Tänu tööjõu vabale liikumisele Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) on värbamine teistest EMP riikidest muutunud üha populaarsemaks. Rahvusvaheline töökeskkond võib anda eelise näiteks ekspordi käivitamisel või positiivse tõuke juba olemasolevale eksporditegevusele.
Kolmandatest riikidest tööjõu värbamine on keerulisem protsess. Alljärgnevad alateemad aitavad teid info leidmisel.
Kust leida töötajaid
Abi välisspetsialistide leidmisel pakub Work in Estonia programm. Work in Estonia veebilehelt leiate teavet selle kohta, kuidas välisriigi spetsialiste tööle võtta, ning infomaterjale, mida saab kasutada välismaalastele Eesti tutvustamisel. Samuti saate veebilehel avaldada tööpakkumisi.
Tööandjatele pakub tuge uute töötajate värbamisel Euroopa riikidest ka üleeuroopaline töövahenduse võrgustik EURES, mille tegevust Eestis koordineerib Eesti Töötukassa. EURES viib kokku Eesti tööandjate tööpakkumised teistest Euroopa riikidest tööotsijatega ning abistab mõlemat osapoolt kogu protsessi käigus.
EURESe Eesti nõustajad pakuvad tasuta personaalset nõustamist. Samuti saab küsimusi esitada veebivormi kaudu. Nõustamist pakutakse kolmes keeles: eesti, inglise ja vene keeles.
EURESe nõustajad vastavad teie päringule kolme tööpäeva jooksul. Kõik EURESe võrgustiku teenused on tööandjatele tasuta.
Kui soovite oma tööpakkumisi EURESe portaalis avaldada, sisestage tööpakkumine e-töötukassas.
Põhjalikumat informatsiooni EURESe pakutavatest võimalustest tööandjatele leiate EURES Eesti kodulehelt ja Euroopa EURES portaalist.
Eesti isikukoodi taotlemine
Eestis tööleasumiseks on välisriigi kodanikul vaja hankida isikukood. Euroopa Liidu kodanikud saavad esitada isikukoodi saamiseks taotluse elukohajärgses kohalikus omavalitsuses samaaegselt elukohateatega.
Inimesed, kes viibivad Eestis ajutiselt (asuvad tööle Eestis, aga elavad teises riigis), saavad isikukoodi taotleda kohalikus omavalitsuses.
Inimesed, kellel puudub võimalus esitada isikukoodi taotlus Eestis (nt tulevad Eestisse tööle viisa alusel), saavad esitada taotluse välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.
Põhjalikuma info isikukoodi taotlemise kohta leiab siseministeeriumi kodulehel.
Ravikindlustus ja perearstiteenus
Tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval ja töötaval inimesel, kelle eest tööandja maksab sotsiaalmaksu, on õigus Eestis ravikindlustusele. Andmed töötajate kindlustamiseks edastatakse tervisekassale töötamise registrist.
Inimene, kes töötab korraga mitmes EL liikmesriigis, peab taotlema elukohariigi sotsiaalkindlustusasutusest vormi A1, millega tõendatakse, et töötaja eest makstakse sotsiaalmaksu just selles riigis. Kui vormile märgitud kindlustajariik ei ole Eesti, siis ei ole tal õigust Eesti ravikindlustusele.
Perearsti saab välismaalasest töötaja valida samadel tingimustel mis Eesti kodanikudki. Perearsti nimistusse registreerimiseks peate esitama uuele perearstile avalduse.
Lähemalt saab lugeda perearstile registreerumise kohta tervisekassa kodulehelt.
Kutseoskuse tõendamise kohustus
Kui soovite värvata Eestis reguleeritud kutsealale töötajaid, kes on oma kvalifikatsiooni saanud teises ELi riigis, tuleb töötajal pöörduda Eestis vastava valdkonna kutsealast tegevust tunnustava pädeva asutuse poole, et saada oma kutseoskusele tunnustus.
Välisriigis omandatud kutseoskuse tunnustamise nõuet peavad järgima nii töötajad kui ka füüsilisest isikust ettevõtjad. Taotlemise ja tunnustamise kord võib erineda sõltuvalt sellest, kas teenust soovitakse osutada alaliselt või ajutiselt.
Reguleeritud kutsealad on ELi riigiti erinevad. Millised kutsealad on igas konkreetses ELi riigis reguleeritud, saab vaadata reguleeritud kutsealade andmebaasist.
Lähemat teavet kutsealase tunnustamise kohta Eestis saab Eesti ENIC/NARIC keskusest.
Juhiload
Eestis kehtib välisriigis väljaantud juhiluba, mis on vormistatud vastavalt Genfi 1949. aasta teeliikluse konventsiooni või Viini 1968. aasta teeliikluse konventsiooni põhimõtetele. Nendele nõuetele vastav juhiluba kehtib Eestis 12 kuud. Juhiluba vahetatakse Eesti juhiloa vastu pärast liiklusteooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.
Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiluba kehtib samadel tingimustel ka Eestis ning seda välja vahetama ei pea. Juhiloa kehtivusaja lõppedes tuleb dokument välja vahetada Euroopa Liidu riigis, kus sellel ajahetkel alaliselt elatakse.
Lugege lähemalt välisriigi juhilubade kohta transpordiameti kodulehelt.
Lühiajaline töötamine
Lühiajaliselt (kuni 365 päevaks 455-päevase perioodi jooksul) võib Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud politsei- ja piirivalveametis. Lühiajalise töötamise hooajatööks saab registreerida kuni 270 päevaks aasta jooksul. Lühiajalise töötamise registreerib tööandja.
Lühiajalise Eestis töötamisena saab registreerida ka renditöö, kui Eestis registreeritud tööandja tegutseb renditöö vahendajana.
Tööandja saab esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses.
Oluline info lühiajalise töötamise registreerijale
Viisa või elamisluba iduettevõtlusega tegelemiseks
Eesti idufirmad, kes soovivad Eestisse tuua välistöötajaid kolmandatest riikidest lihtsustatud tingimustel, saavad taotleda aastast start-up-viisat, mida hiljem on võimalik pikendada, või elamisluba iduettevõtluseks kestusega kuni viis aastat.
Iduettevõte peab olema eelnevalt hinnatud eksperdikomisjoni poolt, välja arvatud juhul, kui kehtib erisus. Lähemalt saab lugeda iduettevõtete hindamise ja erisuste kohta Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.
Elamisluba kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele
Kolmandate riikide kodanikud peavad Eestis töötamiseks taotlema politsei- ja piirivalveametilt elamisluba. Elamislubade andmist kolmandate riikide kodanikele ja määratlemata kodakondsusega isikutele reguleerib välismaalaste seadus.
Enne kui välismaalane saab taotleda politsei- ja piirivalveametilt elamisluba, peab tööandjal olema töötukassa luba välismaalase töölevõtmiseks. Üldjuhul saab elamisluba töötamiseks taotleda, kui on täidetud järgmised tingimused:
- töökohta ei ole võimalik täita kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega;
- töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud nii tööturu olukorda arvestades kui ka töötukassa andmetele tuginedes.
Välismaalase töölevõtmiseks loa saamiseks peab tööandja esitama töötukassale taotluse koos lisadokumentidega.
Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliikmed ei vaja Eestis töötamiseks elamisluba. Neil tuleb esitada elukoha aadressi järgsele valla- või linnavalitsusele elukohateade.
Elamisloakaart ja välismaalase pass
Elamisloa andmisel või pikendamisel väljastab politsei- ja piirivalveamet välismaalasele elamisloakaardi. Elamisloakaart on kohustuslik riigisisene isikut tõendav dokument Eestis kehtiva elamisloa või elamisõiguse alusel viibivale välismaalasele, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.
Välismaalase pass antakse välismaalasele, kellel on kehtiv Eesti elamisluba ning kui on tõendatud, et tal puudub välisriigi reisidokument ja tal ei ole võimalik seda saada.
Seotud artiklid
Viited
- Luba välismaalase töölevõtmiseks
- PPA migratsiooninõustajad
- Work in Estonia
- Startup Estonia
- Välisriigi elukohaga töötaja registreerimine
- Euroopa töövahenduse teenused (EURES)
Seadused
- Euroopa Liidu kodaniku seadus
- Välismaalaste seadus
- Liiklusseadus
- Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadus