Tööinspektsioonile iseteeninduse kaudu.
Raske vigastuse korral ja surmaga lõppenud tööõnnetuse kohta tuleb esitada esimesel võimalusel tööinspektsioonile kirjalik teatis e-posti aadressil [email protected]. Teatise vorm ("Tööandja teatis tööõnnetuse toimumisest").
Tööinspektsiooni tuleb teavitada töökeskkonnaspetsialisti määramisest ja töökeskkonnavoliniku valimisest tööinspektsiooni iseteeninduse keskkonna TEIS-i kaudu või e-kirja teel aadressil [email protected].
Ehitusettevõtja peab esitama tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva enne ehitustööde alustamist vormikohase eelteate, kui:
- tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäeva ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või
- eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäeva.
Ühisel ehitusplatsil ehitustööde alustamise korral esitab eelteate peatöövõtja.
Sisekontroll
Tööandja on kohustatud ettevõttes tegema süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes. Sisekontrollisüsteemi aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused.
Tööandja peab korraldama järelevalve ja kontrolli ka tegevuskava täitmise ning sisekontrolli korralduse efektiivsuse üle.
Lähemat infot sisekontrolli korraldamise kohta leiate Tööelu portaalist.
Töötajate väljaõpe ja juhendamine
Enne tööleasumist või töö vahetamist tuleb korraldada töökohale ja ametile vastav tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine ja väljaõpe.
Töökeskkonna riskianalüüs
Riskianalüüs on tegevus, millega tööandja selgitab välja ja hindab töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajaid kahjustada. Näiteks ebapiisav valgustus, sundasendis töötamine, kokkupuude kemikaalide või pideva müraga.
Oluline on avastada tervist ohustavad tegurid enne, kui need töötajaid kahjustavad ning mõelda ka lahendustele.
Riskianalüüsi teevad tööandja esindajad, valitud teenusepakkuja, kes ei tööta ettevõttes, või tehakse see ettevõtte esindajate ja teenusepakkuja koostöös. Töökeskkonna riskianalüüsi tegemiseks puudub ühtne metoodika. Seadus sätestab vaid põhinõuded ja iga ettevõte leiab endale sobivaimad lahendused.
Riskde hindamise ja ohjamise ning riskianalüüsi kohta lugege lähemalt Tööelu portaalist.
Tervisekontroll
Tööandja korraldab töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul ning alaealise töötaja puhul vähemalt üks kord aastas. Tervisekontrolli käigus hinnatakse töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust. Terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse teeb töötajale teatavaks töötervishoiuarst.
Tervisekontrolliga seotud kulud kannab tööandja. Tervisekontroll tehakse tööajal ja töötajale makstakse sellel ajal keskmist tööpäevatasu.
Täpsema info tervisekontrolli korralduse kohta leiate Tööelu portaalist.
Esmaabi
Esmaabi korraldamisel peab tööandja hoolikalt kõik vajalikud etapid läbi mõtlema, sest õigeaegsest ja oskuslikust esmaabist võib sõltuda inimese elu ja edasine tervis. Ettevõttes peab töötajate hulgast olema määratud vähemalt üks esmaabiandja, kuid esmaabiandjate määramisel tuleb arvesse võtta töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja tegevuse iseloomu. Tööandja peab neile korraldama oma kulul väljaõppe. Töökohal peavad olema esmaabivahendid, mida tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas.
Töökeskkonnaspetsialist
Igas ettevõttes peab olema töökeskkonnaspetsialist, olenemata ettevõtte tegevuse laadist või töötajate arvust. Töökeskkonnaspetsialist on ettevõttes töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega töötaja, keda on tööandja volitanud täitma töötervishoidu ja tööohutust puudutavaid ülesandeid. Tööandja võib töökeskkonnaspetsialisti kohustusi täita ka ise, kui tal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused.
Kui tööandja ei leia oma ettevõttest töökeskkonnaspetsialistiks sobivat inimest ega soovi ka ise seda kohustust täita, võib ta kasutada ettevõttevälist teenuseosutajat.
Lugege lähemalt töökeskkonnaspetsialisti ülesannete ja pädevuse kohta Tööelu portaalist.
Määratud töökeskkonnaspetsialistist tuleb teavitada tööinspektsiooni.
Töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu
Ettevõttes, kus töötab kümme või enam inimest, valivad töötajad endi hulgast vähemalt ühe töökeskkonnavoliniku. Töökeskkonnavolinik valitakse töötajate üldkoosolekul. Töökeskkonnavolinik on ettevõttes töötajate valitud isik, kes esindab töötajate arvamust ja seisukohti töötervishoiu- ja tööohutusalasel suhtlemisel tööandjaga. Ülesannete edukaks täitmiseks peab volinik olema läbinud töökeskkonnaalase koolituse.
Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi. Töökeskkonnanõukogu moodustatakse ettevõtetes, kus töötab 150 või enam töötajat, nõukogusse kuulub võrdselt nii tööandja kui töötajate esindajaid. Töötajate esindajad valitakse töötajate üldkoosolekul sarnaselt töökeskkonnavolinike valimisega.
Töökeskkonna konsultandi tasuta teenus
Tööinspektsioon pakub ettevõtetele tasuta töökeskkonna konsultandi teenust. Töökeskkonna konsultandid nõustavad ettevõttes tööandjaid töötervishoiu ja tööohutuse teemal. Konsultanti saab kutsuda nii ettevõtte üldisele konsulteerimisele, mis hõlmab kogu töökeskkonda ja dokumentatsiooni, kui ka mingi kindla töökeskkonna valdkonna (nt isikukaitsevahendite kasutamine) konsulteerimisele. Ettevõtetele on konsultanditeenus tasuta.
Kui soovite kutsuda töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse, saatke e-kiri tööinspektsiooni aadressile [email protected].
Töökeskkonna ja töösuhetega seotud õigusrikkumistest teavitamine
Tööinspektsioonile on võimalik esitada vihje erinevate rikkumiste kohta. Vihjeid töökeskkonna ja töösuhetega seotud õigusrikkumiste kohta saab edastada:
- telefonil 640 6000 tööpäeviti 9.00-15.00
- e-postile [email protected]
Vihje edastamisel tuleb kirjeldada rikkumise asjaolusid, aega ja kohta ning võimalusel edastada isikute ja ettevõtete andmed. Vihje võib esitada anonüümselt. Oma pädevusse mittekuuluva info edastab tööinspektsioon vastavale ametkonnale.
Rikkumist puudutava avalduse vormi leiate tööinspektsiooni kodulehelt.
Seotud artiklid
- Tööandja vastutus kutsehaiguste korral
- Töötervishoiuteenuste osutaja majandustegevusteade
- Tööandja kohustused tööõnnetuse korral