Miks ja kuidas ennast töötuna arvele võtta
Kui olete jäänud töötuks ja otsite tööd, võtke ennast töötuna arvele töötukassas. Registreeritud töötuna saate te taotleda toetusi ja hüvitisi ning abi uue töö leidmisel.
Töötukassa pakub tööotsingute toetamiseks mitmeid teenuseid, muuhulgas töövahendust, karjäärinõustamist, tööturukoolitusi.
Kogu töötuna arveloleku aja säilib teie ravikindlustus.
Töötuna arvelevõtmiseks esitage avaldus e-töötukassa kaudu või minge sobivasse töötukassa esindusse konsultandi vastuvõtule. Võtke kaasa kehtiv isikut tõendav dokument.
Keda ei võeta töötuna arvele, saate lugeda töötukassa kodulehelt.
Täiendavat infot leiate riigiportaali alateemast „Töötus ja tööotsimine“.
Kas töötuna registreeritud inimesed on ravikindlustatud
Töötukassas töötuna arvele võetud inimesed on ravikindlustatud. Andmed ravikindlustuse tekkimiseks esitab haigekassale töötukassa, te ei pea seda ise tegema.
Ravikindlustus algab 31 päeva jooksul pärast töötuna registreerimist ja kehtib kogu töötuna arveloleku aja.
Ravikindlustus lõpeb üks kuu pärast töötuna arveloleku lõppu. Kui töötuna arvelolek lõpetatakse koos töötuskindlustushüvitise lõppemisega, kehtib ravikindlustus veel kaks kuud pärast hüvitise perioodi lõppu.
Ravikindlustuse kehtivust saate kontrollida riigiportaali teenuses "Arvelduskonto ja andmed tervisekassas".
Lugege lähemalt töötu ravikindlustuse kohta töötukassa kodulehelt.
Millal mul on õigus töötuskindlustushüvitisele
Alates 01.01.2026 määrab töötukassa töötule sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise või baasmääras töötuskindlustushüvitise.
Teil on õigus sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele, kui olete töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötanud. Sissetulekupõhist hüvitist ei saa need töötud, kelle viimane töösuhe lõpetati töötaja enda algatusel, poolte kokkuleppel või töötaja süülise käitumise tõttu.
Teil on õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele, kui olete töötuna arvelevõtmisele eelnenud kolme aasta jooksul vähemalt 8 kuud töötanud. Õigus baasmääras hüvitisele ei sõltu viimase töösuhte lõpetamise õiguslikust alusest.
Kui soovite taotleda töötuskindlustushüvitist, esitage avaldus e-töötukassa kaudu või teile sobivas töötukassa esinduses.
Lähemat infot töötuskindlustushüvitise kohta leiate riigiportaali artiklist „Töötuskindlustus ja hüvitised“ ja töötukassa kodulehelt.
Kui suur on töötuskindlustushüvitis ja kuidas seda arvutatakse
Sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus sõltub teie eelmisest töötasust. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval saate iga päeva eest hüvitist 60% ning seejärel 40% ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.
Baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on 50% Eesti eelmise kalendriaasta ühe kalendripäeva töötasu alammäärast.
Lähemat infot töötuskindlustushüvitise suuruse kohta leiate töötukassa kodulehelt.
Sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist makstakse olenevalt teie kindlustusstaažist 180, 210 või 300 päeva.
Kui tööturuolukord on väga hea, jääb kehtima baasperiood ja hüvitise periood ei pikene.
Kui tööturuolukord on tavapärane (registreeritud töötute arv on vähemalt 80% viimase 10 aasta keskmisest või suurem kui viimasel 3 aastal keskmiselt), pikeneb 210- ja 300-päevane hüvitise periood 60 päeva võrra.
Baasmääras töötuskindlustushüvitist makstakse 180 päeva.
Kui tööturuolukord on halb (registreeritud töötuid on vähemalt 20% rohkem kui viimasel 3 aastal keskmiselt), pikeneb baasmääras hüvitise periood 60 päeva võrra.
Hüvitise perioodi pikendamiseks ei pea te ise midagi taotlema ega kinnitama.
Rohkem infot hüvitise maksmise kestuse kohta leiate töötukassa kodulehelt.
Töötuskindlustushüvitise taotlemiseks esitage avaldus e-töötukassas või töötukassa esinduses.
Kellele, kui palju ja kui kaua makstakse töötutoetust
Töötutoetust sai taotleda kuni 31.12.2025. Alates 01.01.2026 luuakse töötutoetuse asemele uus töötuskindlustushüvitisele liik – baasmääras töötuskindlustushüvitis. 2025. aastal määratud töötutoetuse maksmist jätkatakse ka 2026. aastal, kuid uusi töötutoetuse määramise otsuseid enam ei tehta.
Töötutoetuse saamiseks pidite olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuul vähemalt 180 päeva kas töötanud või tegelenud tööga võrdsustatud tegevusega (nt õppimine, tegutsemine FIE-na, ajateenistuses viibimine jm). Töötutoetust määrati ka siis, kui lahkusite töölt omal soovil, poolte kokkuleppel või enda süülise käitumise tõttu.
Töötutoetuse päevamäär 2026. aastal on 14,30 eurot ning 31-kordne päevamäär 443,30 eurot. Toetust makstakse kuni 270 päeva.
Koondamishüvitis
Kui teid koondati, peab tööandja maksma teile koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Lisaks sellele maksab töötukassa teile täiendavat koondamishüvitist, kui teie töösuhe selle tööandja juures on kestnud vähemalt viis aastat.
Töötukassa makstava hüvitise suurus sõltub töösuhte kestvusest. Viie kuni kümne aastase staažiga töötajatele on ette nähtud hüvitis ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja üle kümne aastase staažiga töötajatele kahe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Koondamishüvitise taotlemiseks esitab tööandja töötukassale avalduse viie kalendripäeva jooksul töösuhte lõppemisest arvates. Juhul kui tööandja ei ole avaldust kindlustushüvitise taotlemiseks koondamise korral tähtajaks esitanud, on töötukassale avalduse esitamise õigus ka töötajal.
Lähemalt saate koondamishüvitise kohta lugeda töötukassa kodulehelt.
Pankrotihüvitis
Tööandja maksejõuetuse korral hüvitatakse töötajale enne tööandja maksejõuetuks tunnistamist saamata jäänud töö- ja puhkusetasu ning enne või pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised.
Pankrotihüvitise suurust arvestatakse saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadel on ülempiirid.
Hüvitise taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur.
Pankrotihüvitise määramise, taotlemise ja suuruse kohta saate lähemalt lugeda töötukassa kodulehelt.
Kus saan töölepingu ülesütlemise vaidlustada
Te saate töölepingu ülesütlemise vaidlustada töövaidluskomisjonis või kohtus. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks tuleb teil pöörduda 30 päeva jooksul ülesütlemisavalduse saamisest töövaidlusorganisse. Hiljem ülesütlemist vaidlustada ei saa.
Lähemalt saate lugeda töölepingu ülesütlemise vaidlustamise kohta Tööelu portaalist.
Juhised avalduse esitamiseks töövaidluskomisjonile leiate tööinspektsiooni kodulehelt.
Kust leida tööpakkumisi
Eesti suurimad tööpakkumiste vahendajad on töötukassa, töövahendusportaalid ja personaliotsingufirmad.
E-töötukassas saate sisse logimata otsida tööpakkumisi. Seal on võimalik koostada endale CV ja tööpakkumistele kandideerida.
Enamlevinud tööportaalide aadressid leiate töötukassa kodulehelt.
Otsin tööd väljaspool Eestit
Infot vabadest töökohtadest Euroopas saate töövahenduse võrgustiku EURES kaudu. Eestis koordineerib EURESe tegevusi töötukassa.
EURESe nõustajad jagavad tasuta teavet vabadest töökohtadest Euroopas ja teise riiki tööle asumise tingimustest ning töötamisega seonduvatest sotsiaalsetest garantiidest. Pakutakse ka individuaalset või rühmanõustamist.
Rohkem infot ja EURESe nõustajate kontaktid leiate töötukassa kodulehelt ja EURESe veebilehelt.
Kuidas koostada elulookirjeldust (CV)
Vabale töökohale kandideerimisel tuleb üldjuhul esitada tööandjale oma CV. Vahel soovib tööandja näha ka motivatsioonikirja. Kindlasti tuleb kandideerimisel kasuks soovituskiri teie eelmistelt tööandjatelt.
Nõuanded CV ja teiste tööle kandideerimisel vajalike dokumentide (kaaskiri, motivatsioonikiri, soovituskiri) koostamiseks leiate töötukassa kodulehelt.
Kas tohin töötuna arvel olles ajutiselt töötada
Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimesel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks.
Enne ajutise töö vastuvõtmist veenduge selles, kas töötuna arveloleku jätkamine töötamise ajal on võimalik või mitte. Ajutise töötamise tingimused on tööturumeetmete seaduses § 11 lg 3 .
Kohe, kui tekib võimalus ajutiselt tööd saada, teatage sellest ka töötukassale. Töötukassale peab teatama tööampsu eeldatava kestuse ja tasu.
Töötuna arveloleku ajal võib ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus ja makstav tasu iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti käesoleva kalendriaasta kuu töötasu alammäärast.
Kui olete ületanud töötuna arveloleku ajal lubatud ajutise töötamise päevade arvu kuus või kui ajutise töötamise eest makstav tasu on suurem kui 328 eurot kuus (nii ühekordne kui ka kokku liidetuna), siis tuleb teil töötuna arvelolek lõpetada.
Kui kaua võin olla töötuna arvel
Töötuna arvelolek ei ole ajaliselt piiratud. Töötuskindlustushüvitise või töötutoetuse maksmise lõppemine ei mõjuta teie töötuna arvelolekut.
Registreeritud töötuna peate teavitama töötukassat kohe, kui asute tööle, õppima, ajateenistusse, lähete ennetähtaegselt vanaduspensionile või tuleks mõnel muul põhjusel teie töötuna arvelolek lõpetada.
Töötukassale saate teatada soovist arvelolek lõpetada:
- e-töötukassa kaudu (valige "Minu andmed" ja seejärel "Teata tööleminekust")
- e-posti või telefoni teel oma konsultandi kaudu
- isiklikult töötukassa esinduses
- helistades infotelefonile 777 3000
Lugege lähemalt töötuna arveloleku lõpetamise kohta töötukassa kodulehelt.
Viited
- Töötukassa esinduste kontaktid
- Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile
- Töövaidluskomisjonide kontaktid ja tööpiirkonnad