Tõendamisauditit võib läbi viia EMASi akrediteeritud tõendaja. Infot Eestis akrediteeritud tõendajate kohta leiab siit.

Infot mujal Euroopas akrediteeritud tõendajate kohta leiab siit.

Valige akrediteeritud tõendaja, kes on spetsialiseerunud organisatsiooni NACE koodile.

Tõendaja poole on mõistlik pöörduda juba EMASi rakendamise kavandamise etapis. See tagab piisavalt aega vajalike kohustuste planeerimiseks ning tõendamise ulatuse ja mahukuse varajaseks kokkuleppimiseks. Varajane kaasamine aitab vältida olukordi, kus selgub, et Eestis ei ole konkreetse valdkonna jaoks akrediteeringuga tõendajat. Sellisel juhul peab tõendaja endale sobiva akrediteeringu taotlema, mis võib aega võtta ning mõjutada kogu EMASi rakendamise ajakava.

Tõendamise kokkuleppimiseks tuleb esitada taotlus valitud tõendamisettevõttele, kes vastab tavaliselt paari tööpäeva jooksul. Seejärel lepitakse tõendajaga kokku auditi aeg ja praktiline korraldus (vajalikud materjalid, ajakava, tegevuskohad, osalejad).

Tõendamissaudit on 3-etapiline protsess, mille eesmärk on hinnata, kas organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteem vastab EMASi määruse nõuetele ning kas keskkonnaaruanne on nõuetekohane ja usaldusväärne. Auditit viib läbi akrediteeritud tõendaja ning auditi käigus kontrollitakse nii dokumentatsiooni, süsteemi rakendamist kui ka keskkonnaaruande õigsust.

1. Auditi I etapp (tavaliselt 1 päev)
Selles etapis hinnatakse organisatsiooni dokumentatsiooni, siseauditeid ja juhtkonnapoolset ülevaatust. Tõendaja tutvub eelnevalt esitatud materjalidega, kaardistab võimalikud puudused ja vajadusel täpsustab mittevastavusi. Etapi tulemusena koostatakse aruanne koos esialgsete leidude ja mittevastavustega. Samuti lepitakse kokku põhiauditi toimumise aeg.

2. Auditi II etapp ehk põhiaudit (1–2 päeva, sõltub organisatsioonist)
Teine etapp keskendub süsteemi praktilisele rakendamisele. Tõendaja külastab organisatsiooni tegevuskohti, hindab intervjuude ja vaatlustega, kas protsessid toimivad nõutud viisil, ning kontrollib, et keskkonnaaspektide juhtimine vastaks EMASi nõuetele. Etapi lõpus esitatakse kirjalik aruanne, mille põhjal tuleb tuvastatud mittevastavused kõrvaldada tavaliselt kuni 3 kuu jooksul.

3. Auditi III etapp – keskkonnaaruande tõendamine
Kolmanda etapi eesmärk on kinnitada organisatsiooni keskkonnaaruande vastavus EMASi nõuetele.

Pärast tõendamisauditi etappide läbimist on tõendajal aega 2 nädalat, et vormistada auditiaruanne, kus tuuakse välja järeldused, mittevastavused ja tähelepanekud. Auditiaruanne on konfidentsiaalne kolmandatele osapooltele seda ei esitata. 

Kui organisatsioon ei kõrvalda tuvastatud mittevastavusi 3 kuu jooksul, katkestatakse tõendamisaudit ning protsessi jätkamiseks tuleb alustada uut auditeerimistsüklit.

Kui mittevastavused on kõrvaldatud ning tõendamine on edukalt läbi viidud, väljastab tõendaja deklaratsiooni, tõendamiskava ja kinnitatud keskkonnaaruande koos akrediteeringu tõendusega, mis on aluseks EMASi registreerimisele.

Tõendamisauditi kohta saab täpsemalt lugeda EMASi määruse artiklites 18 ja 19 ning EMASi rakendamise interaktiivsest juhendist.

Tõendamiskava on dokument, mille akrediteeritud EMASi tõendaja koostab peale tõendamisauditi läbiviimist. See on auditi ametlik plaan, mis kirjeldab, kuidas ja millal organisatsiooni EMASi vastavust hinnatakse. Tõendamiskava eesmärk on tagada, et iga-aastased auditid toimuvad läbipaistvalt, ette teadaoleva ajakava alusel ja et kõik vajalikud tegevuskohad, protsessid ja dokumendid oleksid hinnatud.

Järelevalveauditiga kontrollitakse, et organisatsiooni keskkonnajuhtimissüsteem toimib nõuetekohaselt ka pärast EMASi registreeringu saamist. Järelevalveaudit viiakse läbi üldjuhul kord aastas ning see koosneb dokumentide ülevaatusest ja kohapealsest visiidi käigus tehtavatest hinnangutest. 

Auditi käigus vaadatakse, kas süsteemi rakendamine vastab EMASi nõuetele, hinnatakse keskkonnaaspektide juhtimist ning tuvastatakse võimalikud mittevastavused.

Järelevalveaudit on mahult lühem kui esmane tõendamisaudit. Järelevalveauditi tulemusena koostatakse kirjalik aruanne. Kui auditis leitakse mittevastavusi, on organisatsioonil tavaliselt kuni 3 kuud aega nende kõrvaldamiseks.

Järelevalveauditi kohta saab täpsemalt lugeda EMASi määruse artiklites 18 ja 19 ning EMASi rakendamise interaktiivsest juhendist.

Eelaudit on vabatahtlik esmane hinnang, mille saab tellida enne EMASi ametlikku auditeerimisprotsessi. Eelauditi eesmärk on välja tuua võimalikud puudused ja arengukohad keskkonnajuhtimissüsteemis, et ettevõte saaks need enne hindamisauditit kõrvaldada. Eelaudit on ühekordne ega too kaasa hilisemaid kohustusi ega eelda varasemat vastavust EMASi nõuetele.

Kui organisatsioon soovib eelauditit läbi viia, saab selleks pöörduda akrediteeritud EMASi tõendajate poole, kes aitavad hinnata valmisolekut.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1221/2009 organisatsioonide vabatahtliku osalemise kohta ühenduse keskkonnajuhtimis- ja -auditeerimissüsteemis (EMAS)

EMAS määruse I lisa (keskkonnaülevaade)

EMAS määruse II lisa (keskkonnajuhtimissüsteemi nõuded)

EMAS määruse III lisa (keskkonnaalane siseaudit) 

EMAS määruse IV lisa (keskkonnaalane aruandlus)

EMAS määruse V lisa (EMASi logo)

EMAS määruse VI lisa (registreerimisel nõutav teave)

EMAS määruse VII lisa (tõendaja deklaratsioon tõendamise ja kinnitamise kohta)

EMAS määruse VIII lisa (vastavustabel)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

Keskkonnaministri määrus “Keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi registreerimistunnistuses sisalduvate andmete loetelu ja tunnistuse vorm”

Kliimaministeerium

Keskkonnaagentuur

Euroopa Komisjon