Inimese kõrvalabi vajadus suureneb vanusega, seetõttu on eakatele eelkõige abi teenustest, mida pakutakse kodustes tingimustes.
Teenused eakatele
Eesmärk on aidata kõrvalabi vajaval eakal pere või sotsiaaltöötaja korraldatud toetavate teenuste abil harjumuspärases keskkonnas ehk kodus võimalikult kaua iseseisvalt toime tulla. Kui inimese kõrvalabi vajadust pole enam võimalik tagada kodus elamist toetavate teenustega, on sobiv teenus tema jaoks väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (hooldekodu).
Täpsema ülevaate kohalike omavalitsuste pakutavatest sotsiaalteenustest leiate sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Eakale, nagu ka kõigile teistele inimestele korraldab sotsiaalteenuste ja -toetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist abivajaja rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohalik omavalitsus. Kui eakal tekib kõrvalabi vajadus, tuleb ühendust võtta tema rahvastikuregistri järgse elukoha kohaliku omavalitsusega. Lisateavet teenuste ja muu abi saamise võimaluste kohta küsige linna- või vallavalitsuse sotsiaaltöötajalt.
Teenuste taotlemine
Kui tekib vajadus mõne teenuse järele
Võtke ühendust kohaliku omavalitsusega, kus eakas rahvastikuregistri andmetel elab ja andke teada tema abivajadusest.
Leppige sotsiaaltöötajaga kokku, millal ja kus ta saaks läbi viia abivajaduse hindamise ning kuidas seda korraldada (kas sotsiaaltöötaja tuleb koju, külastab eakat haiglas või on eakal võimalik minna hindamiseks sotsiaaltöötaja juurde).
Hindamise tulemusena selgub, millist abi ja kui suures ulatuses eakas vajab, et ta tuleks igapäevaselt toime.
Küsige sotsiaaltöötajalt, milliseid teenusepakkujaid piirkonnas on, kuidas teenust saama hakkab ning milliseid toiminguid selleks tegema peab.
Juhul kui eakas või tema lähedane leiab, et kohaliku omavalitsuse abi pole vajalik, võib pöörduda ise sobiva teenuseosutaja poole ning teenuse saamise tingimused ja algusaeg kokku leppida.
Eaka õigused sotsiaalteenuste taotlemisel
Kohaliku omavalitsuse otsusega mitte nõustumisel on 30 päeva jooksul õigus esitada vaie otsuse teinud kohalikule omavalitsusele.
Kui kohalik omavalitsus keeldub abistamast, jättes olukorra lahendamise eaka või tema lähedaste õlule või pakutav abi ei lahenda tekkinud olukorda (nt õigeaegselt või täielikult), tuleks kohalikult omavalitsuselt küsida kirjalikku selgitust. Kui kohaliku omavalitsuse tegevus ei rahulda eaka abivajadust, on võimalik teavitada sellest sotsiaalkindlustusametit e-posti aadressil [email protected]. Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on teostada haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse sotsiaalteenuste ja muu abi andmise kvaliteedi üle.
Kohaliku omavalitsuse ülesanded taotluste menetlemisel
Kohalik omavalitsus peab tagama, et vajalikud teenused oleksid omavalitsusel olemas ja kõigile abivajajatele võrdselt kättesaadavad.
Otsus sobiva teenuse võimaldamise kohta tuleb teha kümne tööpäeva jooksul pärast nõuetekohase taotluse saamist. Otsuse aluseks on eelnevalt läbi viidud abivajaduse hindamine. Otsus sobiva teenuse saamise või mitte saamise kohta peab olema kirjalik ning eakale arusaadavalt ja selgelt põhjendatud.
Teenuste eest tasumine
Sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. Kohalik omavalitsus kehtestab enda osutatava sotsiaalteenuse eest võetava tasu tingimused ja suuruse. Tasu võtmise otsustab teenuse eest tasuv või teenust osutav asutus.
Eakalt võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.
Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.
Õendusabi
Suurema tervishoiuteenuse vajadustega inimestel on võimalik kasutada õendusabi teenust. Õendusabi osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele nii haiglas või hooldusasutuses kui ka kodus. Õendusabi vajaduse otsustab arst ja teenuse saamiseks on vajalik saatekiri.
Õendusabi osutamine haiglas on mõeldud stabiilses seisundis patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused.
Hooldushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst kas ise või koos õega. Õendushaiglas viibimise aeg ja osutatavad teenused sõltuvad patsiendi tervislikust seisundist ja õendusabivajadusest.
Statsionaarses õendusabis viibiva ravikindlustatud patsiendi ühe voodipäeva maksumusest tasub 85% tervisekassa ja 15% patsient. Lisaks on haiglal õigus küsida esimese kümne haiglapäeva eest täiendavalt 25 eurot.
Koduõendus on mõeldud patsiendile, kelle tervislik seisund ei nõua haiglas viibimist, kuid kes siiski vajab asjatundlikku meditsiiniabi. Seda võib vajada piiratud liikumisvõimega inimene, kes ei suuda ise arsti juurde minna. Koduõde on seega ka oluline ühenduslüli perearsti või raviarsti ning abivajaja vahel. Koduõendusteenusele suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst. Vaja on saatekirja, kuhu arst märgib patsiendi terviseprobleemid ning ravi, õde aga õendusabivajaduse. Koduõendus on ravikindlustatud inimesele tasuta. Nende eest maksab tervisekassa.
Lähemat teavet õendusabi kohta leiab tervisekassa kodulehelt.
Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (hooldekodu)
Hooldekodu on inimesele, kellel tervise ja/või hooldusvajaduse tõttu ei ole võimalik ka toetavate teenuste kaasabil oma kodus püsivalt või ajutiselt hakkama saada. Hooldekodus on ööpäev läbi tagatud majutus, toitlustamine, turvalisus, vajalik hooldus, juhendamine ja abistamine igapäevaelu toimingutes, sotsiaalnõustamine ning aktiivsust tõstvad tegevused. Hooldekodu võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse hallatav või erahooldekodu.
Hooldekodus elavatele inimestele tuleb tagada hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad tegevused. Selleks koostatakse igale hooldatavale individuaalne hooldusplaan, milles kajastatakse konkreetsed hooldustoimingud ning muud toetavad tegevused, mis on vajalikud inimese igapäevaseks turvaliseks toimetulekuks hooldekodus. Eraldi tuuakse välja tegevused inimese iseseisvuse ja elukvaliteedi säilitamiseks. Plaani koostamisse peavad olema kaasatud võimalusel nii eakas, tema lähedased kui eaka elukohajärgne kohalik omavalitsus. Hooldusplaan vaadatakse üle vähemalt kord poolaastas, seisundi või vajaduste muutumise korral sagedamini.
Hooldusplaani koostamisel tuleb hooldusvajaduse kõrval hinnata ka tervishoiuteenuse vajadust. Seetõttu on oluline, et hooldusplaani koostamisse on kaasatud kas perearst, pereõde või mõni muu tervishoiutöötaja.
Hooldekodu eest tasumine
Hooldekodus pakutava teenuse eest tasumine jaguneb eaka elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ja eaka ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete vahel. Kui kohalik omavalitsus on selgitanud välja, et eaka abivajadust ei ole võimalik katta muul moel kui hooldekodus, siis on kohalikul omavalitsusel kohustus katta hooldekodu kohamaksumusest hoolduskulud. Hoolduskulude hulka kuuluvad hooldekodus töötavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tööjõukulud ja tööriietuse, tervisekontrolli ja koolituse kulud. Teenust saav inimene tasub ülejäänud osa teenuse maksumusest, milleks peamiselt on majutuse- ja toitlustusega jm isiklike vajadustega seotud kulud. Tuleb tähele panna, et omavalitsus võib kehtestada hoolduskuludele piirmäära. Seega võib igas omavalitsuses olla erinev summa, mida omavalitsus hoolduskulu katteks tasub (nt mõnes vallas 500 ja teises 600 eurot). Hoolduskulu piirmäär peab olema piisav, et eakal oleks võimalik vähemalt mõnes hooldekodus elada nii, et tema hoolduskulu on omavalitsuse poolt kaetud. Siiski ei pea hoolduskulu piirmäär katma hoolduskulusid igas Eesti hooldekodus. Eakal tuleb hooldekodukoha valikul sellest lähtuda ja hooldekodu valikut tehes arvestama ka iseenda ja ülalpidajate maksevõimekusega.
Kui eaka sissetulek on madalam kui eelmise kalendriaasta II kvartalis Statistikaameti avaldatud keskmine vanaduspension, aitab kohalik omavalitsus hüvitada ka osaliselt inimese makstavat osa. Ent omavalitsused ei pea tegema seda piiramatult, vaid nende kohustus on katta kuni inimese sissetuleku ja keskmise vanaduspensioni vahe.
Täpsemat teavet rahastamise kohta leiate www.sm.ee/hooldereform ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Hooldekodusse saamiseks tuleb pöörduda eaka rahvastikujärgse kohaliku omavalitsuse poole, kellel on kohustus välja selgitada eaka abivajadus ja maht ning tagada sellele vastav abi.
Hooldekodu valikul tuleks võimalusel sõita asutusse kohale ning veenduda, kas valitud hooldekodu vastab ootustele ning abivajaja tegelikele vajadustele.
Rohkem teavet hooldekodukoha taotlemise kohta leiab sotsiaalministeeriumi kodulehelt.