Töötajal on õigus saada igas kalendriaastas põhipuhkust vähemalt 28 kalendripäeva. Alaealistel, osalise või puuduva töövõimega töötajal ja haridustöötajal kehtib pikendatud põhipuhkus. Lisaks võib puhkuse pikkus olla pikem sõltuvalt kohaldatavast kollektiivlepingust või pooltevahelisest kokkuleppest.
Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. Puhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta (1.jaanuarist kuni 31.detsembrini). Töötajal, kes on esimesel tööaastal töötanud vähemalt kuus kuud, on õigus saada puhkust võrdeliselt töötatud kuude arvuga. See tähendab, et pool aastat pärast tööle asumist on õigus välja võtta pool ette nähtud puhkusest.
Tööandja on kohustatud andma puhkust töötaja soovitud ajal:
- naisel vahetult enne ja pärast emapuhkust ning teisel vanemal naise emapuhkuse ajal;
- vanemal vahetult pärast vanemapuhkust;
- vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
- vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
- koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).
Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas.
Põhipuhkus
Põhipuhkuse aja arvestab tööandja arvestades töötaja soove. Tööandja koostab ka puhkuste ajakava. Põhipuhkuse kestus peab olema töölepingus kindlaks määratud, üldisel on põhipuhkus 28 kalendripäeva. Kalendripäev tähendab kõiki päevi esmaspäevast pühapäevani. Alaealistel ja osalise või puuduva töövõimega töötajatel on põhipuhkus 35 kalendripäeva. Haridus- ja teadustöötajatel kuni 56 kalendripäeva vastavalt valitsuse määrusega kehtestatud ametikohtade loetelule. Põhipuhkuse võib poolte kokkuleppel jagada osadeks – sellisel juhul peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Lühemast kui 7-päevasest puhkusest on tööandjal õigus keelduda.
Puhkust antakse töötatud kalendriaasta eest aasta jooksul ning puhkuse andmise aja hulka ei arvestata lapsehoolduspuhkusel ega tasustamata (endine palgata puhkus – toim) puhkusel oldud aega. Puhkuste ajakava tuleb koostada 31. märtsiks. Ajakavas tuleb ära näidata kõik saadaolevad põhipuhkusepäevad. Puhkusenõue aegub ühe aasta jooksul (aegumine peatub rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse ning ajateenistuse ajaks). Põhipuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu.
Tasustamata puhkus
Tasustamata puhkust on võimalik kasutada töötaja ja tööandja kokkuleppel. Ettepaneku tasustamata puhkuse tegemiseks võib teha kumbki pool. Vorminõuet puhkuse vormistamiseks ei ole. Tasustamata puhkuse ajal tööleping peatub.
Tasustamata lapsepuhkus
Mõlemal vanemal, kes kasvatavad kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse õigus on lisaks vanemale ka lapse eestkostjal või isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.
Õppepuhkus
Töötajal on õigus saada koolitustel osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Taseme- ja tööalase koolituse eest tuleb tööandjal maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud 10 kalendripäeva ulatuses saab töötaja võtta tasustamata puhkust. Tasemekoolituse lõpetamiseks antakse töötajale õppepuhkust täiendavalt 15 kalendripäeva, mis tuleb tasustada töötasu alammäära ulatuses.
Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma tasustamata puhkust töötajale kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite tegemiseks.
Tasustatud hoolduspuhkus puudega inimese hooldajale
Alates 1. juulist 2018 on täisealise sügava puudega inimese töötaval lähedasel või määratud hooldajal õigus saada tavapuhkusele lisaks viis tööpäeva tasustatud hoolduspuhkust aastas. Kasutamata puhkusepäevi ei saa järgmisse aastasse üle kanda.
Õigus tööandja juurest puhkust saada on sügava puudega täisealise
- abikaasal või registreeritud elukaaslasel (kooseluseaduse tähenduses)
- täisealisel lähedasel (vanem, vanavanem, õde, vend, laps või lapselaps)
- eestkostjal või kohaliku omavalitsuse määratud hooldajal.
Puhkepäevade kasutamiseks tuleb teil oma tööandjale avaldus esitada.
Puhkusetasu arvestab välja ja maksab tööandja.
Lähemalt saab tasustatud hoolduspuhkusest lugeda sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Lapsepuhkus
Lapsepuhkust antakse mõlemale vanemale eraldi ja lapsepõhiselt – iga lapse kohta on mõlemal vanemal 10 lapsepuhkuse päeva (kahe peale kokku 20 päeva), kuni laps saab 14-aastaseks. Puhkuse arvestamine pole aastapõhine, vaid kõik päevad jaotuvad lapse 14-aastaseks saamiseni.
Lapsepuhkuse päeva eest maksab riik hüvitist, mis on 50% vanema varasema keskmise sissetuleku põhjal arvutatud päevatasust, kuid mitte alla töötasu alammäära. Selleks, et arvutada hüvitise suurus, loetakse puhkuse kasutamisest kolm kuud tagasi ning arvutatakse sellele eelnenud 12 kuu teenitud tulu põhjal keskmine päevatasu.
Lapsepuhkust saab iga lapse eest eraldi, kuid mitte rohkem kui 30 päeva aastas kokku.
Puudega lapse vanema lapsepuhkus
Kui lapsel on tuvastatud puue, on lapsevanematel õigus kasutada puudega lapse vanema lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni. Vanemate peale on puhkust kokku 12 tööpäeva kalendriaastas.
Kui peres kasvab mitu puudega last, saab vanem iga puudega lapse kohta kasutada 12 puhkepäeva.
Kuigi seadus ei näe ette võimalust puhkusepäevade liitmiseks ning seaduse esmane eesmärk on, et vanem saaks regulaarselt tegelda oma puudega lapse erivajadusega, ei keela seadus sõlmimast kokkuleppeid, mille järgi on võimalik puhkepäevi liita ning nõuda tagasiulatuvalt kalendriaasta jooksul.
Puhkust saab kasutada vaid jooksva kalendriaasta jooksul.
Rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmine töötasu
Lapse rinnaga toitmiseks on tööl võimalik kasutada lisavaheaegu. Selle eest säilitatakse keskmine töötasu. Töötasu hüvitatakse tööandjale juhul, kui vanem ei saa vanemahüvitist.
Lisavaheaegu lapse rinnaga toitmiseks saab vanem kasutada kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni iga kolme tunni järel, kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kui vanemal on kaks või enam kuni pooleteiseaastast last, peab laste toitmiseks ettenähtud lisavaheaeg olema vähemalt üks tund.
Lisavaheaegade kasutamiseks peavad töötaja ja tööandja kokkulepe saavutama. Lisavaheajad arvatakse töötaja tööaja hulka.
Seotud artiklid
- Lapsevanemate puhkusevõimalused
- Isa vanemahüvitis ja isapuhkus
- Ema vanemahüvitis ja emapuhkus
- Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus
- Riiklikud pühad, lipupäevad ja koolivaheajad
- Lapsendaja vanemahüvitis
- Lapsepuhkus
Viited
- Puhkuse liigid (Tööelu portaal)
- Õppepuhkus (Tööelu portaal)
- Puhkused lapsevanematele
- Õppepuhkus ja koolituse rahastamine (haridusministeerium)
- Tööaeg (Tööelu portaal)
- Isa vanemahüvitis ja isapuhkus (Sotsiaalkindlustusamet)
- Ema vanemahüvitis ja emapuhkus (Sotsiaalkindlustusamet)
- Jagatav vanemahüvitis ja vanemapuhkus (Sotsiaalkindlustusamet)