Suuremate väljaminekute puhul on üsna tavapäraseks saanud kasutada laenuraha. Laenuraha all võib mõista nii laenu, liisingut, järelmaksu kui ka krediitkaardi kasutamist. Need kõik on tarbijakrediidi liigid ja neile laienevad ühesugused õigusaktid.
Laenamine
Laenulepingud jagunevad:
- hüpoteegiga tagatud laenulepingud (laenu tagatiseks on panditud kinnisvara)
- väikelaenud, mis on tagatud kas käendusega ja/või tõestatud sissetuleku alusel
- arvelduskrediit ehk erinevad krediitkaardid ja järelmaksukaardid, sh ka erinevate kaupluste pakutavad makse- ja krediitkaardid
- SMS- ja muud kiirlaenud, mida saab küsida ilma igasuguse tagatiseta.
Enne laenulepingu sõlmimist peate laenuandjalt saama detailse teabelehe. Teabelehe andmise kohustus puudutab kõiki laenusid. See peab olema kirjalikus (või selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas) vormis , mis tagab tõestusmaterjali võimalike probleemide korral.
Tarbijal on õigus saada teabeleht taotletud laenu peamiste andmetega, et tarbija saaks võrrelda erinevaid pakkumisi ning kõiki asjaolusid arvesse võttes teha otsuse sõlmida tarbijakrediidileping, mis vastab kõige enam tema soovidele ja vajadustele.
Teabeleht tuleb tarbijale anda enne lepingu sõlmimist. Samuti peab tarbijale võimaldama piisavalt aega teabelehega tutvumiseks ja erinevate pakkumiste võrdlemiseks. See tähendab, et tarbija võib teabelehe võtta koju kaasa, et saada sellega lähemalt tutvuda.
Teabelehel peab muuhulgas kirjas olema:
- laenusumma suurus
- aastane intressimäär
- krediidi kulukuse määr
- maksegraafiku korral kuumakse suurus
- viivised
- kõikvõimalikud muud võlgnevusega lisanduvad tasud.
Teabelehtede näidised koos kogu vajaliku infoga leiab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kodulehelt.
Teabelehte ei pea kaasa andma:
- tööandja poolt oma töötajale antud turuintressidest madalamate laenude korral
- krediidiasutuse või investeerimisühingu laen väärtpaberitehingu sooritamiseks (v.a hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidi lepingud)
- laenud käsipandi tagatisel (pandimajad)
- laenude puhul, mis on tähtajatud või tuleb tagasi maksta 12 kuu jooksul ning mida tarbija kasutab lühiajaliseks sillarahastuseks, kuni kinnisvara ostmiseks või muul viisil rahastamiseks saadakse püsiv rahastus
- kui tegemist on erandliku, tarbijale selgelt soodsama riigi või avaliku huvi laenuga.
Tarbija kohustused
Kuigi laenuandjal on oluliselt suurem kohustus laenuvõtjate maksevõimet hinnata ja teavitada teda kaasnevatest riskidest, on teil endal kohustus:
- adekvaatselt hinnata oma maksevõimet, arvestades kõiki oma igakuiseid väljaminekuid ja teavitades neist ka laenuandjat;
- lugeda lepingutingimusi ning kui midagi jääb selgusetuks, siis vajadusel täpsustada;
- teha endale selgeks, millised on tagajärjed, kui laenu ei suudeta enam tagasi maksta;
- makseraskuste tekkimisel suhelda laenuandjaga (pank, laenuühistu, eraisik vm), et kokku leppida laenupuhkus või jõukohane maksegraafik;
- vajadusel konsulteerida võlanõustajaga.
Tarbijakrediidi lepingutest (v.a hüpoteegiga tagatud tarbijakrediidi lepingutest) saate taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest, kuid tarbija on kohustatud maksma krediidiandjale selle perioodi eest intressi, mil krediit oli talle võimaldatud.
Kui teil on probleem või kaebus, võtke esmalt ühendust finantsteenuse osutajaga. Juhul kui finantsteenuse osutaja ei lahenda kaebust teid rahuldaval viisil, võite pöörduda ka tarbijavaidluste komisjoni poole.
Finantsteenuse osutaja kohustused
Tarbijal on õigus enne lepingu allkirjastamist saada tasuta lepinguprojekt ja võtta see tutvumiseks koju kaasa.
Krediidiandja või krediidivahendaja on enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud andma tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu korral on krediidiandja või krediidivahendaja kohustatud lisaks eelnevale andma tarbijale ka selgitusi tarbijale pakutava kõrvallepingu kohta, et tarbija saaks hinnata, kas talle pakutav kõrvalleping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale.
Tarbijal on õigus põhjust avaldamata lepingust taganeda 14 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Krediidiandja peab teavitama tarbijat taganemisõigusest lepingu sõlmimisel.
Krediidiandja on kohustatud järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks peab krediidiandja hindama tarbija krediidivõimelisust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele ja olemasolevatele andmetele tarbija kohta ning vastavalt võetava rahalise kohustuse suurusele.
Kui krediidilepingu sõlmimine eeldab ka kindlustust (nt autoliising, kodulaen), siis tuleb krediidiandjal tarbijale selgitada, et tal on võimalik sõlmida kindlustusleping enda valitud kindlustusandjaga ega pea valima krediidiandja soovitatud kindlustusvõtjat.
Kindlustus
Kindlustuslepinguga lepitakse kokku kindlustuskaitse tingimused:
- mis või kes on kindlustatud ehk mis on kindlustatud ese või kes on kindlustatud isik (näiteks inimese elu või tervis, auto, maja, isiku vastutus)
- mis on kindlustusjuhtum ehk millise sündmuse tagajärjel peab kindlustusandja hüvitise maksma
- mis summas kahju hüvitatakse või hüvitis välja makstakse
- mis ajal ja kus toimunu on kindlustusjuhtum ehk mis perioodil ja kus kindlustus kehtib
- millised on kindlustusvõtja kohustused
- kui suur on kindlustusvõtja omavastutus.
Kindlustuse vormid
Vabatahtliku kindlustuse sõlmib inimene siis, kui tal endal on soov ja huvi oma riske maandada, st kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Kõige levinumad vabatahtlikud kindlustused on sõidukikindlustus ehk kaskokindlustus, kodukindlustus, reisikindlustus ja elukindlustus.
Kohustusliku kindlustuse puhul kohustab seadus inimest teatud juhtudel kindlustuslepingut sõlmima. Seejuures on võimalik valida, millise kindlustusandjaga leping sõlmida. Levinuim kohustuslik kindlustus on liikluskindlustus, mille sõlmimise kohustus tuleneb liikluskindlustuse seadusest.
Sundkindlustuse puhul on inimesel seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset. Hüvitamise kohustus on pandud riigile või kindlale isikule. Sundkindlustus on näiteks sotsiaalmaksust finantseeritav kohustuslik ravikindlustus või ka töötuskindlustus. Kohustusliku ja sundkindlustuse vahe on eelkõige selles, et kohustusliku kindlustuse kindlustusandjat saab kindlustusvõtja ise valida, sundkindlustuse korral ei saa.
Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest kindlustusandjale viivitamata teatama.
Kindlustusteenuste pakkujad on kindlustusseltsid, kindlustusseltside filiaalid ning kindlustusvahendajad (sh kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid), kes alluvad finantsinspektsiooni järelevalvele.
Kindlustusvaidluste lahendamine
Kindlustusvaidluste lepitajad tegutsevad lepitusorganite kaudu. Lepitaja on erapooletu oma valdkonna asjatundja, kes ei esinda tekkinud vaidluses kumbagi poolt ega tee pooltele siduvat otsust ega mõista õigust. Eesmärk on leida tekkinud vaidlusele lahendus läbirääkimiste teel kolmanda osapoole juuresolekul.
Liikluskindlustuse vaidlusi aitab lahendada liikluskindlustuse fondi juures tegutsev liikluskindlustuse lepitusorgan.
Muude kindlustusteenuste ja kindlustusvahendusteenusega seotud vaidlusi aitab lahendada kindlustusseltside liidu juures tegutsev kindlustuse lepitusorgan.
Lisaks on võimalik pöörduda ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni poole.
Makseraskused
Kui teil tekivad makseraskused, peate tegutsema ja väljapääsu otsima kohe. Esmalt tuleb pöörduda krediidiandja poole, et muuta maksegraafikut, võtta maksepuhkust, koondada väiksemad kohustused üheks soodsama intressiga laenuks või leida mõni muu sobiv lahendus. Samuti võib edasiseks tegutsemiseks nõu küsida võlanõustajalt.
Kui te juba olete olukorras, kus viivised, intressid ja muud tasud on väga suureks kasvanud, saab kohtu kaudu paluda ebamõistlike kõrvalkohustuste vähendamist. Kohtus peab krediidiandja põhjendama teie vastu esitatud nõude suurust. Teil on võimalus selgitada ja tõendada, miks teil on raske nii kõrgeid viiviseid, intresse ja muid tasusid maksta. Samuti saab kohtul paluda üle vaadata nõude aegumise tähtaja.
Kohtu kaudu on teil õigus esitada:
- nõude aegumise vastuväide.
- viivise, intressi ja muude tasude vähendamise nõue.
- nõude tühisuse väide – näiteks juhul, kui teil ei olnud võimalik lepingu sõlmimisel kõikide tingimustega tutvuda või kui lepingus oli teid ebamõistlikult kahjustavaid tingimusi.
- menetlus- või kohtukulude vähendamise nõue.
Kõige äärmuslikum lahendusviis makseraskuste korral on eraisiku pankrot.
Rohkem infot, mida makseraskustesse sattudes ette võtta, leiate finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.ee või rahandusministeeriumi alalehelt makseraskused ja võlad. Vt ka selgitavat lühivideot.
Inkasso
Inkassod on võlgade kohtuliku ning kohtuvälise sissenõudmisega tegelevad asutused.
Kui inkassolt võlanõuet saades on alust arvata, et tegemist on alusetu või aegunud nõudega, tasub kindlasti esmajoones pöörduda inkassoettevõtte poole.
Alusetu võlanõude vaidlustamiseks:
- ärge jätke võlanõuet tähelepanuta, tegelege sellega kohe;
- pidage meeles, et vaidlustamine on tulemuslik vaid siis, kui te pole võla tasumisest tahtlikult kõrvale hoidnud ja kui ettevõte pole teile võlgnevuse tasumise nõudeid varem mõistlikul ajal esitanud;
- pidage meeles, et tavaliste lepingute puhul aegub võlanõue kolme aastaga, kuid seadus lubab kokku leppida ka pikema, kuni kümneaastase tähtaja;
- peab nõude aegumistähtaja kokkulepe olema kirjas lepingus;
- lugege enne vaidlustamist üle ettevõttega sõlmitud leping ja veenduge, et teil on nõude aegumisele viitamiseks alust (kui te ei leia kodust lepingut, küsige lepingu koopiat ettevõtjalt);
- saatke ettevõttele (kui nõue tuli läbi inkasso, siis inkassofirmale) kirjalik vastulause. Ettevõtja on vastulause saamisel kohustatud tõendama võlgnevuse olemasolu ja ka seda, et on teid varem mõistliku aja jooksul võlgnevusest teavitanud.
Aegunud nõude puhul on tegemist mittetäieliku kohustusega ehk kohustusega, mida võlgnik võib täita ja mille täitmist võib võlausaldaja nõuda, kuid täitmisnõuet maksma panna ei ole võimalik. Seadus ei keela nõuda võla tasumist pärast aegumist ja nõue ei muutu aegumisega olematuks. Kohus võtab nõude aegumist arvesse üksnes kohustatud isiku taotlusel. Seega, kui te leiate, et tegemist on aegunud nõudega, tuleb teil pöörduda kohtusse nõude aegumise tuvastamiseks.
Tasumata võlgnevust on inkassoettevõttel õigus maksehäireregistris üleval hoida kuni 15 aastat alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumisest ning juba tasutud võlgnevust on inkassoettevõttel õigus maksehäireregistris hoida veel 5 aastat alates võlgnevuse tasumist.
Kui inkassoettevõttega on tekkinud vaidlus, mille lahendamine läbirääkimiste teel ei anna tulemust, on teil võimalik pöörduda tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti juures tegutseva tarbijavaidluste komisjoni või kohtu poole. Tarbijavaidluste komisjoni poole pöördumine on tarbijale tasuta, kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõiv ning teie kahjuks tehtava otsuse puhul tuleb tasuda ka vastaspoole menetluskulud (õigusabikulud).
Rohkem infot finantsteenustega (laenud, krediitkaardid, kindlustus ja inkasso) seotu kohta leiate tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti kodulehelt ja finantsinspektsiooni tarbijaveebist minuraha.eevõi rahandusministeeriumi alalehelt makseraskused ja võlad. Vt ka selgitavat lühivideot.
Riigiportaal eesti.ee ei jaga õigusabi, igapäevaelu õigusküsimustele aitab vastuseid leida õigusportaal Jurist Aitab.
Seotud artiklid
Viited
- Finantsteenused
- Tarbijakrediit
- Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee
- Mida teha, kui olen võlgu (Jurist Aitab)
- Eestis liikluskindlustust pakkuvad kindlustusandjad
- Vastused tarbijate enim esitatud küsimustele