Ajateenijal on õigus ajateenistuskohas oma pereliikmete ja tuttavatega kokku saada vähemalt kord kuus, välja arvatud juhul, kui see ei ole võimalik sõjaväelises väljaõppes osalemise või nakkushaiguste leviku tõkestamise tõttu.Kohtumiseks on väeosades määratud külastusajad. Pereliikmete ja tuttavatega saab suhelda ka telefoni, kirja ja interneti teel. Paar korda aastas korraldatakse väeosades lahtiste uste päevi. Mobiiltelefoni võib kasutada vastavalt väeosades kehtestatud sisekorraeeskirjadele, enamasti puhkeajal. Erakorralistel juhtudel saavad lähedased ajateenijaga ühendust võtta väeosa korrapidaja kaudu.

Väljaluba võimaldatakse ajateenijatele tavapäraselt väljaõppevälisel ajal. Erakorraliselt võimaldatakse väljaluba vajalike asjatoimetuste korraldamiseks (sisseastumiskatsed ülikooli, isikut tõendavate dokumentide kättesaamine, notariaalsed toimingud vms) või erakorraliste sündmuste puhul (matus, raske õnnetus, lapse sünd jne).

Üldjuhul väljastatakse väljalubasid nädalavahetuseks kestvusega kuni 72 tundi. Igapäevaselt võib üksuses väljastada ka lühiajalisi väljalubasid kestvusega kuni 12 tundi.

Kui ajateenija lähedane tema teenistuses olemise ajal sureb, tuleb sellest teada anda oma rühmaülemale, et võimaldada toetust ning võimalust tegeleda vajaliku asjaajamisega. Ülemalt saab taotleda erakorralist väljaluba asjaajamiseks, matustel käimiseks ja matuste järgseks ajaks.

Soovi korral on ajateenijal võimalik saada psühholoogilist nõustamist kaitseväe psühholoogidelt ning vajadusel erinevate dokumentide täitmiseks ja matuste korraldamiseks toetust kaitseväe sotsiaaltöötajatelt ja kaplanitelt.